esmaspäev, 6. jaanuar 2014

"Meelerahu hääl" 3. peatükk

ISEKAS MINA
 
Meel ei otsi lakkamatult mitte ainult mõttetoitu, vaid ka toitu oma identiteedile, oma enesetajule. Nii tekib ego ning taasloob end pidevalt.
 
*  *  *
 
Kui mõtled või räägid endast, kui ütled "mina", siis pead tavaliselt silmas "ennast ja oma lugu". See on sinu meeldimiste ja mittemeeldimiste, hirmude ja ihade "mina". "Mina, kes ei ole kunagi pikalt rahul. See on mõttemeele kujundatud taju sinu olemusest, välja kasvanud minevikust ning otsib eneseteostust tulevikus.
 
Kas märkad, et selline "mina" on kiiresti mööduv, ajutine moodustis nagu lainemuster veepinnal?
 
Kes on see märkaja? Kes on see, kes on teadlik sinu füüsilise ja psühholoogilise vormi ajutisusest? Mina olen. Sügavam "mina", millel pole mingit pistmist mineviku ega tulevikuga.
 
*  *  *
 
Mis jääb alles kõigist neist sinu probleemse eluoluga seotud hirmudest ja tahtmistest, millele kulub iga päev enamik sinu tähelepanu? Mõne sendimeetri pikkune mõttekriips, mis jääb sinu hauakivil sünni- ja surmadaatumi vahele.
 
Isekale minale on see mõte masendav. Sinule on see vabastav.
 
*  *  *
 
Kui iga mõte haarab jäägitult sinu tähelepanu, tähendab see, et sa samastud häälega oma peas. Nii saab mõte enesetaju osaks. See on ego, mõttemeele loodud "mina". Selline vaimselt konstrueeritud mina tunneb end ebatäiusliku ja ebakindlana. Seetõttu on hirmud ja ihad tema peamisteks tunneteks ja tegutsemisajendiks.
 
Kui adud oma peas häält, mis tahab jätta mulje, et ta ongi sina, ning mis kunagi ei lakka rääkimast, siis oled ärkamas alateadlikust samastumisest mõttevooga. Kui märkad seda häält, saad aru, et sina pole see hääl, mõtleja, vaid see, kes on sellest häälest teadlik.
 
Tundmine, et oled teadlikkus selle hääle taga, tähendab vabadust.
 
*  *  *
 
Isekas mina on alati ametis otsimisega. Ta otsib veel seda ja teist, et end veel täiendada, panna end tundma täiuslikumana. See seletab ego sundhõivatust tulevikuga.
 
Niipea kui märkad, et "elad järgmise hetke nimel", oled sa juba eemaldunud sellest isekast mõttemudelist, ning samas tekib valikuvõimalus pühendada kogu oma tähelepanu olevikuhetkele.
 
Kui pühendad kogu oma tähelepanu olevikuhetkele, tuleb sinu ellu arukus, mis on palju suurem isekast mõttemeelest.
 
*  *  *
 
Ego kaudu elades taandad sa alati olevikuhetke eesmärgi saavutamise vahendiks. Sa elad tulevikule ning kui saavutad oma eesmärgid, ei rahulda see sind, vähemalt mitte kauaks.
 
Pöörates rohkem tähelepanu tegemisele kui tulemusele, mida hiljem saavutada tahad, murrad sa vana sõltuvuse egost. Nii ei muutu sinu tegemised mitte ainult palju edukamaks, vaid ka palju rahuldustpakkuvamaks ja rõõmutoovamaks.
 
*  *  *
 
Peaaegu iga ego sisaldab vähemalt mingit osa sellest, mida võime nimetada "ohvriga samastumiseks". Mõnel inimesel on nii tugev kujutlus endast kui ohvrist, et see muutub tema ego põhituumaks. Pahameel ja nurisemine moodustavad tema enesetaju peamise osa.
 
Isegi kui su nurinad on täiesti "põhjendatud", oled loonud endale minapildi, mis sarnaneb vanglaga, mille trellideks on mõttevormid. Vaata, mis sa endaga teed. Või õigemini, mida sinu mõttemeel sinuga teeb. Tunneta oma ohvrilooga emotsionaalset sidet ning teadvusta sundust sellest mõelda või rääkida. Ole kohal oma sisemise seisundi tunnistajana. Sa ei pea midagi tegema. Koos teadlikkusega saabub muutumine ja vabadus.
 
*  *  *
 
Kurtmine ja vastutoime on lemmikmudelid, mille abil ego end tugevdab. Paljude inimeste jaoks koosneb suur osa nende vaimsest ja emotsionaalsest tegevusest kurtmiseks ja sellele või teisele reageerimisest. Nii tehes muudad teised või mõne olukorra "valeks" ja iseenda "õigeks". Olles "õige", tunned sa ülekohut, ning üleoleku kaudu tugevdad oma enesetaju. Tegelikkuses tugevdad sa muidugi ainult ego pettekujutlust.
 
Kas sa suudad täheldada selliste mudelite toimimist endas ning tunda ära oma peas kurtva hääle tegeliku sisu?
 
*  *  *
 
Isekas enesetaju vajab vastuolusid, sest tema eraldiseisev minapilt tugevneb võitluses selle või teise vastu, näidates, et see olen "mina" ning see ei ole "mina".
 
Pole harvad juhused, kus hõimud, rahvad ning usundid ammutavad vaenlaste olemasolust tugevnenud kollektiivsuse enesetaju. Kes oleks "usklik" ilma "uskmatuta"?
 
*  *  *
 
Kas märkad oma suhtlemises inimestega nende suhtes kerget üleoleku- või alaväärsustunnet? See on ego, mis elab võrdluste toel.
 
Egoga kaasneb kadedus. Ta tunneb end vähem väärtuslikuna, kui kellegi teisega juhtub midagi head, või kui kellelgi on rohkem, keegi teab rohkem või suudab rohkem kui sina. Ego minapilt sõltub võrdlustest ning toitub rohkemast. Ta haarab kinni ükskõik millest. Kui enam miski muu ei aita, võid oma kujuteldavat enesetaju tugevdada, nähes end elu poolt veel ebaõiglasemalt kohelduna või veel haigemana kui keegi teine.
 
Millistest lugudest ja väljamõeldistest sina oma enesetaju ammutad.
 
*  *  *
 
Iseka mina olemusega käib kaasas vajadus vastu olla, vastu tegutseda ning välistada, säilitamaks oma jätkuvaks püsimiseks vajalik eraldustunne. Nii on olemas "mina" vastandina "teistele", "meie" vastandina "nendele".
 
Egol on vaja vastuolu kellegagi või millegagi. See seletab ka, miks otsitakse rahu, rõõmu ja armastust, kuid ei suudeta neid kuigi pikalt taluda. Ütled, et soovid õnne, kuid oled sõltuvuses õnnetu olemisest.
 
Lõpuks ei tulene õnnetu olemine enam mitte sinu elu asjaoludest, vaid on sinu mõttemeele kujundatud.
 
*  *  *
 
Kas sa kannad endaga kaasas süütunnet millegi pärast, mida sa minevikus tegid või ei teinud? Üks on kindel: sa toimisid vastavalt oma tolleaegse teadlikkuse või pigem ebateadlikkuse tasemele. Kui oleksid olnud teadlikum, oleksid teinud teisiti.
 
Süütunne on teine moodus, kuidas ego püüab luua minapilti, enesetaju. Ego jaoks pole oluline, kas see minapilt on positiivne või negatiivne. Mida sa tegid või ei teinud, väljendas ebateadlikkust, inimlikku ebateadlikkust. Kuid ego isikustab selle ning ütleb: "Mina tegin seda." Ja nii saadab sind vaimne kujutlus endast kui "halvast".
 
Kogu ajaloo vältel on inimkond üksteise vastu toime pannud lugematul hulgal vägivaldseid, kurje ja kahjustavaid tegusid ning teevad seda jätkuvalt. Kas neid kõiki tuleb hukka mõista? On nad kõik süüdi? Või on need teod lihtsalt ebateadlikkuse ilmingud, arenguetapp, millest oleme välja kasvamas?
 
Jeesuse sõnad "Andestage neile, sest nad ei tea, mida nad teevad" kehtivad ka sinu kohta.
 
*  *  *
 
Kui sead isekaid eesmärke sooviga end vabastada, edendada ennast või oma tähtsustunnet, siis isegi kui sa need saavutad, ei tunne sa rahuldust.
 
Sea eesmärke, kuid tea, et nendeni jõudmine polegi nii oluline. Kui miski tekib kohalolekust, siis tähendab, et see hetk ei ole vahend eesmärgi saavutamiseks: tegutsemine ise pakub igal hetkel rahuldust. Sa ei taanda enam Praegust Hetke eesmärgi saavutamise vahendiks, seda teeb isekas teadvus.
 
*  *  *
 
"Puudub mina. Puudub probleem," ütles Buddha õpetaja, kui tal paluti selgitada budismi sügavamat olemust.
 
 

Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar

Märkus: kommentaare saab postitada vaid blogi liige.