Ennast teostanud inimese iseloomujooned

Reaalsuse tajumine – ebatavaline võime märgata võltsi, kunstlikku ja ebaausat isikus ning ka kunstis. Nad ei karda tundmatut. On tolerantsed mitmetähenduslikkuse osas.

 

Aktsepteerimine – siia kuulub nii enese aktsepteerimine kui ka teiste aktsepteerimine. Esmase süütunde, sandistava häbi ja ekstreemse või halvava ärevuse suhteline puudumine. Kaitse puudumine.

Spontaansus – lihtsus ja loomulikkus, kunstlikkuse või mõju poole püüdlemise puudumine. Üleloomulik teadlikkus oma ihade, arvamuste ja üldiste subjektiivsete reaktsioonide osas. Üks võtmeideesid on, et spontaansus ei ole sama mis impulsiivsus.

Probleemi-kesksus – ei ole ego-keskne. Tavaliselt on neil elus mingi missioon, mingi ülesanne täita, mõni probleem väljaspool ennast, mis värbab palju nende energiat.

Üksindus – neile meeldib nii üksindus ja privaatsuse määr kindlasti keskmisest rohkem. Ennast teostavad inimesed ei vaja teisi tavapärases mõttes, kuigi paljudele neist meeldib teistega olla. Neil on reaalne valik.

Autonoomia – need inimesed suudavad end hoida suhteliselt häirimatult keset tingimusi, mis ajaks teised inimesed enesetapuni, kuid nemad jäävad kontrollituks. Nad on iseliikujad, pigem algatajad kui etturid.

Värske tunnustus – neil on võime tunnustada ikka ja jälle, värskelt ja naiivselt, põhilisi elu asju hämmastuse, naudingu, imestuse ja isegi ekstaasiga. Nad võivad tihti näha „lapse silmadega”.

Tipukogemused – levinud on spontaansed müstilised kogemused. Kellel neid esineb, neid võib kutsuda tipuinimesteks ja kontrastiks siin on mitte-tipu omad.

Inimlik sugulus – neil on sügav identifitseerimise, sümpaatia ja kiindumuse tunne. Nad tunnevad sugulust ja ühendatust, justkui kõik inimesed oleksid ühe pere liikmed.

Alandlikkus ja respekt – neil on kõige sügavamas mõttes demokraatlik iseloomu struktuur. Nad on võimelised õppima kõigilt, kel on neile midagi õpetada.

Inimestevahelised suhted – neil võivad olla sügavad ja põhjapanevad inimestevahelised suhted. Teine inimene suhtes on samuti lähedal eneseteostusele.

Eetika – need isikud on tugeva eetikaga, neil on kindlad moraalsed standardid, nemad teevad õigesti ja ei tee valesti. Pole vaja öelda, et nende märkused õige ja vale, hea ja halva osas ei ole tihti tavakohased.

Vahendid ja tulemused – tihti viitavad nad tulemustele endas kogemuste ja tegevuste abil, mis teiste inimeste jaoks on vahendid. Nad ise tunnustavad tegutsemist.

Huumor – nad naeravad naeruväärse üle, ning nende huumoris ei ole vaenulikkust ega mässulisust.

Loomingulisus – nad on eriliselt loomingulised; nende loomingulisus puudutab, mis iganes tegevusega nad ka hõivatud on. Neil ei ole loomingulisust, nad on loomingulised.

Vastupanu kultuuriõppele – nad hoiavad teatud eraldatust kultuurist, millesse on süüvinud. Nad ei kannata Moreno väljendi "normosis" all – võitlus normaalne olemiseks.

Ebatäiuslikkused – nad võivad olla halastamatud; nad võivad olla hajameelsed; nad võivad šokeerida viisakuse puudumisega; neil võib olla sisemisi võimuvõitlusi ja konflikte; nad võivad olla kangekaelsed ja ärritavad. Ei ole täiuslikke inimesi.

Väärtused – ennast teostava inimese väärtustesüsteemi tipuosa on täiesti unikaalne. See peab olema definitsiooni kohaselt tõene, kuna eneseteostus on enese teostamine ning kaks mina ei ole sarnased.

Kaheksharunemise lahendus – vana hea vastandumine pea ja südame, kaine mõistuse ja instinkti, mõtte ja tahte vahel kaob tervetes inimestes; nad muutuvad pigem sünergilisteks kui antagonistlikeks. Soovid on suurepärases kooskõlas kaine mõistusega.

Autentsus – kombinatsioon eneseaustusest ja enesejõustamisest. Juhib oma kõnet. Ei mingit tühikut kavatsuste ja tegutsemise vahel. Suudab inimestega otseselt ja unikaalselt suhestuda. Tuleb keskmest, mitte rollist.

Integratsioon – ei ole mingit lõhet mõtlemise ja tundmise, meele ja keha, vasaku ja parema ajupoolkera, meheliku ja naiseliku, persona ja varju (Jung), potentsiaalide tegutsemise ja sügavamate potentsiaalide (Mahrer), teadvuse ja alateadvuse jne vahel. Kui avastatakse uusi konflikte, siis ei avaldata mingit vastupanu nende läbitöötamise osas.

Mitte-kahesus – rohkem kallutatud tõe leidmise poole selles, mida inimene räägib, kui et kaitsta end selle vastu või tõestada, et ta eksib. Võib kaitsta oma õigust, et ta on erinev, kuid siiski mitte "õige ja vale" mõistes.

Visiooniloogika – ei hoia tagasi tavapärase loogika reeglid. Võib olla huvitatud alternatiivsest loogikast, nagu hägune loogika, valjuhinnatud loogika või dialektiline loogika.

Paradoksaalne muutuste teooria – muutus toimub, kui ei püüa minna kuhugi, kus sa ei ole, vaid püsid selle juures, mis on.

Tõeline Mina – Tõeline Mina tundub olevat oluline nende mõtteviisis, kuna Tõelise Minata kukub kokku arvamus autentsusest. See on ülim, puhas taju "minast", mida peetakse eraldiasuvaks olevuseks. See on tema olemus, essents. 

 

_________________________

 

Abraham Harold Maslow http://et.wikipedia.org/wiki/Abraham_Maslow (1908 – 1970) oli ameerika psühholoog, kes sai tuntuks inimvajaduste hierarhia kontseptsiooni loojana. Koos Rollo May' ja Carl Rogersiga pani Maslow aluse humanistlikule psühholoogiale, mida ta ise nimetas "kolmandaks jõuks" psühholoogias biheiviorismi ja psühhoanalüüsi järel. 1967. aastal valiti Maslow' Ameerika Psühholoogide Assotsiatsiooni presidendiks.