madal vererõhk

        Madala vererõhuga inimestel on raske keskenduda, pea hakkab kergesti ringi käima ja vahel nad lausa minestavad, sest elutähtsad organid, eelkõige aju, ei saa piisavalt verd.

 

Selline teadvusetus on samaaegselt märk sellest, mis tegelikult puudu on. Madala vererõhuga inimene püüab konflikte vältida, ta ei püüa end maksma panna, vaid püüab konfliktist pääseda ja tõmbab ka oma vererõhu alla. See toob sageli kaasa perifeersed vereringehäired, mis väljendavad soovimatust millegi ebameeldivaga kokku puutuda. Tekib vastuolu, mis äärmuslikul juhul võib viia teadvuse kaotuseni, et nii vastutusest vabaneda. Madala vererõhuga inimene pole kindlameelne, ei taha probleemidega ise tegeleda ega lahendada esilekerkivaid probleeme.

 

Ta ei taha tegeleda ega kindlat seisukohta võtta, pehmendades ülesandeid ja sageli ka seksuaalsust, mis omakorda on tihedalt vererõhuga seotud. Madala vererõhuga inimene tõmbub tagasi teadvustamatusse.

 

Madala vererõhu puhul tuleks pöörata tähelepanu kehalisele aktiivsusele. Seejuures tuleks eelistada jooksmisele jõutreeningut, sest küsimus pole mitte niivõrd aktiivsuses kui just soorituses. Iga päev peab pulss vähemalt kümne minuti vältel olema 130. Vahelduv külm ja soe dušš, massaaž harjaga südame suunas ja toekas soolane hommikusöök on samuti abiks.

 

Vereringele mõjuvad viis kerget söögikorda paremini kui kolm toekat. Väike kogus alkoholi ei tee paha, kuid suurem kogus alkoholi teeb kahju, sest see avardab veresooni ja veri voolab veelgi loiumalt. Tihtipeale on abi mustast kohvist, kuid mitte kõik ei talu seda ja stressi korral teeb kohv mitte reipamaks, vaid uimasemaks. Samuti tuleb rohkelt juua, sest sageli on vedelikutarbimine nii madal, et see hakkab vereringet pärssima.

 

Kuid tõeliselt abiks on suhtumise muutmine. Madala vererõhuga inimene peab õppima kõige ebameeldiva eest mitte põgenema, sest iga puudujääk on ka terendav võimalus ja ülesanne. Meie ülesandeks on aga igast puudujäägist õppida. 

 

Tuleb tunnistada, et madala kui ka kõrge vererõhu puhul napib meil baasusaldust. Selline baasusaldus tekib enne inimese sündi ja seda on hiljem väga raske omandada, kuid just see ongi antud juhul meie ülesanne. Me peame mõistma, et elu püstitab meie arenguks vajaliku ülesande ja saatuse eest põgenemine sunnib sama õppetundi karmimalt kordama, kuni me ei saa enam pageda ja peame elu ülesande täitma.

 

_____________________________________________________________________________

 

Jüri Kaik MD, PhD, FESC, professor, TTÜ Tehnomeedikumi kardioloogiakeskuse direktor.

 

Madal vererõhk pole haigus, nagu seda on kõrge vererõhk. Alanenud vererõhk on inimese omapära, mis üldjuhul arstiabi ei vaja.

Pole olemas ideaalset vererõhku, see on kas kõrgenenud või mitte, ütleb kardioloogiakeskuse direktor Jüri Kaik. Kõrgest vererõhust saab rääkida, kui ülemine rõhk on rohkem kui 145 mm ja alumine üle 90–95 mm. Alanenud vererõhu puhul seesuguseid kriitilisi piire pole. Kui kõrge vererõhk vajab pidevat jälgimist ning vahel ka regulaarset ravi, siis madala vererõhu korral aitab aktiivne eluviis. Alanenud vererõhuga harjub inimene ära ja tunneb end tavaliselt hästi.

 

Madala vererõhu puhul tuleb ette verevarustushäireid. Need annavad kõige sagedamini tunda külmetavate käte ja jalgadena, aga ka seedimisprobleemidena. Häiritud võib olla ka naha verevarustus: ärritudes nägu kas kahvatub või lööb punetama, võivad esineda kuumahood. See on tingitud asjaolust, et madala vererõhu korral piirab organism verevarustust talle eluliselt vähem tähtsatena tunduvates kohtades – üldjuhul jäsemetes ja seedetraktis. Eluliselt tähtsaid kohti võib aga organism samas vahetevahel koguni üle varustada – tekib näoõhetus, otsmik higistab jne. 

 

Ebameeldivustest aitab üle sportimine, enese liigutamine. Ka soovitatakse madala vererõhu puhul rohkem vedelikku juua, süüa võib keskmisest soolasemat toitu. Vere paneb käima paar-kolm tassi filtrikohvi päevas (kannukohv tõstab liialt vere kolesteroolitaset).

Kroonilise väsimuse sündroom
 
Alates 1988. aastast on eraldi haigusena diagnoositud CFSi ehk kroonilise väsimuse sündroomi, millega sageli kaasneb madal vererõhk. Haigus esineb umbes 400 inimesel sajast tuhandest. Seega peaks Eestis olema ligi 6000 CFSi põdejat. Kahjuks jääb aga see haigus tihti diagnoosimata ning ravimata.

Kroonilise väsimuse sündroomi sümptomid on peale madala vererõhu ka pidev väsimus, unisus, peapööritus ja lihasevalud. Miks CFS tekib, seda veel täpselt ei teata. See võib olla põhjustatud kas viirusest, bakteritest, geneetilisest eelsoodumusest või keskkonna mõjutustest. Uurimuste käigus on selgunud, et näiteks antidepressandid ja B12-vitamiin sel puhul abi ei anna, kuid näiteks rosmariinipreparaadid on suutnud CFSi sümptomeid leevendada.