"Meelerahu hääl" 2. peatükk

MÕTTEMEELEST KAUGEMALE

 

Inimese seisund: mõttesse vajunud.

 

*  *  *

 

Enamik inimesi veedab kogu elu oma mõtete piiratuse kammitsais. Nad ei liigu kunagi kaugemale kitsast, mõistuse kujundatud, isikustatud enesetajust, mille tingib minevik.

 

Sinus, nagu igas teises inimolendis, on olemas mõtetest palju sügavam teadvuse tasand. See on sinu olemuse põhisisu. Me võime seda nimetada kohalolekuks, tajuks, tingimatuks teadvuseks. Iidsetes õpetustes on see sisemine Jumal või sinu Buddha-olemus.

 

Selle tasandi leidmine vabastab sinu ja kogu maailma kannatustest, mida põhjustad endale ja teistele, kui su elu juhib ainus, mida sa tunned - mõistuse kujundatud "väike mina". Armastus, rõõm, loov areng ja kestev sisemine rahu saavad sinu ellu tulla vaid sellelt tingimatu teadvuse tasandilt.

 

Kui sa kas või mõnikordki suudad ära tunda neid mõtteid, mis liiguvad su peas lihtsalt mõtetena, kui suudad jälgida oma taaskerkivate vaimsete ja emotsionaalsete mustrite kulgu, siis ongi see tasand juba esile kerkimas teadvusena, kus mõtted ja tunded aset leiavad - ajatu sisekosmosena, kus avaneb sinu elu sisu.

 

*  *  *

 

Mõttevoo jõud on tohutu ning võib sind kergesti endaga kaasa viia. Iga mõte tahab jätta muljet oma suurest tähtsusest. Tahab sinu tähelepanu täielikult haarata.

 

Pakun sulle välja uue vaimse harjutuse: ära võta oma mõtteid liiga tõsiselt.

 

*  *  *

 

Kui lihtne on inimesel sattuda oma mõistuse piiratuse lõksu.

 

Teada, mõista ja kontrollida ihkav inimmõistus peab oma arvamusi ja seisukohti ekslikult tõeks. Ta ütleb: see on nii. Pead olema mõtetest suurem mõistmaks, et ükskõik kuidas sa ka "oma elu" või kellegi teise elu või käitumist ei tõlgenda, mis tahes hinnangut sa mingile olukorrale ei anna, pole see siiski enamat kui vaid seisukoht, üks paljudest võimalikest vaatenurkadest. See pole enamat kui vaid kimbuke mõtteid. Kuid tegelikkus on ühtne tervik, milles kõik põimub, milles miski ei eksisteeri omaette. Mõtlemine killustab tegelikkust - tükeldab selle mõttelisteks juppideks.

 

Mõttemeel on kasulik ja võimas tööriist, kuid ühtlasi ka väga ahistav, kui see sinu elu üle täielikult võimust võtab, kui sa ei mõista, et see on vaid väike osa sinu olemuseks olevast teadvusest.

 

*  *  *

 

Tarkus ei ole mõttetegevuse vili. Sügav teadmine, mis on tarkus, kasvab välja lihtsast teguviisist - kellelegi või millelegi oma täie tähelepanu pühendamisest. Tähelepanu on ürgalgne arukus, teadvus ise. Selle abil lagunevad kontseptuaalse mõtlemise tekitatud barjäärid ning saabub äratundmine, et miski ei eksisteeri omaette. Seeläbi liidetakse tajuja ja tajutav ühtsesse teadvusvälja. Selles peitub rohi eraldumise vastu.

 

*  *  *

 

Niipea kui oled sundmõtteisse süvenenud, väldid sa seda, mis on. Sa ei taha olla seal, kus oled. Siin. Praegu.

 

*  *  *

 

Dogmad - usulised, poliitilised, teaduslikud - tulenevad eksiarvamustest, et mõte võib haarata tegelikkust või tõde. Dogmad on kollektiivsed kontseptuaalsed vanglad. Ja kummalisel kombel armastavad inimesed oma vangikonge, sest need pakuvad turvatunnet ja ekslikku muljet "mina tean".

 

Miskit pole inimkonnale põhjustanud rohkem kannatusi kui tema enda dogmad. On tõsi, et varem või hiljem mureneb iga dogma, sest lõpuks paljastub tegelikkus selle ekslikkuse. Kui aga ei nähta läbi põhimist pettekujutlust, asendub see teisega.

 

Milline on see põhimine pettekujutlus? Samastumine mõttega.

 

*  *  *

 

Vaimne ärkamine on ärkamine mõtete unest.

 

*  *  *

 

Teadvuse ilm on tohutult suurem, kui mõte haaratagi suudab. Kui sa lakkad uskumast kõike, mida sa mõtled, siis astud sa mõtetest välja ning näed selgelt, et mõtleja pole see, kes oled sina.

 

*  *  *

 

Meel on pidevas "pole küllalt" -seisundis ning ihaldab seega alati enamat. Kui sa samastud meelega, tüdined sa väga kergesti ning muutud rahutuks. Tüdimus tähendab, et meel januneb uute ajendite järele, mõtteaine järele, ning tema nälg on kustutamata.

 

Kui tunned tüdimust, võid meele nälga kustutada, võttes kätte ajakirja, helistades kellelegi, lülitades sisse televiisori, surfates võrgus, minnes sisseoste tegema või - mis pole sugugi haruldane - kandes meele puudustunde ja vajaduse enama järele üle kehale ning leevendades seda tunnet hetkeks, tarbides veel toitu. 

 

Sa võid ka edaspidi olla tüdinenud ja rahutu ning jälgida, mis tunne on olla tüdinenud ja rahutu. Kui selle tunde teadvustad, tekib selle ümber, nii nagu see on, järsku mingi avarus ja meelerahu. Algul veidi, kuid sisemise avarustunde kasvades hakkab tüdimustunde tugevus ja olulisus kahanema. Nii võib isegi tüdimus õpetada, kes sa oled ning kes sa pole.

 

Sa avastad, et "tüdinenud" isik ei ole see, kes oled sina. Tüdimus on vaid seisundist tingitud energialiikumine sinu sees. Samuti pole sa vihane, kurb ega hirmunud inimene. Tüdimus, viha, kurbus ega hirm pole "sinu omad", pole isiklikud. Need on inimmeele seisundid. Need tulevad ja lähevad.

 

Mitte miski, mis tuleb ja läheb, ei ole sina.

 

"Ma olen tüdinenud." Kes seda teab?

 

"Ma olen vihane, kurb, hirmul." Kes seda teab?

 

Sina oled teadmine, mitte seisund, mida teatakse.

 

*  *  *

 

Igasugune eelarvamus tähendab, et sa samastud mõttemeelega. See tähendab, et sa ei näe enam teist inimolendit, vaid ainult oma arusaamist sellest inimolendist. Teise inimolendi elava olemuse taandamine arusaamaks on juba vägivallailming.

 

*  *  *   

Mõtlemine, mille juured ei ulatu teadvusesse, muutub enesekeskseks ja mittetoimivaks. Nutikus ilma tarkuseta on väga ohtlik ja lammutav. Selline on valdava osa inimkonna praegune seisund. Mõtte võimendumine teaduse või tehnoloogia näol, mis iseenesest pole hea ega halb, on samuti muutunud hävitavaks, sest nii sageli ei ulatu selle aluseks oleva mõtlemise juured teadvusesse.

 

Inimarengu järgmiseks sammuks on mõtte ületamine. Selline on praegu meie pakiline ülesanne. See ei tähenda, et enam ei tuleks mõelda, vaid lihtsalt ei tohi mõttega täielikult samastuda, sellest üleni haaratud olla.

 

*  *  *

 

Tunneta oma keha sisemist energiat. Otsekohe väheneb või vaibub vaimne müra. Tunneta seda oma kätes, oma jalgades, oma kõhus, oma rinnas. Tunneta seda elu, mis sa oled, mis äratab keha üles.

 

Nii muutub keha justnagu ukseks, mis viib kõikuvate tunnete ja sinu mõtlemise pealispinna alla, sügavama enesetajuni.

 

*  *  *

 

Sinu sees on elavus, mida võid tunda kogu oma Olemusega, mitte vaid peaga. Selles kohalolekus, kus sul pole vaja mõelda, on iga rakk elus. Kui niisuguses seisundis tekib mõtte järele siiski mingi praktiline vajadus, on mõte olemas. Vaim võib ikkagi tegutseda ning teeb seda imekaunilt, kui ta on selle suurema arukuse käsutuses, mis oled sina, ning väljendab end selle kaudu.

 

*  *  *

 

Sa pole ehk tähele pannud, et sinu elus esinevad juba loomulikult ja iseenesest lühikesed perioodid, mil sa oled "teadlik ilma mõtteta". Võid olla hõivatud mingi käelise tegevusega, kõndida üle toa või oodata lennujaamas leti ääres ja seega olla tervenisti kohal, nii et tavaline vaimne mõtteseis taandub ning asendub teadliku kohalolekuga.

 

Samuti võid tabada end taevasse vaatamas või kedagi kuulamas ilma ühegi sisemise vaimse märkuseta. Su tajud muutuvad kristallselgeks, mõtetest varjutamatuks.

 

Mõistuse seisukohalt ei oma see tähtsust, tal on "olulisemat" mõtlemisainet. Samuti ei saa seda meelde jätta, ning nii pole sa võib-olla märganud, et see juba toimib.

 

Tegelikult on see kõige olulisem, mis võib sinuga juhtuda. Algab üleminek mõtlemiselt teadlikule kohalolekule.

 

*  *  *

 

Hakka ennast vabalt tundma "mitteteadmise" olekus. Seeläbi liigud kaugemale mõistusest, sest mõistus püüab alati järeldada ja tõlgendada. Mõistus kardab teadmatust. Niisiis, kui tunned end mitte teades vabalt, oled juba liikunud mõistusest edasi. Seejärel kasvab sellest olekust sügavam, mittekontseptuaalne mõtlemine.

 

*  *  *

 

Kunstilooming, sport, tants, õpetamine, nõustamine - meisterlikkus ükskõik mis alal eeldab, et mõttemeel pole enam üldse kaasatud või on vähemalt teisejärguline. Võimust võtavad jõud ja arukus, mis on sinust suuremad ning siiski olemuselt sinuga samased. Pole enam otsustusprotsessi. Toimib spontaanselt õige tegutsemine ning seda ei tee "sina". Meisterlikkus on elus kontrolli vastand. Sa kuulud kokku suurema teadvusega. See tegutseb, kõneleb, saadab asju korda.

 

*  *  *

 

Ohuhetk võib ajutiselt mõttevoo peatada ning sel viisil sulle tunda anda, mida tähendab olla kohal, ergas, teadlik.

 

*  *  *

 

Tõde on palju kõikehõlmavam, kui mõttemeel iial mõista suudab. Ükski mõte ei saa koondada endasse Tõde. Parimal juhul saad ta sellele osutada. Võib näiteks öelda: "Kõik siin ilmas on olemuslikult üks". See on osutus, mitte selgitus. Nende sõnade mõistmine tähendab neis peituva tõe tunnetamist sügaval sisimas.