Mis on emotsioon ja kuidas need jagunevad?

Emotsioonide alla kuuluvad kõik tundeelamused

 

Emotsiooniks nimetatakse subjektiivset tundeelamust, mis sisaldab füsioloogilisi, käitumuslikke ja kognitiivseid reaktsioone sisemistele ja välistele sündmustele.

 

1. Emotsioon tekib, kui inimene hindab olukorda enda jaoks oluliseks.

 

2. Emotsioonid on mitmetahulised, kogu keha haaravad protsessid, millega kaasnevad muutused nii inimese füsioloogias, subjektiivses kogemuses kui ka käitumuslikus väljenduses.

 

3. Emotsiooni on võimalik kirjeldada kas laiaulatuslike mõõtmete või üksikute spetsiifiliste kategooriate kaudu.

 

Emotsioon sisaldab järgmisi komponente:

 

      Emotsioone põhjustavad sündmused – iga emotsiooni kutsub esile mingi sündmus või olukord

      Sündmuste kodeerimine – sündmused liigitatakse erisuguse tähendusega kategooriatesse

      Hinnang – sündmust hinnatakse vastavalt selle mõjule inimese heaolule ja toimetulekule

      Füsioloogiline reaktsioon – emotsioonid sisaldavad füsioloogiliste muutuste mudeleid

      Tegutsemisvalmidus – sisaldavad erinevaid käitumistendentse

      Emotsioonide avaldumine

      Regulatsioon – tahtlik pidurdamine või võimendamine

 

Põhiemotsioonideks peetakse neid emotsioone, mis on omased enamikule inimestele olenemata kultuurist.

Üldiselt arvatakse, et põhiemotsioonid on olemas sünnist alates, alguses mitteteadlikud ning kõik inimesed kogevad ja väljendavad neid sarnaselt.

 

Põhiemotsioonid:

 

      Rõõm
      Üllatus
      Kurbus
      Hirm
      Viha
      Vastikus

 

Põhiemotsioonide kriteeriumid:

 

      universaalsete näoväljenduste olemasolu

      emotsiooniga kaasnevad erilised füsioloogilised muutused

      tekib eriliste ja iseloomulike eelnevate sündmuste tulemusena

      kaasneb püsivate ja kooskõlaliste vastuste mudel

      emotsiooni kiire teke

      lühiajaline kestus

      kaasneb eriliste ja iseloomulike hinnangute komplekt

      emotsiooni ei ole võimalik ära hoida ega keelata

 

Emotsionaalsed seisundid

 

Emotsionaalsed seisundid on mööduvad ja tingitud konkreetsest põhjusest. Neid saab jagada tekkekiiruse, tugevuse ja kestuse alusel järgnevalt:

 

Meeleolu

Meeleolu mõjutab inimese mõtlemist, käitumist, tegevust jne. Selle kujunemiskiirus ja muutumine sõltub temperamenditüübist. Suhteliselt nõrga seisundina kujuneb meeleolu üsna aeglaselt ja võib püsida kaua. Meeleolu võib inimest iseloomustada (pessimistid on valdavalt kurvad ja optimistid rõõmsad), kuid sõltub ka olukorrast (ebaõnnestumine, tüli). Meeleolu mõjutavad:

 

      inimese füüsiline seisund
      enesehinnang

      enesetunne

      elulised faktorid

      loodus

      ilm

      aastaaeg

      teised inimesed

      kunst

      jms

 

Afekt 

 

Afekt on emotsionaalne plahvatus, mis tekib kiiresti, on väga tugev, kestab lühikest aega, enesekontroll väheneb või kaob. Sisult on afekt positiivne või negatiivne (sõltub sündmusest, mis seisundi tekitab). Tihti tekib afektiseisund konfliktsituatsioonis ja katastroofi sattudes. Inimene ei pruugi mäletada hiljem seda, mis afekti ajal toimus. Afektiseisundile järgneb rahunemine, väsimus, apaatia, ida nimetatakse afektiivseks šokiks.

 

Frustratsioon

Frustratsioon on pingeseisund, mis tekib, kui inimene ei saa mingi välise takistuse tõttu saavutada oma eesmärki. See on väga intensiivne, tekib kiiresti, toimetulekut mõjutab isikutüübi eripära: kas inimene usub, et vastutab ise ebaedu eest või pigem usub, et välised mõjutajad määravad edu/ebaedu. Frustratsioon järgneb olukorras, kus rahulolematus ületab inimese talumisvõime ning sellega kaasnevad negatiivsed emotsioonid - ärritumine, pettumus.

 

Ärevus

 

Ärevus on sarnane hirmule, aga tihti puudub täpne ja selge põhjus. See on intensiivne ja häiriv seisund, tugevalt tajutav füüsilises kehas. Seisundit iseloomustab ebamäärane rahutus ja tunne, et võib juhtuda midagi “halba”. Ärevus võib seostuda psüühikahäiretega. Meeldiva sündmuse eel tekib ootusärevus.

 

Stress

 

Termini võttis kasutusele Kanada teadlane Hans Selye.

 

Stress on oma olemuselt kohanemisreaktsioon, organismi vastus keskkonna nõudmistele.

Eristatakse 2 liiki stressi ehk pinget:

 

      eustress – mõjub soodsalt ja toetab kohanemist;
      distress – takistab tegevust, mõjub negatiivselt enesetundele ja tervisele.

 

Stress võib seega olla hea või halb, see võib motiveerida ja stimuleerida, kuid see võib tekitada ka ohtlikke kõrvalmõjusid (ennastkahjustav käitumine, depressioon, unehäired, õpitud abitus, tunnetushäired, psühhosomaatilised haigused). Stress ei tähenda üksnes närvipinget, see on omane ka taimedele ja alamatele loomadele, kel närvisüsteem puudub.

 

Kirg

 

Kirg on väga tugev ja pika kestvusega emotsionaalne seisund, mis koondab inimese mõtted ja energia teatud eesmärgile. Kirg võib kesta nii kogu elu kui ka lühikest aega. Kirest võib kujuneda sõltuvus, millest on raske vabaneda (hasartmängurlus, suitsetamine).

 

Inimese positiivset suhtumist väljendavad emotsioonid on: rahulolu, rõõm, õnnetunne, vaimustus, uhkus, tänulikkus, austus, õrnus jms.

 

Inimese negatiivset suhtumist väljendavad emotsioonid on: rahulolematus, mure, kurbus, meeleheide, põlgus, viha, häbi, vastikus jms.

 

Emotsioonide klassifikatsioon

 

      spetsiifilised emotsioonid – peegeldavad ühe kindla vajaduse iseloomu

      mittespetsiifilised emotsioonid – peegeldavad inimese üldseisundeid

 

Spetsiifilised emotsioonid jagunevad:

1. Altruistlikud emotsioonid – tekivad teise inimese abistamise, kaitse, koostöötamise vajaduse alusel, väljenduvad soovis teha teisele rõõmu, hoolitseda teise eest. 

 

2. Kommunikatsiooni emotsioonid – aluseks on suhtlemisvajadus, väljenduvad soovis suhelda, jagada infot, teadmisi, mõtteid, ideid, elamusi, tunnustust.

 

3. Eneseteostuse ehk auahnuse emotsioonid – on seotud vajadusega lugupidamise, tunnustuse järele ja väljenduvad uhkuses, eneseaustuses.

 

4. Võitlusemotsioonid – hädaohu ületamise vajadus, väljendub hasardis, soovis riskida.

 

5. Praktilised emotsioonid – on seotud sooviga saavutada edu töös, õppimises, teha rohkem ja paremini ja väljenduvad rahulduses tehtud tööst.

6. Romantilised emotsioonid – püüd ebahariliku, tundmatu poole, ebatavalise, imelise ootus.

7. Gnostilised emotsioonid – püüd midagi mõista, aru saada, tungida nähtuste olemusse, väljendub: imestus, arusaamatus, tõe avastamise rõõmus.

 

8. Esteetilised emotsioonid – ilusa tunnetamisega seotud.

 

9. Eetilised emotsioonid – kõlbelise tunnetamisega seotud.

 

10. Hedonistlikud emotsioonid – seotud kehalise ja hingelise mugavuse taotlusega, elu nautimisega, näiteks rõõm heast söögist jms.

 

11. Omandamise ja kogumisega seotud emotsioonid – huvi kogumise, asjade kollektsioneerimise vastu, mis ei rahulda otsest praktilist vajadust.

 

Hingamissagedus erinevate emotsioonide puhul (G. Dumas uuring)

      RÕÕM                   17 sissehingamist / 1 min
      MURE                    20 sissehingamist / 1 min
      VIHA                     40 sissehingamist / 1 min
      HIRM                    64 sissehingamist / 1 min

      NORMSEISUND       16 sissehingamist / 1 min