nahk

        Naha abil oleme välisilmaga vahetus kontaktis, puutume sellega otseselt füüsiliselt kokku. Nahahaigused näitavad tugevaid tundeid ja ülitundlikust ümbritseva maailma vastu, tugevat seost tunnetega.

Nahk on neerude projektsioonipind, mis omakorda vastutavad tunnete puhastamise eest. Ülepinge korral peab nahk appi tulema ja reaktsioone juhtima.

Teine kord tahaks viha pärast nahast välja hüpata! End tuntakse määrituna (seksuaalselt), ebapuhtana. Eriti pingelistes olukordades nutetakse allasurutud nuttu naha kaudu, see tähendab higistatakse väga tugevasti.

Nahal on mitmeid funktsioone:

a)  Nahk on meie suurem kontaktorgan. Me adume ümbritsevat maailma vahetu kontakti kaudu.

b)  Nahk seab meile piirid ja pakub väliskeskkonna eest kaitset.

c)  Nahk on sisemiste protsesside projektsioonipind. Nahal kajastuvad kõik füüsilised ja psüühilised protsessid. Me hingame läbi naha.

d)  Nahk reguleerib meie kehatemperatuuri. Laienedes või kokku tõmbudes soojust kas hoitakse või lastakse rohkem väliskeskkonda.

e)  Nahk on kõige tähtsam väljutusorgan, mille kaudu higistades kehast mürke väljutatakse.

f)  Nahas paikneb arvukalt kesknärvisüsteemiga seotud sensoorseid retseptoreid.

Me ei pääse oma naha eest kuhugi, see näitab, kuidas meiega tegelikult lood on.

1.  Siseorganite reflektsioon. Selle põhimõttele toetub kogu refleksteraapia, nii jala-, käe-, kui ka ninarefleksteraapia, akupunktuur, kõrva akupunktuur ning Headscheni tsooniteraapia. Iga nahal toimuv muutus on seotud sisemise tegelikkusega ja seega pole muutuste koht juhuslik, vaid sisemise tegelikkuse selge väljendaja. Nähtamatu saab nähtavaks. Me võime igalt osalt lugeda kogu informatsiooni, kuigi teatud kohtades on see hõlpsamini loetav. Kogu teabe saab iirisediagnostika abil lugeda välja silmadest, aga ka jalalt, kõrvalt, seljalt, käelt, igast veretilgast või rakust, samuti näolt, kehakujult, mille kaudu me jõuame nahani.

2.  Psüühiliste protsesside ja reaktsioonide projektsioonipind. Ehmatades me kahvatume ja häbi tundes punastame. Hirmust tõusevad juuksed püsti, kohkumisest tuleb kananahk ihule, erutudes või segadusse sattudes hakkame higistama. Nahk võib rõõmust särada või paanikast jääkülmaks muutuda.

Kuna asjalood seisavad nõndamoodi, siis elab tööstusharu naha muutmisest ja paljud inimesed annavad väga palju raha, et kosmeetika abil kaunim olla. Aga kui nahk peegeldab meie seesmist tegelikkust, siis on iga katse meid ilusamaks teha tegelikult pettus. Pettus seesmise tegelikkuse kohta, mille muutmine oleks liiga tülikas, nii et me parem lepime välise näilisusega. Ent nahk tahab meile näidata, mida tegelikult teha tuleb.

Tundlik nahk näitab, et selle sees on peidus tundlik inimene. Ta on õrnatundeline, talle läheb kõik nahavahele ja tal oleks tarvis elevandi paksu nahka. Samas on üleskutse see puudus kõrvaldada ja seda mitte üksnes kosmeetiliselt kaitsta.

Nahk väljendab seda, mis seespool toimub, olgu siis psüühilised protsessid kahvatamise, punastamise, kananaha, higistamise, hõõgumise või lahtumise kaudu või hoopis füüsilised protsessid põletiku, lööbe, mädaniku näol või välised tegurid nagu vigastused või operatsioonid. Kõigil neil juhtudel murrab midagi välja oma tavalistest raamidest, me seisame silmitsi uue olukorraga, peame langetama uusi otsuseid.

Sügelus näitab, et meis on peidus midagi, mis ootab avastamist ja vallapäästmist. Kratsides püüame asja tuumani jõuda. Kui meie salajased asjad on üles tuhnitud, siis tunneme end puudutatuna ja ütleme, et oleme paljaks kooritud. Kaitsekilp on kadunud. Sügelus nõuab, et tõrjutu ja soovimatu päevavalgele pääseks. Sügelus sunnib aktiivsusele, sunnib oma tundeid ja teiste arvamusi aktsepteerima.

Seega tuleb meil endalt küsida:

a)  Mis tegelikult piiridest välja murrab ja nähtavaks saab?

b)  Mis mind tegelikult sügelema ajab?

c)  Kuidas on lood minu kontaktivõimega? Olen ma avatud või väga endasse tõmbunud?

d)  Kas on võimalik, et minu tõrjuva hoiaku taga on peidus soov kontaktide järele?

e)  Kas ma otsin teed isolatsioonist välja?