Viha ja hirmu seitse tasandit

        Tunded, ehk emotsioonid on kirjeldatavad energia liikumisena (e-motion = energy in motion). Emotsionaalkeha ülesandeks on anda mentaalkehas formuleeritud mõtetele liikumine, nii et need saaksid manifesteeruda füüsilises maailmas. Sellest tulenevalt on emotsioonide olemuseks voolamine ning püüdes alla suruda emotsioone (energia liikumist), blokeerime me sellega energia loomuliku voolamise läbi meie teadvuse. See toob endaga vältimatult kaasa erinevad psühholoogilised probleemid, mistõttu on äärmiselt oluline ja kasulik, et emotsioonide küüsis olevad inimesed teaksid kuidas vabaneda blokeeringutest, et nende emotsioonide energia võiks jälle vabalt voolata.

 

Probleem emotsioonide puhul seisneb selles, et need annavad liikumise mistahes mentaalsele "materjalile", mis siseneb emotsionaalkehasse mentaalkehast. Teiste sõnadega emotsionaalkeha ei tee vahet ega erista kas miski on hea või halb, õige või vale, edasiviiv või ennasthävitav. Emotsioonid lihtsalt rakenduvad kõigel, mis emotsionaalkehasse siseneb mentaalkehast. Ning just seepärast on väga oluline saavutada teadliku meelega mingigi kontroll oma emotsioonide üle.

Sageli oleme me situatsioonis, mil viha väljendamine toob kaasa negatiivsed tagajärjed ning seetõttu on viha allasurumine vähem halb valik. Kuid probleem tekib siis, kui me pidevalt surume viha alla, selle asemel, et lahendada viha põhjust mentaalkehas või lausa identiteedikehas, mis kannab meie minatunnet.

Ehkki viha on emotsioon, ei pärine see emotsionaalkehast. Viha allikaks on mentaalkeha mõttevormid, eriti uskumused, mis panevaid meid mõtlema, et teame, kuidas asjad elus on ja olema peavad. Kui meie väline olukord ei vasta meie ootustele, siis on midagi valesti. Need uskumused võivad panna meid mõtlema, et kui maailm ei kohtle meid ootuste kohaselt, siis on sündinud ebaõiglus ning keegi peab selles süüdi olema. See toob omakorda kaasa süüdlase otsimise, vallandades viha emotsiooni.

Põhiliseks probleemiks on siin see, et enamus inimesi ei mõista, et nende emotsioonid pärinevad nende mõtetest. Nad ei ole õppinud (teadlikult) jõudma oma mõteteni ega märkama mõtete tekkimise protsessi. Nad ei ole teinud pingutust, et üle vaadata oma kõige üldisemad uskumused ja suhtumised ellu ning kuidas need suhtumised põhjustavad kindlaid mõtteid, mis omakorda vallandavad vastavad emotsioonid, nagu näiteks viha. Teiste sõnadega, enamus inimestest ei ole teadlikud, mis toimub nende alateadlikus meeles ning emotsionaal- ja mentaalkehas toimuv jääb allapoole nende teadvustatuse taset. Niisiis, enamus inimestega juhtub see, et kui nad kogevad situatsiooni, mis ei vasta nende ootustele, siis nad ei ole võimelised nägema mõtteid, mis nende emotsioone valla päästavad. Nad lihtsalt tunnevad, et nende emotsionaalkeha ärritub ning nad tunnevad viha.

Sellel hetkel on uus ports viha juba toodetud, "tuli" on juba levinud ning me oleme jäetud vaid seda väljendama. Meie teadlik meel peab nüüd tegema otsuse, mida selle vihaga peale hakata. Osadel inimestel ei ole piisavalt enesekontrolli, et vältida viha väljamängimist ja nad valavad selle välja erineval viisil. See omakorda toob kaasa teiste inimeste negatiivse reaktsiooni, mida nad peegeldavad tagasi. Viimane võib kaasa tuua negatiivse spiraali, mis toodab üha enam ja enam viha. Emotsionaalse energia pideval kogunemisel tekib vihaenergia keeris meie energiaväljas, mis võib kasvada nii tugevaks, et meil ei ole enam võimalik seda kontrollida, ning siis me kaotame kontrolli enda üle. Just selline nähtus põhjustab osadel inimestel kroonilise viha väljaarenemist, mida nad ei suuda kontrollida.

Paljud inimesed, kes sageli on religioossed või New Age'i liikumisest, võtavad omaks usu, et viha tundmine või väljendamine on alati vale. Seetõttu kasutavad nad kogu oma tahtejõudu viha allasurumiseks. Osa neist on mõnda aega edukad, kuid nagu eelnevalt mainitud, nende alateadvuses hakkab tekkima vihaenergia keeris, mis lõpuks muutub tugevamaks nende inimeste teadlikust tahtejõust. Teistel inimestel on aga nii tugev enesekontroll, et nad suudavad kogu oma elu viha alla suruda, mis paratamatult mõjutab mitmel erineval moel nende psüühet ja keha. Paljud haigused on lihtsalt allasurutud emotsioonide, sh viha füüsilised tagajärjed.

Iseenda vihal ja hirmul võib täheldada seitset eri tasandit ja vastavalt on seitse erinevat suhtumist ning käitumist nendesse ja nende suhtes:

VIHA TASAND			SUHTUMINE VASTAVASSE VIHASSE	KÄITUMINE SELLE VIHA SUHTES
1	Füüsiliselt aktiivne viha	Avalik viha	Sind peab hävitama!	Teen olukorra kätega füüsiliselt  selgeks.
2	Füüsiliselt passiivne viha		Sind peab põlgama!	Sõiman läbi või ütlen mis ma sinust arvan.
3	Valitsev viha		Sind peab raamidesse suruma!	Hirmutan ja surun su sellega nurka.
4	Vaoshoitud viha	Tasakaalustatud viha	Ma ei armasta sind!	Jätan su armastusest ja seksist ilma.
5	Eemalelükatud viha	Varjatud viha	Ma ei räägi ja ei suhtle sinuga!	Ma ei suhtle sinuga – ma olen sinust targem ja parem.
6	Uinuv viha		Ma ei mõtle sinust!	Ma ei taha sinust mõeldagi; ma tahan rahu.
7	Magav viha		Minu jaoks sind ei ole!	Minu jaoks halba ei ole, ses ma olen alati saanud, mida olen tahtnud.

Avalikult vihane tunnistab oma viha, tema vabanemine vihast on kergem. Näiliselt tasakaalukas inimene ei saa aru, miks ta peab ennast muutma, ta on niigi tasakaalukas. Viha varjaja protestib, sest tema on hea inimene, kes kellelegi halba ei tee. Ta vajab viha kasvatamist suureks, et selle läbi suurt õppetundi saada. 

Äratage oma magav viha, muidu ta kosub märkamatult ja kui ta üles ärkab, siis võib midagi olla lootusetult maha magatud! Viha eitamine on viha olematuks tunnistamine. Aga viha tuli Teid õpetama ja ta ei lepi enne kui on õppetunni andnud, eitage palju tahate. Viha eitaja õnnetus on selles, et ta ei saa oma eitamisest aru, olgu ta siis lihtsalt lapselikult naiivne või mõistusega oma arvamusest kinnihoidja. Eitaja saab kannatada, kuigi on enda meelest kõike õigesti teinud. 

Tahtmine vihale vastu panna hävitab vastupanija. Õppige viha endast läbi laskma nii, et ta teisse kinni ei jää. Oskus lasta vihal endast läbi voolata nii, et endal hea hakkab, on hindamatu abi endale.

Olles kasvanud välja inimlikust vihast ei ole meil tingimata vaja alati ringi käija "headuse kehastusena" vältides mistahes situatsioonis teravaid ütlusi. Meie ühiskonnas on täna nii palju asju ja nähtusi, mis ei ole omavahel harmoonias ja kooskõlas. Seetõttu on täiesti asjakohane esitada teiste inimeste valestitegemistele väljakutseid, mis võib tähendada ka tugevate tunnete väljendamist, mida enamik inimesi tajuvad vihana. 

Kuid meie, õppinud märkama oma tunnete ja mõtete tekkimise protsessi, võime rääkida otsekoheselt ja karmilt, kartmata enam kunagi vajuda inimliku viha madalasse vibratsiooni. Nüüd me enam ei väljenda tundeid, et kedagi süüdistada. Me väljendame tugevaid tundeid, et raputada inimesi, et nad võiksid näha, mida viha nendega teeb (see võib viia ainult negatiivsete tagajärgedeni nende endi jaoks). 

Ei ole vahet, missugune negatiivne emotsioon (või nende kogum) on meie üle võimust võtnud. Olgu selleks, viha, hirm, ahnus või midagi muud - eelkirjeldatud muster toimib alati ühte moodi. Kõik negatiivsed emotsioonid salvestuvad meie energiakehas ehk meele alateadlikus osas ning on põhjustatud mentaalkehas toimuvast, mis omakorda on põhjustatud meie minatundest ehk identiteedist (Freudi superego, Jungi persona).