Mis on toortundmused?

        Sigmund Freudi järgi allub inimese psüühilise aparaadi tegevus naudinguprintsiibile (Lustprinzip). Viimane tuleneb närvitoonuse konstantsuse printsiibist: summaarne erutus tuleb hoida võimalikult madalal tasemel. Kuna ideaaliks on täielik rahu ja mitteolemine, siis nimetas Freud seda nirvaana printsiibiks. Ärrituse kasvamine seostub vastumeelsusega, ärrituse kahanemine aga naudinguga. Tungi eesmärgiks ongi alati rahuldus (nauding). Naudinguhetkede nimel tasub elada, naudingujanus tapetakse, elu ilma mõnutundeta oleks kurb ja kohutav. 

 

Naudingul ja rahuldusel on selge sensoorne ja emotsionaalne komponent, psühholoogid kutsuvad neid toortundmusteks (raw feelings): vaimustus, erutus, orgasm, nauding, lustakus, joovastus, mugavustunne. Need on haihtuvad ega hõlma kuigivõrd mõtlemist ja üldse aju ratsionaalset poolt. Kehalised naudingud on seotud aistingutega: silmailu pakkuvad vaatepildid, kõrvupaitavad helid, erutavad puudutused, hõrgud maitsed.

 

Naudinguteoreetikud jagavad ­nauditavad tunded kolmeks.

 

     1. Suurema intensiivsusega naudingud: joovastus, ekstaas, põnevus, lõbusus, eufooria, ülevus, ärevus. 

     2. Keskmise intensiivsusega naudingud: rõõmsameelsus, heatujulisus, entusiasm, ligitõmbavus, lustlikkus.

     3. Väiksema intensiivsusega naudingud: mugavustunne, harmoonilisus, rahuldus, lõõgastus. 

 

Kõik ihaldusväärsed seisundid, mida enesele keelata oleks suisa patt. “Naudingute leidmiseks ei vajata eksperti, seda oskab igaüks,” ütleb üks tähtsamaid naudingupsühholooge, positiivse psühholoogia koolkonna alustala Martin E. P. Seligman http://et.wikipedia.org/wiki/Martin_Seligman raamatus “Ehe õnn” http://www.apollo.ee/ehe-onn.html . 

 

Ometi on küllalt neid, kel jääb nautimisvõimest vajaka – võimalik, et see johtub hoolsast aastatepikkusest enesetsensuurist ja -distsipliinist. Just lakkamatu tublidus ja tormamine kaotavad oskuse elada olevikus, aga nautimisvõime on seotud just nimelt “siin ja praegu” elamisega. 

 

Psühholoogia professorid Fred B. Bryant http://bryant.socialpsychology.org/ ja Joseph Veroff http://veroff.socialpsychology.org/ on nautlemise-teooriast (ingl k savoring) välja kasvatanud terve omaette teraapiasuuna. Nautimisvõime arendamiseks on abiks harjutamine ning ärgas tähelepanu. Bryant töötas välja (tuhandete üliõpilaste peal testitud) viis tehnikat, mis soodustavad nautlemist. 

 

1. Tajude teravdamine: keskendu aistingutele, nuusuta, kuula, pane tähele. 

2. Mällu salvestamine: tekita väike meene või mälupilt mälestusväärsest hetkest. Õnnitle ja kiida ennast, et sa nii mõnusas hetkes viibid. 

3. Süvenemine: püüa muule mitte mõelda, ainult aisti. 

4. Mitte kiirustamine: ärgas tähelepanu ei sobi kiirustamisega kokku. 

5. Nautlemine koos kaaslasega: üksteisele jutustamine, mida naudinguhetk sulle tähendab – see on võimsaim naudingutaseme tõstja. 

 

Kuid needsamad lugupeetud psühholoogid kinnitavad ka seda, et naudingud kui hetkerõõmud on pelgalt õnne ja rahulolu allhange, osaõnn. Kehalised naudingud lõpevad järsku, haihtuvad, seetõttu ei saa nad olla kestva rahulolu allikad.