ISEKAS MINA
Meel ei otsi lakkamatult mitte ainult mõttetoitu,
vaid ka toitu oma identiteedile, oma enesetajule. Nii tekib ego ning taasloob
end pidevalt.
* * *
Kui mõtled või räägid endast, kui ütled "mina",
siis pead tavaliselt silmas "ennast ja oma lugu". See on sinu meeldimiste ja
mittemeeldimiste, hirmude ja ihade "mina". "Mina, kes ei ole kunagi pikalt
rahul. See on mõttemeele kujundatud taju sinu olemusest, välja kasvanud
minevikust ning otsib eneseteostust tulevikus.
Kas märkad, et selline "mina" on kiiresti mööduv,
ajutine moodustis nagu lainemuster veepinnal?
Kes on see märkaja? Kes on see, kes on teadlik sinu
füüsilise ja psühholoogilise vormi ajutisusest? Mina olen. Sügavam "mina",
millel pole mingit pistmist mineviku ega tulevikuga.
* * *
Mis jääb alles kõigist neist sinu probleemse
eluoluga seotud hirmudest ja tahtmistest, millele kulub iga päev enamik sinu
tähelepanu? Mõne sendimeetri pikkune mõttekriips, mis jääb sinu hauakivil sünni-
ja surmadaatumi vahele.
Isekale minale on see mõte masendav. Sinule on see
vabastav.
* * *
Kui iga mõte haarab jäägitult sinu tähelepanu,
tähendab see, et sa samastud häälega oma peas. Nii saab mõte enesetaju osaks.
See on ego, mõttemeele loodud "mina". Selline vaimselt konstrueeritud mina
tunneb end ebatäiusliku ja ebakindlana. Seetõttu on hirmud ja ihad tema
peamisteks tunneteks ja tegutsemisajendiks.
Kui adud oma peas häält, mis tahab jätta mulje, et
ta ongi sina, ning mis kunagi ei lakka rääkimast, siis oled ärkamas
alateadlikust samastumisest mõttevooga. Kui märkad seda häält, saad aru, et sina
pole see hääl, mõtleja, vaid see, kes on sellest häälest teadlik.
Tundmine, et oled teadlikkus selle hääle taga,
tähendab vabadust.
* * *
Isekas mina on alati ametis otsimisega. Ta otsib
veel seda ja teist, et end veel täiendada, panna end tundma täiuslikumana. See
seletab ego sundhõivatust tulevikuga.
Niipea kui märkad, et "elad järgmise hetke nimel",
oled sa juba eemaldunud sellest isekast mõttemudelist, ning samas tekib
valikuvõimalus pühendada kogu oma tähelepanu olevikuhetkele.
Kui pühendad kogu oma tähelepanu olevikuhetkele,
tuleb sinu ellu arukus, mis on palju suurem isekast mõttemeelest.
* * *
Ego kaudu elades taandad sa alati olevikuhetke
eesmärgi saavutamise vahendiks. Sa elad tulevikule ning kui saavutad oma
eesmärgid, ei rahulda see sind, vähemalt mitte kauaks.
Pöörates rohkem tähelepanu tegemisele kui
tulemusele, mida hiljem saavutada tahad, murrad sa vana sõltuvuse egost. Nii ei
muutu sinu tegemised mitte ainult palju edukamaks, vaid ka palju
rahuldustpakkuvamaks ja rõõmutoovamaks.
* * *
Peaaegu iga ego sisaldab vähemalt mingit osa
sellest, mida võime nimetada "ohvriga samastumiseks". Mõnel inimesel on nii
tugev kujutlus endast kui ohvrist, et see muutub tema ego põhituumaks. Pahameel
ja nurisemine moodustavad tema enesetaju peamise osa.
Isegi kui su nurinad on täiesti "põhjendatud", oled
loonud endale minapildi, mis sarnaneb vanglaga, mille trellideks on mõttevormid.
Vaata, mis sa endaga teed. Või õigemini, mida sinu mõttemeel sinuga teeb.
Tunneta oma ohvrilooga emotsionaalset sidet ning teadvusta sundust sellest
mõelda või rääkida. Ole kohal oma sisemise seisundi tunnistajana. Sa ei pea
midagi tegema. Koos teadlikkusega saabub muutumine ja
vabadus.
* * *
Kurtmine ja vastutoime on lemmikmudelid, mille abil
ego end tugevdab. Paljude inimeste jaoks koosneb suur osa nende vaimsest ja
emotsionaalsest tegevusest kurtmiseks ja sellele või teisele reageerimisest. Nii
tehes muudad teised või mõne olukorra "valeks" ja iseenda "õigeks". Olles
"õige", tunned sa ülekohut, ning üleoleku kaudu tugevdad oma enesetaju.
Tegelikkuses tugevdad sa muidugi ainult ego pettekujutlust.
Kas sa suudad täheldada selliste mudelite toimimist
endas ning tunda ära oma peas kurtva hääle tegeliku sisu?
* * *
Isekas enesetaju vajab vastuolusid, sest tema
eraldiseisev minapilt tugevneb võitluses selle või teise vastu, näidates, et see
olen "mina" ning see ei ole "mina".
Pole harvad juhused, kus hõimud, rahvad ning
usundid ammutavad vaenlaste olemasolust tugevnenud kollektiivsuse enesetaju. Kes
oleks "usklik" ilma "uskmatuta"?
* * *
Kas märkad oma suhtlemises inimestega nende suhtes
kerget üleoleku- või alaväärsustunnet? See on ego, mis elab võrdluste
toel.
Egoga kaasneb kadedus. Ta tunneb end vähem
väärtuslikuna, kui kellegi teisega juhtub midagi head, või kui kellelgi on
rohkem, keegi teab rohkem või suudab rohkem kui sina. Ego minapilt sõltub
võrdlustest ning toitub rohkemast. Ta haarab kinni ükskõik millest. Kui
enam miski muu ei aita, võid oma kujuteldavat enesetaju tugevdada, nähes end elu
poolt veel ebaõiglasemalt kohelduna või veel haigemana kui
keegi teine.
Millistest lugudest ja väljamõeldistest sina oma
enesetaju ammutad.
* * *
Iseka mina olemusega käib kaasas vajadus vastu
olla, vastu tegutseda ning välistada, säilitamaks oma jätkuvaks püsimiseks
vajalik eraldustunne. Nii on olemas "mina" vastandina "teistele", "meie"
vastandina "nendele".
Egol on vaja vastuolu kellegagi või millegagi. See
seletab ka, miks otsitakse rahu, rõõmu ja armastust, kuid ei suudeta neid kuigi
pikalt taluda. Ütled, et soovid õnne, kuid oled sõltuvuses õnnetu
olemisest.
Lõpuks ei tulene õnnetu olemine enam mitte sinu elu
asjaoludest, vaid on sinu mõttemeele kujundatud.
* * *
Kas sa kannad endaga kaasas süütunnet millegi
pärast, mida sa minevikus tegid või ei teinud? Üks on kindel: sa toimisid
vastavalt oma tolleaegse teadlikkuse või pigem ebateadlikkuse tasemele. Kui
oleksid olnud teadlikum, oleksid teinud teisiti.
Süütunne on teine moodus, kuidas ego püüab luua
minapilti, enesetaju. Ego jaoks pole oluline, kas see minapilt on positiivne või
negatiivne. Mida sa tegid või ei teinud, väljendas ebateadlikkust, inimlikku
ebateadlikkust. Kuid ego isikustab selle ning ütleb: "Mina tegin seda." Ja nii
saadab sind vaimne kujutlus endast kui "halvast".
Kogu ajaloo vältel on inimkond üksteise vastu toime
pannud lugematul hulgal vägivaldseid, kurje ja kahjustavaid tegusid ning teevad
seda jätkuvalt. Kas neid kõiki tuleb hukka mõista? On nad kõik süüdi? Või on
need teod lihtsalt ebateadlikkuse ilmingud, arenguetapp, millest oleme välja
kasvamas?
Jeesuse sõnad "Andestage neile, sest nad ei tea,
mida nad teevad" kehtivad ka sinu kohta.
* * *
Kui sead isekaid eesmärke sooviga end vabastada,
edendada ennast või oma tähtsustunnet, siis isegi kui sa need saavutad, ei tunne
sa rahuldust.
Sea eesmärke, kuid tea, et nendeni jõudmine polegi
nii oluline. Kui miski tekib kohalolekust, siis tähendab, et see hetk
ei ole vahend eesmärgi saavutamiseks: tegutsemine ise pakub igal hetkel
rahuldust. Sa ei taanda enam Praegust Hetke eesmärgi saavutamise vahendiks, seda
teeb isekas teadvus.
* * *
"Puudub mina. Puudub probleem," ütles Buddha
õpetaja, kui tal paluti selgitada budismi sügavamat olemust.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar
Märkus: kommentaare saab postitada vaid blogi liige.