Mehe seksuaalenergia peitub seemnes

 

"Ei mingid ravimid, toit ega muud päästevahendid suuda pikendada inimese elu,

kui ta ei mõista ega praktiseeri seksuaalenergia harmooniat."

 

Pien-zi, keisri arst

 

Hiina ajaloo kaheksa tuhande aastase ajaloo vältel hoiti kiivalt saladuses seksuaalse kung-fu meetodit, mis võimaldas säilitada suguakti ajal seemnevedelikku. Esialgu praktiseerisid seda ainult keiser ja tema lähikondlased, kes õppisid seda õukonna juures olevatelt tarkadelt. Neil kaugetel aegadel kinnitasid teadjad, et see meetod on inimkonnale suurim kingitus. Keisril oli vaja vältida jõuetust ja haigusi, vääralt õpetatud valitsejad kaotasid kiiresti nooruslikkuse ega suutnut täita oma naiste ja liignaiste soove. Aristokraatlikes perekondades andis isa selle teadmise edasi ainult ühele pojale - naised ja teised pereliikmed jäid teadmatusse.

Seksuaalne kung-fu võimaldab mehel säilitada mõningaid keha sekreete, mis kogunevad ja tsirkuleerivad kõrgemates keskustes ja kujutavad endast unikaalse energia allikat. Selle biokeemilise energia kadu on võimalik vältida, hoidudes seemnepurskest. Seejuures ei maksa seemnepurskest hoidumist segi ajada orgasmi takistamisega. Seksuaalse kung-fu meetod võimaldab saada kõrgemat orgasmi, mis kestab suguakti ajal pikka aega. Saladus on lihtne: orgasmi ajal ei kaotata seemnevedelikku.

Kontrollides mõningaid alakehalihaseid, kõõluseid ja sidemeid ning lastes genitaalides tekkival rõhul levida üle kogu keha, õnnestub seemnevedelikku kinni hoida. Sel ajal tunneb inimene erilist rahuldust. Rõõmu, mida valmistab selline armastus, pole võimalik võrrelda tavalisest füüsilisest naudingust saadavaga - see on nii võimas, et põhjustab sageli hingelist kirgastumist.

Nimetatud meetodi omandanud inimene tunneb oma seksuaalsusest niisugust rahuldust, et see on tema elus omamoodi seksuaalne revolutsioon. Armastajapaar muutub otsekui mootoriks, mis toodab tohutu hulga energiat. Seda võtet kasutades võib inimene tegeleda armastusega tunduvalt sagedamini kui varem, raiskamata seejuures energiat ja tugevdades oma tervist. Seksuaalne kung-fu stimuleerib tähtsate hormonaalsete sekreetide tootmist, selle asemel, et neid kulutada, nagu see tavaliselt ejakulatsiooni ajal aset leiab.

Kõik inimese elulised funktsioonid saavad uut energiat. Reaalne seksuaalne rahuldus ei seisne mitte selles, et elu meist välja voolab. Selle asemel tuleb õppida tajuma nimmepiirkonna kaudu kulgevaid eluhoovusi. Keha täieneb energia "sissepritsimise" abil: seksuaalsetest keskustest suunatakse energia kõrgematesse organitesse, nagu südamesse ja ajju. Elujõu täienemise protsess lõpeb partnerite energiavahetusega meditatiivse lõõgastuse ajal, mis järgneb selle seksuaalse superlaengu loomisele.

Võimas seksuaalse elujõu vabanemine ja jaotumine ongi inimliku armastuse põhiline tugipunkt. Et seda dünaamilist energiat äratada, tuleb tunnetada jõudu, mis seisab inimese bioloogilise ja vaimse evolutsiooni taga ning mida tuntakse kundalinina.

 

SEKSUAALSE ELIKSIIRI EBATAVALINE JÕUD

 

Idamaa targad teadsid juba ammustel aegadel, kuidas seemnepurset vältida. Nad kõik tunnistasid suguakti erakordset tähtsust: armastuse ja õige treeningu korral võib see äratada keha ja mõistuse uinuvaid jõude. Närvi- ja endokriinsüsteem alluvad eriti hästi kõikvõimalikele parandamistele. Suguaktile on alati omistatud ravivat toimet, kuid tao õpetlased püüdsid väljuda tervendamise piiridest ja leida selles aktis füüsilise surematuse alust. Tekkisid paljud koolkonnad, kes soovitasid mitmesuguseid salapäraseid seksuaaleliksiire.

Need, kes täielikult mõistavad tavalist ejakulatsiooniga seksi, teavad, et see kasutab olulisel määral iga nääret ja elundit. Ejakulatsiooni korral väljub elu sisemine rõhk kehast, jättes inimesse mõnikord ainult sellise hulga elujõudu, millest piisab ajalehe kokkupanemiseks, toidu seedimiseks ja psühhiaatri juurde minekuks.

Targad olid arvamusel, et üks tilk seemnevedelikku on eluenergia poolest võrdne saja tilga verega. India pühamehed rääkisid kogu aeg amritast, elueliksiirist, noorendavast vahendist, mis tekib inimeses seemnepursketa suguaktide ajal. Et toota seda eliksiiri, mida võidakse nimetada ka kõrgemaks hormonaalseks nõreks, on vaja kasutada seksuaaltehnikat, mis takistab seemnepurset ja võimaldab niiviisi kehal jõuda üha kõrgematesse ja kõrgematesse energeetilistesse seisunditesse.

Kui inimene säilitab sperma ja juhib selle energiat, mida ta on oma kehasse kogunud, võivad tal areneda ebatavalised anded, sealhulgas tervendamis- ja selgeltnägemisvõime. Paljud targad kinnitavad, et kui suudaksime säilitada neid vedelikke kogu elu, ei laguneks meie keha pärast surma. Ka kristlikud, budistlikud, muhameedlikud ja taoistlikud pühakud on kasutanud "imesid" demonstreerides energiat, mida kätkeb seeme.

Nii mõnedki esoteerilised sektid on soovitanud juua seksuaalse võimekuse ja kehalise tervise parandamiseks seemnevedelikku. See on sama arukas kui vitamiinide kasutamine. Teaduslik analüüs on näidanud, et sperma sisaldab vitamiine, mineraale, mikroelemente, hormoone, valke, ioone, fermente ja teisi elutähtsaid aineid. Kuid seemnevedelikul on veel üks omadus, mida teadlased ei suuda analüüsida ja mis on tähtsam kui igasugused vitamiinid. Seda omadust võiks nimetada elujõuks. Kuigi mingid teaduslikud aparaadid seda ei registreeri, pole see pelgalt kujuteldav, sest eristab elavat surnust. Ženšenni juur on teine näide niisuguse loodusliku substantsi kohta: keemilisel analüüsil ei ilmuta see mingeid erilisi omadusi, kuid on laialt tuntud elujõu taastamise vahend. Suguakt on võimas tervendav ja toniseeriv jõud, sest selle puhul kasutatakse ühekorraga inimese elujõude, mis on tunduvalt võimsamad kui ravimtaimed ja arstirohud.

Hiina aristokraadid ja asjatundjad, kes otsisid sügavamat rahuldust, tundsid kunsti suunata seemnevedeliku energia ajju ja keha elutähtsatesse keskustesse. Paljud mehed peavad seksuaalseid ahvatlusi elus nii tähtsaks, et raiskavad rõõmuga seemet, muutudes oma naudingute ohvriks ja teadvustamata, kuidas see mõjub nende tervisele. Nad ei tea, et on olemas ka alternatiiv.

Sagedaste seemnepursete puhul saab eluenergia lõpuks otsa. Liiderdajad kaotavad kiiresti elujõu varusid, nende nägemine nõrgeneb ja juuksed langevad välja - nad vananevad enneaegu. Esialgu ei tunne nad kurnatust, kuid aastatepikkuse kuritarvitamise järel hakkavad nende võimed ähvardavalt vähenema. Kui sugunäärmete eritisi regulaarselt raisatakse, siis ruineeritakse keha tervis lõplikult: loomingulised ja seksuaalsed võimed käivad alla ning haigustele vastupanu võime väheneb.

Kaotatud jõu taastamiseks püüavad seemne raiskajad tuge otsida vahenditest, mis suurendavad seksuaalset tundlikkust. Need ained, mida ohjeldamatult kehasse pumbatakse, võivad ajutiselt aidata. Inimene püüab oma nõrgenenud potentsi kompenseerida ka raha ja poliitilise võimuga. Vaimselt arenenud ning armastavatest sugulastest ja sõpradest ümbritsetud inimesel võib elujõu kaotuse tunne olla küll nõrgem, aga kui seda imelist energiat raisatakse vahetpidamata, on allakäik vältimatu. Seedeelundid ei suuda omastada toidust nii palju energiat, et korvata rohketest ejakulatsioonidest tingitud kaotusi.

Seksuaalenergia täiustamise tao meetod toob hormoonid, valgud, vitamiinid, fermendid, mineraalid ja seemneenergia kehasse tagasi, nii et inimene võib nautida imelist seksuaalelu, head tervist, sisemist tasakaalu ja vaimse teadlikkuse suurenemist.

Tao armukunst stimuleerib erakordselt kõrgekvaliteediliste hormonaalsete ainete tootmist. Inimene võib näiteks õppida saatma suguakti ajal energiat sisesekretsiooninäärmetele. Energiast küllastatud näärmed suurendavad eritatava nõre hulka ja parandavad selle kvaliteeti. Kogenud inimestel saadavad toodetavad hormoonid ebatavalisi omadusi.

Seksuaalse kung-fu meetod võimaldab inimestel genereerida ja ladustada rohkem närvi- ja hormonaalenergiat, kui ta igapäevaeluks vajab. Seda ülemäärast elujõudu saab suunata mööda kanaleid keha tugevdamiseks ning vaimsete ja religioossete võimete suurendamiseks. Tihedas embuses olevate armastajate yin- ja yang-peenenergia kontsentreeruvad ning liiguvad keerisena suguelundite piirkonnast peani, jäädes lõpuks alatiseks pähe.

 

MIKS HOITI SEKSI JUMALIKKU JÕUDU SALADUSES?

 

Inimkond on lõpuks tunnistanud, et loodusressursse on vaja hoida - vastasel juhul tarvitame kõik ära ja järgneb häving. Värsket vett, mulda, metsa ja kütusevarusid tuleb säästa: toitu on vaja toota efektiivsemalt, ehitus ja transport peavad käima kadudeta. Me oleme juba ammendanud suure osa planeedi rikkustest.

Kui loodusressursside säästmise vajadust mõistavad kõik, siis vähe on neid, kes mõtlevad oma isikliku eluenergia säilitamisele. Inimese seemnes oleva energiavaru hoolikas hoidmine on arukas energeetikaprogramm, ent see aspekt on jäänud ekspertidel kahe silma vahele. Üks põhjus on see, et ei tunta minevikus kasutatud salajasi meetodeid. Taoistlikud õpetajad kogusid sellekohaseid teadmisi tuhandete aastate vältel, otsides pingsalt mateeria elustamise salajasi printsiipe. Nad avaldasid need võimsad saladused ainult väljavalitud õpilastele, kes olid tõendanud oma ustavust pikaajalise ennastohverdava teenimisega. Miks pidasid õpetajad vajalikuks oma teadmisi masside eest varjata?

Lääne inimesel pole sellise salatsemise põhjust kerge mõista. Massiteabevahendid on kujundanud arusaama, et iga inimese asjad lähevad korda ka teistele: kõike seksuaalelusse puutuvat ahmitakse endasse järjest ahnemalt. Reklaamitootjad kinnitavad, et ei ole võimalik müüa midagi, kui selles pole seksi. Selline hoiak on muutnud seksi laiatarbekaubaks, mida ei saa enam igapäevaelus praktiseerida kõrgeima tasandini arendatud intiimse naudingu allikana. Tänapäeval seksi lihtsalt tarbitakse ja heidetakse see siis kõrvale, kui partneri noorus või uudsus on kadunud. Isegi Hiina keisrite ja aristokraatide haaremites elasid naised paremini kui meie päevil: neile oli vastutasuks seksuaalteenuste eest tagatud vähemalt materiaalne heaolu. Ühiskond seadis küll mehe naisest kõrgemale, kuid naise seksuaalne energia pälvis tänu oma tervendavatele omadustele siiski austust ning seda peeti mehe vaimse arengu hädavajalikuks vahendiks.

Tao ajaloos räägitakse naisest, kes õppis oma seksuaalenergiat muundama ja armukese yang-energiaga vahetama ning saavutas selle abil surematuse. Temast sai vana-aja keisrite armunõuandja. Eespool oli juttu ka ühest õukonnaneiust, kes sai pärast keisri surma 690. aastal keisrinnaks. Keisrinna Wu, keda peeti armukunsti vallas suureks asjatundjaks, juhtis riiki targalt mitme aastakümne jooksul kuni surmani välja.

Iidsed tao õpetajad olid teadlased ja looduseuurijad, kes tegid rohkesti avastusi meditsiinivallas, keemias, bioloogias, navigatsioonis ja paljudes teistes teadusvaldkondades, kusjuures nii mõnedki saavutused jäid läänes tundmatuks veel kahe tuhande aasta jooksul. Nad ei hoobelnud nende võimsate teadmistega ning saladuse hoidmiseks oli toona ka küllalt põhjust: tuli karta salajastes printsiipides peituvate ülijõudude ebaõiget kasutamist ja õpetuse moonutamist. Hiina maapiirkondades, mis olid sel ajal tunduvalt vähem asustatud, võis esoteerilisi teadmisi valdav inimene hõlpsasti saada juhiks või kuningaks, sõdur aga võis seda jõudu kasutada vaenlase hävitamiseks.

Seepärast pidasid tao õpetajad oma teadmiste laialdast levitamist ohtlikuks ning andis neid enne surma edasi ainult valitud õpilastele. Garanteerimaks, et salajasi vormeleid ei kasutata egoistlikel eesmärkidel, edastasid õpetajad sageli igale õpilasele ainult osa õpetusest. Ainult siis, kui õpilased ühinesid ja õpetust koos kasutasid, avanesid selle piiritud võimalused. Kui keegi üritas egoistlikel eesmärkidel oma teadmisi salastada, jäi tervik kättesaamatuks.

 

KAS MAKSABKI SALADUST AVALDADA?

 

Tao õpetajate arvates on inimeste elutingimused muutunud sedavõrd halvaks, et oleks lausa kuritegu jätta inimsugu ilma suutest elujõu täiendamise võimalustest. Kui inimrass ei õpi kiiresti paremini kasutama oma eluenergiat, saavutamaks harmoonilisemat seisundit, siis ootavad teda ees erakordselt suured raskused, kui mitte täielik väljasuremine.

Tänapäeval on Hiinas seadusega keelatud hoida tervendamismeetodeid saladuses: igaüks peab avaldama oma teadmised, mis võivad aidata kaasa üldisele heaolule. Varem hoolikalt varjatud õpetused, nagu ravimtaimede, juurte, mineraalvete, puukoore, muda, lillede, vääriskivide, mürkide, jooga ja meditatsiooni kasutamine, hakkavad varsti teenima kõiki.
Taoistlike seksuaalsaladuste avaldamine on panus üldisesse inimkultuuri, ent selleks, et see inimkonnale reaalset mõju avaldaks, võib kuluda veel palju aega.

 

Indias kutsutakse tantristlikeks tõekspidamisi, mis näevad seksuaalsuses ka midagi muud kui lastetegemise vahendit või piiratud seksuaalseid naudinguid. Eristatakse hinduistlikku ja budistlikku tantrismi, kusjuures pole selge, kumb on vanem.

Hinduism ei tee erilist saladust sellest, et kasutatakse ka tegelikke seksuaalseid riitusi, osa budiste aga väidab, et seksuaalsel temaatikal on budismis üksnes sümboolne tähendus, ilma et sel tegeliku seksiga mingit pistmist oleks.

Seksuaalsus ongi budismis tõusnud hämmastavale filosoofilis-sakraalsele kõrgusele, nii et maine seks näib tõesti olevat väga kaugel all, kuid see on siiski olnud aluseks ning budismiski on kasutatud rituaali osana tegelikke suguühteid. Kes vastupidist väidavad, need kas ei tea, kuidas asjad on, või peavad mingil põhjusel vajalikuks oma teadmisi varjata.