inimese füüsilise organismi seitse jõu tasandit

TŠAKRAD, SAKRAMENDID JA SEFIROTID 

Inimese füüsilisel organismil on seitse jõu tasandit ja kõik need tasandid sisaldavad üht püha tõde. See tõde pulseerib meis pidevalt, suunates meid elama nii, et selle jõudu me õigesti kasutaks. Oleme tulnud siia kaasasündinud teadmisega neist seitsmest tõest, mis on kootud meie energiaringesse. Nende tõdede rikkumine nõrgestab vaimu ja füüsilist keha, nende austamine aga annab jõudu nii vaimule kui ka füüsisele.

 

Energia on jõud ja keha vajab energiat, seepärast vajab keha jõudu. Nii tšakrad, sefirot kui ka sakramendid räägivad meie vastastiksuhtest jõuga ja omaenda jõu juhtimisest üha intensiivsemates protsessides. Esimesel tasandil õpime näiteks tegelema grupiidentiteedi ja perekonnast tuleneva jõuga, kõrgematel tasanditel individualiseerime ja suuname jõudu täiskasvanutena. Me õpime samm-sammult juhtima oma meelt, mõtteid ja vaimu. Iga meie valik, mida motiveerib usk või hirm, juhib vaimu. Kui inimese vaimu tõukab tagant hirm, siis pöördub see hirm tagasi energiavälja ja kehasse. Kui vaimu ajendab usk, siis pöördub energiavälja tagasi arm ja inimese organism kosub.

 

Kõik kolm traditsiooni peavad vaimu vallandamist füüsilise maailma hirmu või negatiivsuse kaudu valikuks, mis on tehtud usuta, isikliku tahte kasuks ja kõiksuse tahte vastu. Idamaade vaimsete õpetuste järgi tekitab iga tegu karmat. Teadvustatud teod tekitavad head karmat, hirmust ja negatiivsusest lähtuvad teod seevastu halba karmat ning neil puhul peab inimene oma  vaimu "päästma" hirmust, mis oli tema negatiivse teo ajendiks. Kristlikus traditsioonis on piht inimese hinge päästmine negatiivsusest, et tal oleks võimalik "üleni" taevasse pääseda. Judaismi järgi on inimolendi üle nii suurt võimu omav hirm "ebajumal".

 

Me oleme samaaegselt nii mateeria kui ka vaim. Et mõista iseennast ning hoida keha ja vaim terved, peame aru saama, kuidas mateeria ja vaim vastastikku teineteist mõjutavad, mis tõmbab vaimu ehk elujõu kehast välja ja mismoodi saame oma vaimu päästa selliste ebajumalate küüsist nagu hirm, viha ja minevikus kinniolemine. Iga ühendus, millest hirmu tõttu kinni hoiame, eraldab meie vaimuringluse meie energiaväljast ning see maksab meile tervise. Mis kurnab sinu vaimu, see kurnab ka sinu keha. Mis annab sinu vaimule jõudu, see annab jõudu ka kehale. Jõud, mis toidab keha, meelt ja südant, ei pärine DNA-st, tema juured on jumalikkuses endas. Just nii lihtne ja igavene on Tõde.

 

 

SEITSE PÜHA TÕDE

 

Väline jõud

 

Esimene tasand: esimene ehk hõimutšakra (muladhara), ristimissakrament ja sefirot (kabala elupuu) shekhinnah.

 

Nende kolme arhetüübi loodud jõud edastab meie energeetilisele ja bioloogilisele süsteemile püha tõe "Kõik on üks". Me oleme seotud kõige elavaga ja üksteisega. Kõik me peame õppima seda tõde austama. Hõimutšakra on resonantsis meie sisima aukoodeksiga ja meie vajadusega austada perekondlike sidemeid. "Kõik on üks" sinu kirikus või sünagoogis Sinu side bioloogilise perekonnaga sümboliseerib sinu seost kõigi ja kõigega, kes või mis esindavad elu. Selle energeetilise sideme väärkasutamine näiteks juhul, kui pead kõiki, kes sinust on erinevad, endast kehvemaks, tekitab konflikti vaimus ja seega ka füüsilises kehas. Tunnustada põhitõde "Kõik on üks" ja toimida vastavalt sellele on universaalne vaimne väljakutse.     

 

Teine tasand: partnerluse tšakra (svadisthana), armulauasakrament ja sefirot yesod. 

 

See on jõud, mis annab meie organismile edasi püha tõe "Austage teineteist". Partnerluse tšakra annab meile jõu tegutseda ühiselt ja hoida alal austust kõigis meie suhetes, alates abielust ja sõprusest ning lõpetades tööalaste kontaktidega. See on eriti aktiivne energia, sest on resonantsis kõigi varaliste ja loovtegevusega. Ühtsus ja austus on meie tervise jaoks olulised. Kui me pole aupaklikud või teeme selles osas mingeid järelandmisi, mürgitame nii oma vaimu kui ka füüsilist keha.

 

Kolmas tasand: isikliku jõu tšakra (manipura), konfirmatsioonisakrament ning sefirotid hod ja nezah.

 

Nende nelja arhetüübi jõud annab meie organismile edasi tõe "Austa iseennast". Kõik need neli tasandit suunavad meid arendama enesearmastust ja eneseaustust. See tšakra hõlmab meie  "ellujäämisvaistu", meelt, mis kaitseb meid füüsilise ohu korral ning teeb valvsaks teiste inimeste negatiivse energia ja negatiivsete tegude suhtes. Me kuritarvitame seda energiat, kui ei hooli oma "kõhutundest".

 

Sisemine jõud

 

Neljas tasand: emotsionaalse jõu tšakra (anahata), abielusakrament ja sefirot tef 'eret.

See jõud annab meie organismile edasi püha tõe "Armastus on jõud". See energiakeskus on kõige olulisem jõukese inimese energeetilises süsteemis, sümboolne uks meie sisemaalima. Selle tšakra energia edastab meile teadmise, et armastus on ainus tõeline jõud. Et elus püsida ja areneda, ei vaja armastust mitte ainult meie meel ja vaim, vaid ka füüsiline keha. Ma kuritarvitame seda energiat, kui meie teod teiste vastu pole kantud armastusest. Kui hoiame endas teiste või iseendaga seotud negatiivsed emotsioone või kui teeme tahtlikult teistele haiget, siis mürgitame oma füüsist ja vaimu. Kõige tugevam mürk inimese vaimule on suutmatus andestada endale või teistele. See blokeerib inimese emotsionaalsed varud. Neljandas tšakras peitub väljakutse täiustada oma võimet teisi ja iseennast armastada ning andestuse jõudu avardada.

 

Viies tasand: tahtejõu tšakra (vishuddha), pihisakrament ning sefirotid hased ja gevurah.

Nende jõud annab organismile edasi tõe "Allutada isiklik tahe jumalikule". See on suurim võimalik tegu, et tuua oma ellu vaimne stabiilsus. Igaüks teadvustab endale mingil määral, et oleme sündinud siia teatud kindlal eesmärgil, et elu kulgeb jumaliku plaani kohaselt. Viies tšakra on keskendunud sellele teadmisele, samuti meie soovile saada kontakti jumaliku plaaniga.

 

 

Kuues tasand: meeletšakra (ajna), ordinatsioonisakrament ning sefirotid binah ja hokhmah.

 

On õpetus "Otsi vaid tõde". Meeletšakra annab meile energiat otsida vastuseid müsteeriumitele, mida kohtame. See on jumalik plaan, et me küsime: "Miks?" ja tahame teada rohkem, kui teadsime eile. Sellest tšakrast kiirgav energia suunab meid pidevalt hindama oma uskumuste tõesust ja terviklikkust. Me teame sünnist saati vaistlikult, et uskumine millegisse või kellessegi ebaterviklikku mürgitab vaimu ja keha. Selle tšakra energia sunnib meid järeleandmatult lahti ütlema arusaamadest, mis pole tõesed. Kui toimime vastu sellele energiale ning takistame teadlikult sügavamate tõdede pääsemist oma mentaalsesse energiavälja, siis meie tajumisvõime tuhmistub.

 

Seitsmes tasand: vaimutšakra (sahasrara), viimase võidmise ja sefirot keter.

 

Edastab püha tõe "Ela käesolevas hetkes". Kuna me oleme oma olemuselt vaimsed olendid, on vaimsed vajadused meie heaoluks sama olulised või isegi olulisemad kui füüsilised vajadused. Vaimutšakra räägib meile, et meie vaim on igavene. Me oleme enamat kui ainult füüsiline keha, see tõde võib meid lohutada paljudes lõpp-punktides, mis meie elus ette tulevad. Meie keha näiv seos kronoloogilise ajaga on üksnes illusioon, vaimu ülesanne on sellest aru saada. Meie jumalikule olemusele on ebaloomulik lasta oma mõtetel liiga kaua minevikus elada; selline  tasakaalutus koolutab aega ja häirib meie võimet elada olevikus, saada iga päev vaimseid juhiseid. Need juhised tunduvad meile mõttetuna, kui keskendume vaid eilsete saladuste lahtiarutamisele. Kui elame täielikult käesolevas hetkes, siis lahenevad järk-järgult ka eilsed saladused.

 

Meie vaimu tõmbab instinktiivselt selle püha tõe poole. Me saame sellest innustust, mis tõstab meid ekstaasiseisundisse. Me oleme õnnelikud - ja me terveneme - ekstaasihetkedel, kui vaim saab kehast tugevamaks ja keha võib reageerida vaimu korraldustele.

 

 

P.S. Kristlike sakramentide ja sefiroti ehk kabala elupuu õpetused jätsin kirjutamata. Lisan vaid autoripoolse selgituse:

 

Tõde, mis sisaldub erinevate religioossete traditsioonide pühakirjades, peab meid ühendama, mitte eraldama. Sõnasõnaline tõlgendamine tekitab eraldatust, sümboolne tõlgendamine aga - kui näeme, et need kõik kujutavad meie vaimset olemust ühtemoodi - liidab meid. Kui pöörame tähelepanu kõrvale väliselt maailmalt ja keskendume sisemisele, õpime sümboolselt nägema. Sisimas oleme me kõik ühesugused. Meie välised erinevused on illusoorsed ja ajutised, üksnes füüsilised toed. Liites hinduistliku, budistliku, kristliku ja juudi vaimse traditsiooni ühtseks süsteemiks ühiste pühade tõdedega, loome võimsa õpetuse, mis avardab meelt ja keha ning näitab, kuidas vaimuga maailmas toime tulla.

 

 

sümboolne nägemine

        Kui õpid ennast intuitiivselt vaatlema, siis teadvustad üha rohkem imepärast maailma, mis asub sinu silmade taga. Lõpuks õpid selgeks sümboolse nägemise, võime kasutada oma intuitsiooni jõu sümbolite tõlgendamiseks oma elus.

 

Esimene ja kõige olulisem samm on keskenduda tähelepanu õppimisele, kuidas sümboolselt tõlgendada oma väljakutseid elus. Mõtle ja tunneta, kuidas on nad seotud sinu tervisega. Pööra iga päev tähelepanu väljakutsetele, mis sinu ette kerkivad, ja sellele, kuidas sinu mõistus ja vaim neile reageerivad. Järgi, mis põhjustab energiakadu sinus ja kus sa energiakaotust tajud ning anna hinnang vaimsele ja füüsilisele tegevusele, mis selle tagajärjel aset leiab.

 

Teiseks, mõtle endast alati kui energeetilisest ja füüsilisest olendist. Sinu energeetiline osa on kõigi su mõtete ja vastasmõjude edastaja ja salvestaja. Pea alati meeles, et eluloost saab haiguslugu. Kujunda enesele harjumus anda hinnang inimestele, kogemustele ja informatsioonile, mida sa oma ellu lubad. Sümboolse nägemise arendamine algab taotlusest hinnata teadlikult ja korrapäraselt oma suhteid teistega ja nende mõju enese emotsionaalsele ja füüsilisele jõule. Ja pea meeles: kui sul on mingi oma reeglistik - kui tahad näha asju teatud viisil -,  siis häirid sellega energeetilise informatsiooni vastuvõtmist.

 

Kolmandaks, hinda iga päev oma energeetilist seisundit. Kui oled saavutanud juba teatud vilumuse, kulub sellele vaid mõni hetk. Õpi tajuma, kuidas stress koguneb sinu energiaväljas, ning astu samme, et ennast energeetilisel tasandil tervendada. Muuda enese hindamine harjumuseks.

 

Neljandaks, kui avastad energialekke, keskendu ainult esmatähtsale, mis aitab sul energiat taastada. Esita endale küsimus: "Miks ma kaotan jõudu?"  Selleks pead alati kaasama oma mõistuse  ja südame ning püüa alati näha kriisi füüsilistest komponentidest kaugemale. Pead õppima selgeks teadmise kuidas ennast välja tõmmata illusioonide mülkast. Pead saavutama selleks vajaliku vaimse või sümboolse kõrguse, et tõlgendada oma olukorda ebaisikuliselt. Vaimne õpetus ütleb, et me peame keskenduma iseendale - mitte enesekeskselt, vaid oma energiat ja jõudu teadlikult valitsedes.

 

Viiendaks, on sinu ülesanne õppida, mis, mitte kes võtab sinult energiat. Sa pead aru saama, et inimene, kes näib sinust energiat ammutavat, peegeldab tegelikult vaid mingit osa sinust. Kui sa näiteks muretsed kellegi pärast, siis pole probleem selles inimeses, vaid sinu loomuses, mis selles inimeses sinuni tagasi peegeldub. Tegelikult on see inimene sinu õpetaja. Keskendumine inimesele, kelle pärast sa muretsed, ei tervenda sind. Sulle saadetakse üha rohkem ja rohkem õpetajaid, iga järgnev on eelnevast karmim. Sinu ülesanne on see õppetükk selgeks õppida, mitte õpetaja peale pahane olla. Kui sa vaatled õppetükki, mitte õpetajat, siis on sul sümboolsest nägemisest palju kasu olnud: sa näed, et väljakutsete kaudu on sinuni jõudnud tõde.

 

Kuuendaks, lihtsusta oma nõudeid tervenemisele. Mõtle haigusest kui voolurikkest - millestki tehnilise häire sarnasest. Kombineeri sisemine tervenemine vajaliku traditsioonilise raviga ja järgi seda programmi. Haara igasuguse abi ja toetuse järele, mida vajad, ning kasuta seda otstarbekalt. Pea meeles, et sinu ülesanne on jätta haavad selja taha, mitte nendesse kinni jääda. Ära raiska aega, et mõtled, tegutsed ja palvetad nagu ohver. Kui sa tunned ennast ohvrina  ja sellest on saanud sinu domineeriv meeleseisund, siis annab see haigusele jõudu juurde. Seda meeleseisundit võib lausa defineerida kui omaette haigust.

 

Seitsmendaks, lihtsusta oma vaimsust. Universumi ülesehitus ei ole oma olemuselt keeruline. Sellepärast ei pea ka sinu usk olema keeruline. Oluline on vaid tead tõde ja sellesse uskuda.

 

Näiteks:

 

1)  Kõiki olusid saab hetkega muuta ja kõikidest haigustest võib terveneda. Jumalikku ei piira inimlik aeg, ruum ja füüsilised mured.

 

2)  Ole järjekindel: ela oma usu järgi.

 

3)  Muutumine on pidev. Igas elus on raskete muutuste ja rahu perioode. Õpi muutuste vooluga kaasa minema, ära püüa muutusi peatada.

 

4)  Ära kunagi looda, et teine inimene sind õnnelikuks teeb - õnneseisund on sisemine isiklik hoiak ja kohustus.

 

5)  Elu on oma olemuselt õppimine. Igas olukorras, väljakutses ja suhtes on peidus väärtuslik sõnum, mida tuleb õppida või teistele õpetada.

 

6)  Positiivne energia toimib igas olukorras mõjusamalt kui negatiivne energia.

 

7)  Ela käesolevas hetkes ja andesta teistele.

 

Tõenäoliselt oleme teinud ja elanud oma elu keerukamaks, kui see peaks olema. Tervise, õnne ja tasakaalu saavutamine algab otsusest keskenduda rohkem positiivsele kui negatiivsale ja elada vaimses kooskõlas sellega, mille kohta teame, et see on tõde. Ainuüksi nende otsuste järgimistest piisab, et kehas olev jumalik energia saaks meie elu sisu ja suunda mõjutada.

 

Me kõik peame õppima samu tõdesid ja laskma jumalikkusel toimida meis ja meie kaudu; see on lihtne, kuid mitte kerge ülesanne. Olud ja inimesed on igaühe elus erinevad, kuid nende esitatud väljakutsed on sarnased, samuti mõju, mis nendel väljakutsetel on kehale ja vaimule. Mida paremini suudame selle tõe selgeks õppida seda rohkem suudame arendada oma sümboolse nägemise võimet - võimet näha füüsilistest illusioonidest läbi ja ära tunda õppetükid, mida elu väljakutsed meile pakuvad.

 

 

kuus elementi kõnelevad

Olen Maa.
Olen kivi, raud ja muld.
Olen see, mis on sinus
Luu, lihas ja nahk,
Kuid nüüd ma pean minema,
Jättes sind kergeks.
Nüüd peame lahku minema.
Hüvasti.

Olen Vesi.
Olen ookean, järv, jõed ja ojad,
Vihm, mis kallab pilvedest
Ja kaste lille õielehtedel.
Olen see, mis on sinus
Veri, uriin, higi, sülg ja pisarad,
Kuid nüüd ma pean minema,
Jättes sind kuivaks.
Nüüd peame lahku minema.
Hüvasti.

Olen Tuli.
Tulen päiksest, rändan läbi avaruse
Et magada puus, tulekivis ja terases.
Olen see, mis on sinus
Kehakuumus, kallistuse soojus,
Kuid nüüd ma pean minema,
Jättes sind külmaks.
Nüüd peame lahku minema.
Hüvasti.

Olen Õhk.
Olen tuul, tuulepuhang ja pööristorm.
Olen see, mis on sinus
Õhk su ninasõõrmetes, su kopsudes
Õhk, mis pehmelt tuleb, pehmelt läheb,
Kuid nüüd ma pean minema,
Viimast korda,
Jättes sind tühjaks.
Nüüd peame lahku minema.
Hüvasti.

Olen ruum ja Avarus.
Minus sisaldub kõik.
Tolmukübemest galaktikani.
Olen see, mis on sinus
Ruum, mida piiranud maa, vesi, tuli ja õhk
Millest koosneb su keha.
Kuid nüüd on nad kõik läinud
Ja pean ka mina minema,
Jättes sind piirituks.
Nüüd peame lahku minema.
Hüvasti.

Olen Teadvus.
Määratlematu ja kirjeldamatu.
Olen see, mis on sinus
Nähtu, kuuldu, lõhn, maitse, puudutus ja mõte.
Kuid nüüd ma pean minema
Ruumist, mida ei piira enam su keha
Jättes mitte midagi „sinust“.
Pole kedagi kellest lahkuda.
Nii et pole ka hüvastit.

Maa lahustub Veeks,
Vesi lahustub Tuleks,
Tuli lahustub Õhuks,
Õhk lahustub Ruumiks ja Avaruseks,
Ruum ja Avarus lahustub Teadvuseks, 
Teadvus lahustub - ?
HUM

mille järgi tunneme ära virgunu?

        Sangharakshita (Dennis Philip Edward Lingwood) http://www.sangharakshita.org/ kirjutab oma raamatu Precious Teachers alguses, et vahel on küsitud, kas mõni tema õpetajaist oli oma vaimsel arenguteel teistest kõrgemale jõudnud. Ta jätkab: „Sama küsimuse esitas kord õpilane kolmest vaimsest õpetajast – Chattrul Rimpoche, Jamyang Khyentse Rimpoche ja Dudjom Rimpoche - koosneva kuulsa kolmiku ühele liikmele. Meister vastas: „Üks meist on tõepoolest vaimsel teel teistest kaugemal, kuid teie, õpilased, ei saa kunagi teada, kes see on."

Kes ise pole virgumiseni (valgustumuseni) jõudnud, ei näe virgunu meelt. Mille põhjal peaks siis õpilane otsustama, kas tema õpetaja on virgunud? See on asjakohane küsimus, kuna tänapäeval väidavad paljud õpetajad ja raamatute autorid, et nad on jõudnud virgumiseni. Vastuse leidmiseks pöördume Buddha enda sõnade poole paali kaanonis.

Paali kaanoni (Buddha õpetuste täielik kogu) järgi tähendab virgumine täielikku vabanemist himu, viha ja pettekujutluste kolmest põhilisest meelemürgist. Sellele definitsioonile ei tehta paali kaanonis mingeid järeleandmisi. 

Rõhutan seda seetõttu, et mitmed kaasaegsed väited virgumisest ei lähtu sugugi nii otsekohesest ja rangest määratlusest, vaid põhinevad pigem mingil väidetaval põgusal kogemusel või kaemusel virgumisseisundist. See aga ei hävita himu, viha ja pettekujutluste meelemürke. Ja olemegi segadust tekitavas olukorras, kus paljud inimesed väidavad end olevat virgunud, tunnistades samas, et neil tuleb oma puudustest jagusaamiseks veel tublisti pingutada. Teisisõnu, nad ei ole vabad himust, vihast ja meelepettest, mis Buddha enda sõnade kohaselt tähendab, et nad ei ole jõudnud virgumiseni.

Millest tunneme ära virgunu? Canki suutras soovitab Buddha, et sobiv viis taolise väite kontrollimiseks on uurida nende inimeste käitumist, kes väidavad end olevat virgumisele jõudnud, ja jälgida, kas seal esineb mingeid himu-, viha- ja meelepetteilminguid. Nägemata teise inimese teadvusse, ei suuda me kontrollida, kas tegemist on virgunuga või mitte, kuid me saame toetuda kaudsetele tõenditele tema kõlbelisest puhtusest. Inimese kõne ja teod osutavad veenvalt tema vaimsete saavutuste ulatusele.

Vimamsaka ja Thana suutras annab Buddha üksikasjalist nõu, kuidas hinnata õpetaja käitumise eetilisust.

Kas kõlbelise puhtuse ilming on uus omadus või esinenud pikema aja jooksul? Esmakordsete avaldumiste puhul manitseb Buddha ettevaatusele ning isegi soovitab isiku tundmaõppimiseks tema läheduses viibimist ja elamist. Tema käitumist tuleks hoolikalt jälgida erinevates olukordades, pöörates tähelepanu mitte ainult esmastele, vaid ka võimalikele tulevastele reageeringutele.

Kuidas reageerib see inimene ebaõnnele? Kas ta säilitab meelerahu lähedase inimese kaotamisel, jõukusest ilmajäämisel, haigestumisel? Kas ta mõistab, et kannatusi põhjustab iseenda mina külge klammerdumine, või jääb ta vaevlema mures ja leinas? Kuidas ta reageeriks populaarsusele ja kuulsusele, juhul kui temast saab kunagi hinnatud ja kuulus õpetaja?

Kas ta kohtleb koguduse kõiki liikmeid ühtmoodi ja võrdselt? Kas tema hilisemad ja varasemad teod on omavahel kooskõlas? Kas ta esitab valeväiteid oma teadmiste ja nägemuste kohta?

Kas meelenaudinguist loobumise põhjuseks on hirm tagajärgede ees või on ta ihast tõeliselt vaba?

Kuidas ta käsitleb vaidlusküsimusi oma õpetustes ja vestlustes? Kuidas põhjendab oma seisukohti? Tuimalt ja loiult? Kas tema selgitused on lihtsad ja arusaadavad?

Need on küll ranged kriteeriumid, kuid siiski minimaalsed eetikanõuded inimesele, kes väidab, et on jõudnud virgumiseni. Mõistagi oodatakse temalt lakkamatut kaastunnet ja heasoovlikkust.

Mida teha aga juhul, kui me ei tunne oma vaimseid õpetajaid piisavalt hästi, et otsustada nende üle Buddha soovituste põhjal, või kui leiame, et nad ei ole virgunud? Pöördume tagasi Sangharakshita juurde:

„Mis minusse puutub, siis ei ole ma kunagi üritanud oma õpetajaid võrrelda nende vaimsuse põhjal. Mulle piisas, et nad olid minust tarkuse ja kaastunde poolest määratult üle ning et asjaolude kummalise kokkulangevuse tõttu oli mul õnn neid kohata ja nende õpetusest ning vaimsest mõjust osa saada.“

Kindlasti on otsustamisel abiks isiklikud kogemused, isegi teise vigade tundmine. 14 aasta eest otsustasin liituda budismikeskusega, et elada koos budistidest kaaslastega, keda pidasin oma potentsiaalseteks õpetajateks. Kuus ja pool aastat iga päev külg külje kõrval elades ja üksteise voorusi ja puudusi nähes õppisin nendelt tohutult ning neist said mulle olulised vaimsed eeskujud. Ükski mu õpetajaist ei väitnud, et on virgunu, piisas sellest, et nad olid minu kalyāna mitrad (hüvesõbrad), kelle juhendustel on hindamatu väärtus minu vaimsel arenguteel. Ei pea olema täiuslik, selleks et olla väärt õpetaja. Ka meil endil, kui meist saavad ühel päeval õpetajad, lasub vastutus jääda ausaks oma isiklike puuduste suhtes, mitte õhutada teistes eksiarvamusi oma vaimsetest saavutustest.

Kui teie vaimne õpetaja väidab, et ta on jõudnud virgumiseni, siis miks mitte järgida Buddha nõuannet Vimamsaka suutras ja küsida temalt: „Kas te võite puhtsüdamlikult kinnitada, et ei anna kunagi järele ühelegi viha- ega ärritustundele, mitte ühelegi iha- ega kirelõõmale? Kas võite puhtsüdamlikult kinnitada, et mõistate täielikult, et kõik asjad ja nähtused on püsitud, et elu on kannatus ja et kõik on tühi püsivast ja iseseisvast omaolekust; kas võite puhtast südamest väita, et tegutsete alati sellest arusaamisest lähtudes?“

__________________________

Paali kaanoni viis nikaajat on:

1. Keskmiste õpetussõnade kogu  (Madžhimanikāja)
2. Pikkade õpetussõnade kogu  (Dīghanikāja)
3. Ühendatud õpetussõnade kogu (Sanjuttanikāja)
4. Elementide arvu järgi korrastatud õpetussõnade kogu (Anguttaranikāja)
5. Lühikeste õpetussõnade kogu (Khuddakanikāja) sisaldab lühemaid teoseid - Dhammapada (Seadmuse värsid), Udāna (Ülendavad värsid), Suttanipāta (Suutrate kogumik), Theragāthā ja Therīgāthā (Auväärsete laulud ) ning teisi tekste.

Ingliskeelne tõlge hõlmab umbes 5500 lehekülge. 

multidimensionaalne Sina ajas

        Osa sinust on ajast ja ruumist täielikult sõltumatu. See osa sinust on vaba sisenema igal hetkel mistahes dimensiooni ja saama mistahes kogemusi, mida see vaid soovib. Ta on vaba valima Pimedust või Valgust igal hetkel. 

Sinu maise elu perspektiivist liigud sa punktist A punkti B lineaarselt. Näiteks liigud sa läbi eelnevalt kirjeldatud sisemise arengu nelja etapi samm-sammu haaval. Ajatust, multidimensionaalsest perspektiivist, on sinu tegelik Sina muutumatu, ta on see, kes arengut kogeb. Ta lubab sellel arengul juhtuda oma vaba tahte alusel. See valik on motiveeritud duaalsuse väärtuslikkuse tundmisest.
 
Sinu ajatu, spirituaalse sina perspektiivist, oled sa vaba kogema mistahes kogemust hetkel A, B või Z. Sa võid aktiveerida teadvuse mistahes reaalsuse, mistahes ajahetkel, kuna tegelikkuses on arusaam, et sa oled teatud sisemise arengu etapil hätta jäänud, üksnes illusioon.

Soovin juhtida sinu tähelepanu sellele perspektiivile, kuna see võib aidata sul sisemisest raskustest läbi murda. See võib aidata nihutada sul illusiooni kardinat ja saavutada otsene kontakt oma Valgus Minaga: kosmilise energiaga, mis sa tegelikult oled.

Et tajuda iseennast sellest perspektiivist, peame natuke lähemalt selgitama aja mõistet.

Aeg

Ühtsuse kõrgeimal tasandil ei ole aega. See on Vaimu, puhta olemise tasand. Sellel tasandil ei ole arengut, ei ole kellekski „saamist“, on vaid „olemine“.

Ühtsuse madalaimal tasandil, kus eraldatus on kõige teravamalt tuntav, on kasutusel aja õõnes, lineaarne tähendus. „Õõnsa“ alla pean silmas aja teaduslikku, abstraktset tähendust, millest puudub täielikult subjektiivsus ja tuntav sisu. Selles tähenduses on aeg objektiivne struktuur väljaspool sind. Aeg on miski, mis on üle sinu laotunud, sa koged seda nagu välist raamistikku.

Elulookirjeldus, mida sa saadad võimalikele tööandjatele, on näide sellisest ajakäsitlusest. Sel aastal tegin ma seda, sel aastal lõpetasin kooli jne. Sa rõhutad asjade nähtavat, välist külge. Asjade seesmine külg – motivatsioon, tähendus, subjektiivsus on välja jäetud.

Energeetilisel tasandil ühtsuse ja eraldatuse vahel on aeg reaalsus, mis pulseerib koos sinu kogemustega. Aeg on kogemuslik mõiste: kogemuste kujundamise vahend. Neil tasanditel, on aeg küll olemas, aga see ei ole midagi sinu kogemustest sõltumatut või eraldiseisvat. Näiteks puudub aeg astraaltasanditel, kus sa viibid unes ja ka pärast surma, „kellaaeg“ puudub. Kellaaeg on kõige äärmuslikum püüe eraldada ajast subjektiivsus, st sinust ja sinu kogemustest. See on kõikvõimas illusioon. Astraaltasanditel on aeg sinu kogemuste rütm. Vahel sa puhkad, siis sa kohtad kedagi, siis jällegi õpid iseenda jaoks jne. Hetk, mil üks etapp lõppeb ja teine algab ei ole kellaajaga – millegi välisega – määratud. See sõltub vaid sinu sisemiste tunnete voost, sellest, mis tundub sulle loomulik.  

See loomulik aja- või rütmitaju sobib ka maisesse ellu. Aja subjektiivsus, nt see, et aega võib erinevates olukordades erinevalt tajuda, on tuttav teile kõigile. Te ütlete, et aeg lendab, kui teil on lõbus, samas kui aeg näib peatuvat kui te ootate hambaarsti kabineti ukse taga või kassajärjekorras.

Nüüd võib skeptik sinus öelda: aeg näib mööduvat kiiresti kui asjaolud on positiivsed ja aeg näib mööduvat aeglaselt kui asjaolud on negatiivsed. Aga aeg oma olemuselt on alati sama, tiksudes igaveses muutumatus rütmis, sõltumata sellest, kuidas me asju kogeme.

Selline tõlgendus lähtub aja mõiste „objektiivsest raamistikust“, aja lineaarsest käsitlusest. See juurdub ratsionaalsest, teaduslikust ajakäsitlusest.

Kuid kujutle, et ei oleks ühtki kella, ei oleks päeva ega ööd, ei ole looduslikke mõjusid nagu kuu ja päike, tõusud ja mõõnad, mille järgi aega mõõta. Sellisel juhul võiksid sa lähtuda vaid oma subjektiivsest ajatajust.

Sinu objektiivne ajataju – kell – ei põhine tegelikult millelgi välisel; kell on inimmeele produkt, mis soovib eraldada ja klassifitseerida. Inimmeel on loonud loomulikes nähtustes teatava korra. Kuid aeg iseenesest, ilma inimfaktori sekkumiseta, ei eksisteeri. See on illusioon, mis on teatud sorti teadvuse looming, mis on haaratud usust eraldatusse.

Aeg on oma olemuselt subjektiivne. Aeg on kogemuste kujundamise vahend, see aitab kogemusi mõista. Näiteks ütled sa kellelegi: „ta on vana hing“. Kas sa tõesti mõtled elude arvu, kui sa viitad tema vanusele? Või mõtled sa sõna „vana“ kasutades, et talle on omased teatud tunnused, nagu tarkus, tasakaalukus ja rahulikkus? Viide ajale fraasis „vana hing“, on tegelikult viide kogemusele.

Aeg selle sõna täielikus tähenduses on „olemise dünaamika“ sisemisel tasandil. Aeg võib olla kasulik mõiste seni kuni see aitab sul kirjeldada asjade loomulikku rütmi. Kui see on tajutud millegi objektiivsena, mis seisab sinu kohal, kipub see sind piirama ja eksitama. Sa ei ole piiratud teatud ajakava poolt. Sa ei ole lineaarne olend. Sinu olemuses on tasandid, mis asuvad väljaspool seda ajalist raamistikku, mida sa praegu koged. Just sellele osale sinust, st multidimensionaalsusele, soovime nüüd juhtida sinu tähelepanu.

Multidimensionaalsus

Aja lineaarse käsitluse kohaselt ei saa sa olla samaaegselt rohkem kui ühes kohas. Väljendiga „sina“ viitab aja lineaarne käsitlus sinu kehale, sinu ajule ja teadvusele, mis on mingil moel piiratud sinu keha ja ajuga. (Teadus ei suuda seletada, kuidas täpselt keha ja teadvus seotud on, kuid sellest hoolimata väidetakse enamasti, et teadvus ei saa eksisteerida ilma füüsilise kehata.)

Aja täieliku, subjektiivse definitsiooni kohaselt, viibid sa kus iganes on sinu teadvus. Kus sa oled ajas ja ruumis, on määratud sinu teadvuse tähelepanu järgi, mitte sinu keha asukoha järgi. Näiteks: sa oled rongijaamas ja ootad rongi saabumist. Veidi on veel aega ja sa lihtsalt seisad ja märkamatult on sinu teadvuses toimunud nihe. Sa mõtled nüüd kellelegi, kellega eile rääkisid. Sul meenub vestlus kergesti ja sa mäletad elavalt, kuidas see sind mõjutas. Sa elad teatud aspekte sellest vestlusest uuesti läbi, tõmmates need hetked oma praegusesse hetke. Tegelikkuses reisid sa ajas tagasi minevikku ja taaskohtud tolle hetke energiatega. Sinu Praegu energia suhtleb Mineviku energiatega, võimaldades sul muuta sinu tolle hetke kogemusi, muutes seeläbi minevikku.

Mineviku muutmise all ei pea ma silmas, et sa mingil moel muudaksid füüsilisi fakte, vaid seda, et sa asetad nad teise perspektiivi. Muutes minevikusündmuse kogemuslikke aspekte, muudad sa teatud mõttes kogu sündmust.

Lihtsalt mõtle sellele näitele.

Sul oli vestlus kellegagi, kes sinu täiesti pahaaimamatult tehtud märkuse peale tõsiselt solvus. Inimene hakkas sinuga tõrelema ja lihtsalt kõndis minema. Seejärel tundsid sina ennast solvatuna, valesti mõistetu, vihase ja šokeerituna samal ajal. Pärast seda kui sa koju jõudsid, tundsid end mõnda aega murelikult, kuid seejärel lasid sa sel minna ja magasid kogu öö rahulikult. Järgmisel hommikul rongijaamas rongi oodates meenus sulle see vahejuhtum, kus asjade käik oli nii ootamatult valele teele pöördunud. Sa vaatad sellele nüüd teisiti ja mõistad, miks teine inimene end nõnda haavatuna tundis. Sul meenuvad mõned faktid tema minevikust, mille sa olid unustanud. Nüüd näed sa tema emotsionaalset reaktsiooni hoopis teises valguses, eriti seda, et sel polnud midagi pistmist sinuga. See ei olnud sina, kes valu põhjustas; sa vaid äratasid selle ellu. See perspektiiv liigutab sinu emotsionaalse reaktsiooni teise suunda. Sa tunned kergendust, selgust ja ... andeksandmist. „Ah... nüüd ma taipan.. nüüd ma mõistan... vaene inimene.“

Sel hetkel sa taaslood minevikku. Sa katad selle teistsuguse faktide tõlgendusega, mis asendab sinu esialgset reaktsiooni. Et asi oleks selge – see ei tähenda, et esialgset reaktsiooni ei toimunud, vaid seda, et viha, šoki ja mittemõistmise energiad on muudetud mõistmiseks ja andestuseks. „Spirituaalne alkeemia“ on leidnud aset mineviku ja oleviku vahel.

Füüsilised faktid tõepoolest pole nii olulised. Oluline on situatsiooni tunnetuslik pool, sinu energeetiline reaktsioon sellele on see, mis kujundab sinu elu ja reaalsust. Seega võime me õigustatult öelda, et sa saad minevikku muuta, reisides ajas tagasi ning muutes lahenduseta jäänud energiaid.

Rongijaamas istudes on osa sinu teadvusest endiselt sinu kehas. Kuskil mõtete tagaplaanil võid sa tajuda, et su käed muutuvad külmaks või et keegi sinu selja taga räägib valju häälega.

Teadvus on võimeline ennast jagama. Ta võib olla samaaegselt mitmes kohas, mis tähendab, et teadvus saab elada erinevates energeetilistes reaalsustes. See on multidimensionaalsuse tähendus. Sinu teadvus ei ole piiratud aja ja ruumiga. Kuigi üldiselt on kokku lepitud, et maise elu jooksul on osa sinu teadvusest alati kehaga seotud, ei tähenda see seda, et teadvus oleks limiteeritud kindla hetkega ajas. Sa ei ole piiratud mineviku ja tulevikuga, kuna need ei ole fikseeritud. Tulevik ja minevik on voolavad kogemuste väljad. Nad on muudetavad ja sa saad nendega suhelda Praeguses hetkes. 

Sinu teadvus on multidimensionaalne ka siis kui sa arvad, et oled vangistatud oma füüsilisse kehasse. Kas sa tead väljendit „ta on mineviku vangistuses“? Keegi ei suuda minevikku minna lasta ja tema teadvus on täidetud mineviku kogemuste ja emotsioonidega nagu kahetsus, süümepiinad ja lein. See inimene ei ole „siin“. Ta on piltlikult öeldes minevikus.

Nagu eelmises näites kirjeldatud, on ta aktiivses suhestumises minevikuga, kuid mitte vabastaval, alkeemilisel moel. Tema keha on siin ja praegu, kuid ta ise on minevikku kinni jäänud. Tema seiskohalt seisab aeg paigal, samal ajal kui kell tiksub ja mõõdab nädalate ja kuude möödumist. See on seetõttu, et ta ei liigu kogemuslikult. Ta ei liigu kaasa elu loomulike protsesside ja kogemustega. See on näide multidimensionaalsusest. Isegi kui sa kahandad end niivõrd kitsasse teadvusse, oled sa multidimensionaalne. Seeläbi soovin öelda, et multidimensionaalsus ei ole midagi, mida sa võiksid saavutada – sa juba oledki multidimensionaalne. See on sinu loomus; see on sinu olemuse loomulik seisund.

Tõeline küsimus on: kuidas sa saad olla multidimensionaalne vabastaval ja arendaval viisil? Kuidas saad sa kasutada oma multidimensionaalsust nii, et sa liigud dimensioonide vahel vabalt ja ei kaota sidet oma jumaliku vaimuga? Olles multidimensionaalne tarkususes ja teadlikkuses: see on sinu spirituaalne saatus. Sinu saatus on saada täielikult teadlikuks multidimensionaalseks loojaks.

Teadlikult multidimensionaalne olla tähendab vabastada lineaarse aja illusioon, mis tähendab ka vabanemist arvamusest, et sina oled üksnes sinu keha. Olla multidimensionaalselt teadlik on samastada ennast oma Vaimuga (Jumalaga) sinu sisemuses, mis on täielikult vaba sisenema mistahes kogemuste sfääri, st dimensiooni. Olla teadlikult multidimensionaalne on reaalsuse oluline osa.

Põhjuseks, miks multidimensionaalsus tekitab raskusi, on arusaam, et ei ole võimalik olla samal ajal mitmes kohas. Sinu füüsiline keha ei saa olla samal ajal mitmes kohas. Ometigi ei ole dimensioonid füüsilised paigad, nö mateeria kogumid. Dimensioonid on teadvuse sfäärid, mis lähtuvad teatavatest energeetilistest seadustest.

Sinu teadvus saab osaleda samaaegselt mitmetes dimensioonides. See juhtub Praegu. On mineviku ja tuleviku reaalsused, astraalsfäärid, möödunud elud, ingli tasand sinu sees ja veelgi rohkem tasandeid, mis kõik nüüd ja praegu sinus kohtuvad ja lõikuvad. Sa oled multidimensionaalne praegu, aga kas sa oled multidimensionaalne teadlikul viisil? Kas sa lubad dimensioonidel voolata enesesse ja endast välja, kas sa aktsepteerid energiaid, mis sellega kaasnevad ja kas sa tunned nad ära kui omad?

Sa suhtled pidevalt teiste dimensioonidega, mille osa sa oled, aga kui sa teed seda teadlikul ja vastuvõtlikul moel, muudad sa neid. Võttes vastu allasurutud väljapääsu otsivad energiad nendest dimensioonidest ja lastes oma teadvuse valgusel nende peale paista, vabastad ja ühendad sa osakesed Endast, misläbi muudad oma olevikku.

Paljud teadvuse sfäärid kohtuvad sinu sees ja sina oled valitseja, kes valib neid kogeda või mitte. Sa oled vaba liikuma neist läbi, kiiresti või aeglaselt, lähedalt või kaugelt. Kuni sa samastud Vaimuga, säilib sinus teadlikkus, et sa oled vaba. Kuid kui sa jääd kinni piiratuse mõtetesse, säilitades uskumusi nagu „see ei ole võimalik“, „see ei ole lubatud“, „see ei õnnestu“ jne, upud sa eraldatuse illusiooni. Sa oled haaratud lineaarse aja illusioonist. Illusioonist, et sa oled keha, illusioonist, et sa oled Jumalast eraldatud. Sel moel saab hing ajutiselt teatud kogemuste sfääriga seotuks. Hing unustab oma tõelise päritolu, oma jumalikkuse ja vabaduse. 

Seda seotust või haaratust nimetatakse ka karmaks.

Vabanemine järgneb sageli paljudele sammudele, mida sa nimetad sisemiseks kasvamiseks. Inimese lineaarsest vaatepunktist sa vabastad karma ja aeglaselt liigud läbi nelja sisemise arengu etapi. Vaimu vaatenurgast liigud sa üksnes tagasi oma loomulikku olekusse jumaliku teadlikkusena. Sellest seisukohast ei ole karma vabastamine midagi muud kui oma jumalikkuse taasavastamine.

Sinu Valgus Sina

Sinus kohtuvad paljud dimensioonid, teadvuse sfäärid. Ja sina oled kõigi nende dimensioonide valitseja ja looja. Sina oled täht koos oma paljude kiirtega, hinge teadvus kõigis oma väljendustes. Sa oled vaba aktiveerima mistahes reaalsust. Kui sa hülgad lineaarse aja või kronoloogia mõiste, lubad sa endal uskuda, et minevik ja tulevik ei määratle sind. Nõnda võid sa tajuda iseennast vibreerivate dimensioonide keskpunktis, mis kõik lähtuvad ühest jumalikust ajatust allikast – Sinust.

On oluline, et sa mõistaksid, et sul ei ole vaja vaadata vaimsete juhtide poole, otsida juhendajaid. Pole olemas sinust ülemat autoriteeti. Sina ise oled esmasündinute seas, istudes Jumala trooni kõrval. Sina ise oled Jumal.

Lihtsaim viis oma Valgus Minaga ühenduse saamiseks on ühendudes puhta teadvuse kihiga, puhta Vaimuga sinus eneses. Sa teed seda läbi vaikuse nii sisemiselt kui väliselt. Vaikus, mida sa siis koged, on tõeliselt sinus olemas; sa pead vaid sellest teadlikuks saama.

Kui sa oled ühenduses vaikusega, igaviku dimensiooniga sinus eneses, võid sa tunda Vaimu soovi kogeda. Sellest soovist sündis sinu Valgus Sina.

Hing kogeb suurimat rõõmu Vaimu ja kogemuse koosmõjus, inimlikkuse ja jumalikkuse koosmõjus. See on universumi saladus.

Kui sa oled üksnes Vaim, on sinu reaalsus staatiline. Kogemus ja liikumine tekivad vaid siis, kui on olemas suhe millegi välisega, millegagi, mis ei ole sina/Vaim. Kui sa tajud midagi, mis ei ole sina ise, tunned sa kutset avastada, tunnetada, saada teada. Aga selleks, et kogeda midagi enesest erinevat, pead sa end absoluutsest ühtsusest eraldama, väljuma Jumalast/Vaimust. Kui sa seda teed, saab sinust individuaalne hing.
 
Sa oled ainulaadne hing: ühe jalaga Absoluudis, teisega suhtelisuses (ehk duaalsuses).

Oma teekonnal suhtelisuses (duaalsuses) võid sa Kodust nii kaugele liikuda, et sa kaotad kontakti Vaimuga eneses. Nõnda kaob sinu hing hirmu ja eraldatuse illusiooni.

Suurim mõeldav rõõm on osalemine kogemustes, jäädes samal ajal ühendusse Vaimuga, Koduga. Tasakaalustatud koosmõju Vaimu ja Hinge vahel on suurima loovuse ja armastuse allikas.

Selles perspektiivis vaadatuna olete te kõik otsimas tasakaalu täieliku Üksolemise ja individuaalsuse vahel. Need teist, kes on valgustunud, on praegu liikumas avardunud üksolemise ja Vaimu tunnetamise poole. Siiski mitte staatilisse puhtasse Üksolemisse, aga dünaamilisse, loovasse jumalikkuse reaalsusesse, saamaks multidimensionaalseteks inimesteks, kelle kogemused on täidetud rõõmu ja valgusega.