unetus

        Kuna magades kerkib teadvuse pinnale see, mida kogu päeva jooksul on alateadvusse tõrjutud, siis nõuab magamajäämine ürgusaldust ja võimet aktiivsust piirata ning kontrollist loobuda. Kellele uinumine raskusi valmistab, peaks päeva teadlikult lõpetama, end usaldavalt öö hoolde andma ja mitte mõtlema ei eilsele ega homsele päevale.

Vanemad inimesed vajavad märksa vähem und kui nooremad ja seitsmekümnendaks eluaastaks langeb keskmine unevajadus viie-kuue tunnini, kusjuures väiksed uinakud, mida paljud vanemad inimesed päeval teevad, nagu ei lähekski arvesse. Seepärast ärkavad eakad öösiti aeg-ajalt või regulaarselt üles, kusjuures üleval oldud aega hinnatakse reeglina üle. Paljusid häirib ka see, et tänu vähenenud unevajadusele ärkavad nad väga vara, kui päev pole veel õieti alanudki.

Siin võib olla abi õhtusest jalutuskäigust (soovitavalt koos koeraga) või hea muusika kuulamisest ja mediteerimisest. Hommikul võib päeva alustamisel abiks olla jalutuskäik, hea raamat või muusika.

Tõelisel unetusel on mitmeid põhjusi, mida enamasti on võimalik ühemõtteliselt tuvastada.

Kes ei suuda päevastest tegemistest lahti lasta, kelle õlgadel on suur vastutus ja kes soovib isegi unes olla valmis otsuseid langetama, kes ei suuda oma mõistust rahunema sundida, see kannatab arvatavasti unehäirete all.

Kes loob ümbritsevate jaoks endast kunstliku minapildi, kes ei soovi näidata oma tegelikku palet, kes pelgab enda varjukülge (öös), kes oma isiksuse osi alla surub, ei taha neid tunnistada ega näha, sel on hirm öö ees, mil ta peab kõige sellega rinda pistma.

Kes kardab surma, see tunneb end öösel, kui tajud on teistsugused, ohustatuna.

Kes tahab kõike kontrollida, ei taha millestki lahti lasta ega lasta asjaoludel omasoodu kulgeda, kes ei soovi alluda või peab und jõuetuseks, ei suuda sellele ka järele anda.

Ent unetusel võivad olla ka välised põhjused: ebamugav voodi, vale toatemperatuur, raskestiseeditav toit, ergutavad joogid (kohv, tee, alkohol, kokakoola), kofeiini sisaldavad ravimid, segavad helid, suutmatus uinuda, mitmesugused valud (pea-, hamba-, kõhu- või reumavalu) võivad takistada uinumist või segada und.

Unerohud ei anna kosutavat und ning neid võib tarvitada äärmisel juhul lühikest aega vaid arsti ettekirjutusel öö ja päeva rütmi häirituse korral, näiteks pärast pikka lennureisi või pärast akuutset koormust, nagu seda on operatsioon.

Vaid vähesed kannatavad tegelikult unepuuduse käes, sest keha tagab endale vajaliku une, hädakorral ka päeval. Seepärast ei tohiks uinumine muutuda ebameeldivaks kohustuseks. Sageli on uneihalus tegelikult põgenemine sisutu elu eest. Rahuliku ja kosutava une eelduseks on tasakaalus hing ja väsinud keha. Meie keha on liikumisaparaat ja seepärast tuleb seda ka piisavalt liigutada, et ta magamamineku ajaks tõepoolest väsinud oleks.

Mida teha?

Unetu peab:

     -  õppima lõõgastuma,

     -  loobuma,

     -  aktsepteerima ennast täiusliku olendina,

     -  loobuma võimust ja alluma,

     -  hülgama surmahirmu.