"Meelerahu hääl" 4. peatükk

PRAEGU

 

Pealiskaudsel lähenemisel tundub olevikuhetk ainult ühena paljude, paljude hetkede seas. Iga päev meie elus näib koosnevat tuhandetest hetkedest, mil juhtuvad erinevad sündmused. Kui siiski süveneda, siis kas pole alati olemas vaid üks hetk? Kas elu pole mitte alati vaid "see hetk"?

 

See üks hetk - Praegu - on ainus, mille eest sa ei saa kunagi põgeneda, ainus püsiv tegur sinu elus. Mis ka ei juhtuks, kui palju su elu ka ei muutuks, üks on kindel: alati on Praegu.

 

Kuna Praegu eest pole võimalik põgeneda, siis miks mitte teda tervitada, temaga sõbraks saada?

 

*  *  *

 

Kui sõbruned olevikuhetkega, siis tunned end koduselt, kus sa ka poleks. Kui sa ei tunne end koduselt Praegu, siis kannad sa endaga kaasas rahutust, kuhu ka sa ei läheks.

 

*  *  *

 

Elu jagamine minevikuks, olevikuks ja tulevikuks on mõttemeele vili ja lõppude lõpuks vaid näiline. Minevik ja tulevik on mõttelised vormid, vaimsed abstraktsioonid. Minevikku saab mäletada ainult Praegu. See, mida mäletad, on sündmus, mis leiab aset Praegu, ning sa mäletad seda Praegu. Tulevik, kui see kätte jõuab, on Praegu. Järelikult on ainus tõeline asi, ainus asi, mis üldse on. Praegu.

 

*  *  *

 

Kui su tähelepanu on pööratud sellele, mis on Praegu, ei eita sa sellega oma elulisi vajadusi. Nii sa lihtsalt tunnistad esmatähtsat. Seejärel võid suure kergendustundega tegeleda teisejärgulisega. Sa ei ütle: "Ma ei tegele enam millegagi, sest ainult Praegu on olemas." Ei. Leia kõigepealt see, mis on esmatähtis, ning muuda Praegu oma sõbraks, mitte vaenlaseks. Tunnista tema olemasolu, austa teda. Kui sinu elu aluseks ja peamiseks tähelepanu keskpunktiks on Praegu, kulgeb su elu suure kergusega.

 

*  *  *

 

Toidunõude ärapanemine, äristrateegia koostamine, reisi kavandamine - kumb on olulisem: tegevus ise või tulemus, mida tahad selle tegevuse kaudu saavutada? Olevikuhetk või mingi hetk tulevikus?

 

Kas käsitled olevikuhetke kui takistust, mis vajab ületamist? Kas tunned, et on vaja jõuda mingi hetkeni tulevikus, mis on olulisem?

 

Peaaegu kõik inimesed elavad suurema osa ajast niimoodi. Kuna tulevik jõuab kätte ainult oleviku kujul, toimib niisugune eluviis halvasti. Sellest tekib pidev rahutuse, pinge ja rahulolematuse allhoovus. Sel moel ei asutata elu, mis on Praegu ning iialgi mitte-Praegu.

 

*  *  *

 

Tunneta elavust oma kehas. Seeläbi seod sa end kindlalt Praegusega.

 

*  *  *

 

Lõppude lõpuks ei võta sa elu eest vastutust enne, kui võtad vastutuse olevikuhetke, Praeguse eest. Sest Praegu on ainus koht, kust võib leida elu.

 

Vastutuse võtmise olevikuhetke eest ei tähenda vastandumist Praeguse üldisele ja põhilisele olemusele, selle sisu vaidlustamist. See tähendab elu olemusega haakumist.

 

Praegu on, nagu on, sest teisiti olla ei saa. Tänapäeval kinnitavad füüsikud seda, mida budistid on alati teadnud: pole olemas eraldiseisvaid asju ega sündmusi. Välispinna all on kõik omavahel seotud, moodustades osa kosmose terviklikkusest, mis on kutsunud esile olevikuhetke vormi.

 

Jaatades seda, mis on, haakud sa Elu enese võimsuse võimsuse ja tarkusega. Vaid nii võid hakata mõjutama maailma positiivsete muutuste suunas.

 

*  *  *

 

Lihtne, kuid sügav vaimne harjutus on kõige sellega leppimine, mida toob kaasa Praegu, nii sisemiselt kui ka väliselt.

 

*  *  *

 

Kui koondad tähelepanu sellele, mis on Praegu, tekib erksus. Justnagu ärkaksid mingist unest, mõtete unest, mineviku ja tuleviku unest. Milline selgus, milline lihtsus. Probleemide tekitamiseks pole ruumi. On vaid hetk, nii nagu on.

 

*  *  *

 

Hetked, mil su tähelepanu siseneb Praegusesse, mõistad, et elu on püha. Kõige juures, mida tajud, kui oled kohal, on teatud pühadus. Mida rohkem elad Praeguses, seda enam tunnetad Olemise lihtsat, kuid sügavat rõõmu ning kogu elu pühadust.

 

*  *  *

 

Enamik inimesi elab Praegu segi sellega, mis toimub küll Praegu, kuid pole see, mis on. Praegu on sügavam sellest toimuvast. Ruum, milles toimub kõik.

 

Ära siis aja olevikuhetke sisu segamini Praegusega. Praegu on sügavam kui mis tahes sellest tulenev sisu.

 

*  *  *

 

Astudes Praegusesse, astud välja oma mõttemaailma sisust. Lakkamatu mõttevoog aeglustub. Mõtted ei haara enam kogu su tähelepanu, ei ime sind täielikult endasse. Mõtete vahele tekivad lüngad - avarus, meelerahu. Sa hakkad mõistma, kuivõrd palju avaram ja sügavam oled oma mõtetest.

 

*  *  *

 

Sinu elu sisu moodustavad mõtted, tunded, tajud ning kõik, mida iganes koged. "Minu elust" tuletad sa oma enesetaju ning "minu elu" on ka sisu, või vähemalt usud sa nii.

 

Pidevalt jätad sa kahe silma vahele kõige selgema tõsiasja: sinu sisemisel "mina olen"-tunnetusel pole midagi pistmist sellega, mis su elus juhtub, pole midagi pistmist sisuga. See "mina olen"-tunnetus on üks Praegusega, jäädes alati samaks. Mina olen - Praegune ruum - jääb oma sügavamal tasandil muutumatuks lapsepõlves ja vanemas eas, tervena ja haigena, edus ja ebaõnnestumistes. Harilikult aetakse seda segamini sisuga, ning nii koged "mina olemist" ehk Praegust vaid veidi ning kaudselt, oma elu sisu kaudu. Teisisõnu: sinu Olemise-taju ähmastavad olud, sinu mõttevoog ning elu paljud tahud siin maailmas. Praegust ähmastab aeg.

 

Nii unustad sa oma Olemisse ulatuvad juured, oma jumaliku tegelikkuse ning kaotad end maailmas. Kui inimesed unustavad, kes nad on, kerkivad esile segadus, viha, masendus, vägivald ja vastuolud.

 

Ometi on nii lihtne meeles pidada tõde ning pöörduda sedakaudu koju tagasi. Ma pole minu mõtted, tunded, tajud ega kogemused. Ma pole oma elu sisu. Ma olen Elu. Olen ruum, milles kõik aset leiab. Olen teadvus. Olen Praegu. Olen.