Kas te olete ülitundlik? Testi ennast

        Aastal 1992 pidas psühholoog Elaine N. Aron http://www.hsperson.com/ California ülikoolis ettekande, paludes kuulajateks end ülitundlikuks pidavaid inimesi. Aron rääkis inimtüübist, keda ta äsja uurima oli asunud: ujedad inimesed, keda lapsepõlves nimetati närviliseks või endassetõmbunuks ning koolis kutsuti hädapätakaks, viripilliks, memmekaks, nohikuks, argpüksiks jne. 

Mõistagi pidas noor teadlane ennastki ülitundlikuks. "Lapsepõlves pugesin kodus olles peitu oma perekonnas valitsenud kaose eest. Koolis hoidusin spordist, mängudest ja üldse lastega suhtlemisest." Väike Elaine nuttis sageli omaette ja käis täiskasvanuna pikalt psühhoteraapias, et vabaneda tundest "justkui mul oleks miski viga küljes".

Esialgu rääkis Aron loengutes ja raamatutes isiklikest kogemustest. Alles aastaid hiljem jõudsid tema oletustele järele teadusuuringud: tõepoolest liigitub meist ligi 20% ülitundlike (teaduskeeles sensoorse töötlemise tundlikkusega) inimeste hulka.

 

Erk, kogu maailma lõhnu, helisid ja meeleolusid registreeriv närvikava sõltub geneetilisest koodist. Kasvatus ja keskkond saavad ülitundliku inimese elu kas kergendada või sootuks tuksi keerata.

 

Ülitundliku inimest iseloomustavad empaatilisus ning emotsionaalsus ning ta avaldab tugevamini just positiivseid emotsioone nagu rõõm, rahulolu, aga ka uudishimu, ootusärevus vms. Talle ei meeldi ebamugavad olukorrad, piinlikkus, teiste etteheited või viha - järelikult tuleb õppida reeglitest täpselt kinni pidama, sest see teeb elu lihtsamaks. 

 

Kui ülitundliku inimese lapsepõlv on möödunud piisavalt heades tingimustes, hoolivate (isegi nunnutavate-hellitavate) vanemate tiiva all, siis ujeduse-ärevusega kaasnevad probleemid ei pruugi täiskasvanuelus väga segada. Kui aga ülitundlik inimene sündis karmide, hoolimatute või spartalikke kasvatuspõhimõtteid hindavatele vanematele, on ülitundlikkusest samuti kasu: selline laps (aga ka täiskasvanu) oskab raskes olukorras tõmbuda oma siseilma ja leida sealt turvapaiga.

 

Eraldi tähelepanu pöörab Aron depressioonile, sest neid ülitundlike inimesi, kellel on olnud raske lapsepõlv mõistmatute vanemate juures, ohustab see eriti.

 

Esimestel eluaastatel õpib väike inimene teisi kas usaldama või mitte usaldama ning turvaline või ebaturvaline suhe maailma jääb teda saatma kogu eluks. Kui õppisite usaldama ning kogesite, et inimesed aitavad ja mõistavad teid, liigitute positiivse lapsepõlvega tundlikuks inimeseks. Negatiivse lapsepõlvega ülitundlikul inimesel, kel ei tekkinud usku, et teda toetatakse, läheb aga elus raskeks.

 

Värskelt eesti keeles ilmunud Elaine N. Aroni raamat "Ülitundlik inimene. Mis aitab, kui maailm kipub sinust üle sõitma?" http://www.rahvaraamat.ee/p/%C3%BClitundlik-inimene/558879/et?isbn=9789949538331 on teadusuurimus, kuid ka eneseabiõpik, sisaldades harjutustikku puhuks, kui ülitundlik inimene peaks tahtma end maailmaga paremini kohandada või end paremas valguses nägema hakata.

 

Allikas: Tiina Jõgeda

 

________________________

 

KAS TE OLETE ÜLITUNDLIK?

 

TESTI ENNAST

 

Vastake igale küsimusele oma sisetunde järgi. Valige tõene vastus, kui väide peab vähemalt mingil määral paika. Märkige vastus valeks, kui see ei pea teie puhul olulisel määral või üldse mitte paika.

 

1. Mulle tundub, et ma tajun end ümbritsevas keskkonnas ka peenemaid nüansse.

 

2. Teiste inimeste meeleolud mõjutavad mind.

 

3. Ma olen reeglina väga valutundlik.

 

4. Ma tunnen kriitilistel päevadel vajadust eemale tõmbuda, kas voodisse heita või eemalduda pimedasse tuppa või kohta, kus saan olla omaette ja ärritajatest puhata.

 

5. Ma olen iseäranis tundlik kofeiini toime suhtes.

 

6. Mind ajavad kergesti segadusse eredad tuled, tugevad lõhnad, jämedakoelised kangad või lähikonnas töötavad masinad, sireenid vms.

 

7. Mul on rikas ja keerukas siseelu.

 

8. Vali müra tekitab minus ebamugavustunnet.

 

9. Kunst või muusika tekitab minus sügavat liigutust.

 

10. Ma jälgin oma südametunnistust.

 

11. Ma hakkan rapsima, kui pean lühikese aja jooksul palju ära tegema.

 

12. Ma ehmun kergesti.

 

13. Kui inimesed end füüsilises maailmas halvasti tunnevad, siis sageli ma tean, mida tuleks teha, et nad tunneksid end paremini (näiteks muutma valguse tugevust või istekohta).

 

14. Mind häirib, kui inimesed püüavad mind sundida korraga mitut asja tegema.

 

15. Ma püüan meeleheitlikult vältida vigu või asjade unustamist.

 

16. Ma üritan vältida vägivalda sisaldavate filmide ja telesaadete vaatamist.

 

17. Ma ärritun, kui minu ümber on korraga liiga palju tegevust.

 

18. Tugev näljatunne tekitab minus ägeda reaktsiooni, tekitades keskendumisraskust ja meeleolumuudatusi.

 

19. Minu elus aset leidvad muudatused löövad mind rivist välja.

 

20. Ma märkan ja naudin õrnu ja peeni lõhnu, maitseid, helisid, kunstitöid.

 

21. Mulle on esmatähtis korraldada oma elu nii, et välistatud oleks häirivate või ülekoormavate olukordade tekkimine.

 

22. Kui ma pean teistega konkureerima või mind jälgitakse mingi ülesande täitmise ajal, muutun ma närviliseks ja rabedaks ning esinen oluliselt halvemini kui tavaolukorras.

 

23. Kui olin laps, pidasid mu vanemad ja õpetajad mind tundlikuks või närviliseks.

 

____________________________

 

SAADUD TULEMUSTE HINDAMINE

 

Kui märkisite tõeseks kaksteist või enam väidet, siis olete te tõenäoliselt ülitundlik.

 

Samas tuleb öelda, et mitte ükski psühholoogiline test ei ole nii täpne, et teil tuleks oma elu edaspidi selle järgi joondada. Kui lugesite tõeseks üks või kaks väidet, mis aga teie puhul peavad väga kindlalt paika, võib samuti olla põhjendatud enda lugemine ülitundlikuks.

 

Kui tunnete raamatu esimeses peatükis esitatud ülitundliku inimese põhjalikus kirjelduses ära iseenda, siis võite pidada ennastki ülitundlikuks. Sel juhul aitab ülejäänud raamat teil end paremini tundma õppida ning meie tänapäevases, mitte eriti tundlikus maailmas edukalt toime tulla.