Tee mehelikkuse juurde: Sõber

Minu armuelu on selline, nagu kunagi ütles Humphrey Bogart http://en.wikipedia.org/wiki/Humphrey_Bogart : "Naised - elu on põrgu nii nendega koos kui ka ilma nendeta." Mida teha?

 

Sellest põrgust peab läbi käima. Peab kogema nii naisega koos elamise põrgut kui ilma temata olemise põrgut. See kehtib meeste kohta. Kuid ärge olge šovinist! Ka naised tüdinevad mehega koosolemisest ja on frustreeritud, kui peavad elama üksi. See on üks inimese põhilisi dilemmasid ja sellest tuleb aru saada. Te ei saa ilma naiseta, sest ei tea, kuidas elada iseendaga. Te pole piisavalt meditatiivne.

 

Meditatsioon on endaga elamise kunst. Just see ta ongi: kunst olla rõõmsalt üksi. Mediteerija võib kuude, aastate kaupa rõõmsalt üksi elada. Ta ei igatse teist, sest talle piisab oma sisemisest ekstaasist. See on nii võimas - keda huvitaks veel teine inimene? Kui tema ellu tuleb veel keegi, siis on see luksus, mitte vajadus. Mina pooldan luksust, sest see tähendab, et võid elu nautida, kui sul on midagi, aga ka siis, kui sul seda pole. Vajadusega on keerulisem. Näiteks, leib ja või on vajadused, aga lilled aias on luksus. Lilledeta saab elada, leiva ja võita aga mitte.

 

Inimene, kes ei saa endaga elada, vajab teist, sest üksi olles tunneb ta tüdimust - ta tahab kellegi teisega tegeleda. Kuna see on vajadus, siis muutub see sõltuvuseks; te peategi teisest sõltuma. Sõltuvus põhjustab aga viha, mässu ja vastupanu, sest see on orjus. Sõltuvus on teadud orjus ja keegi ei taha olla ori.

 

Kohtate naist - te ei ole võimeline üksi elama. Ka naine ei taha üksi elada, sellepärast te kokku saategi; muidu poleks ju vaja. Mõlemad on enesest tüdinenud ja arvavad, et teine aitab igavusest vabaneda. Alguses paistabki nii, aga ainult alguses. Kui nad seavad ennast sisse, siis näevad varsti, et tüdimus pole kuhugi kadunud - see on isegi mitte ainult kahe-, vaid mitmekordistunud. Alul olid nad ainult endast tüdinenud, nüüd veel teisest ka, sest mida lähedasemaks inimesed saavad, seda enam muutuvad nad otsekui teineteise osadeks. Kui teist möödub igavlev paar, võite kindel olla, et nad on abielus. Kui neil pole igav, siis nad kindlasti pole abielus. Ilmselt jalutab mees mõne võõra naisega, sellepärast on nad nii rõõmsad.

 

Kui olete armunud, kui te pole veel teineteist veennud igaveses kooselus, sest te loodate, et kaaslane aitab saada üle igavusest, ängist, ärevusest ja üksindusest. Ent kui olete koos, kaovad lootused peagi ja asemele tuleb jällegi meeleheide. Olete tüdinenud ja probleem on veelgi suurem. Kuidas sellest naisest nüüd lahti saada?

 

Te pole meditatiivne ja vajate teiste pakutut tegevust. Kui te ei mediteeri, ei suuda te ka armastada, sest mida on teil teistega jagada? Niisiis muutub ka koosolemine põrguks.

 

Selles mõttes oli Jean Paul Sartre'il http://en.wikipedia.org/wiki/Jean-Paul_Sartre õigus, et "teine on põrgu". See tundub nii, aga põrgu on teis endas, mitte-mediteerimises, võimetuses olla üksi ekstaasis. Kumbki ei suuda olla üksi ekstaasis. Nüüd ollakse teineteise kõri kallal ja püütakse teiselt poolt pisut õnne näpata. Mõlemad teevad nii ja on kerjused.

 

Keegi ei tunne iseennast, pole endaga tuttav. Näeme ainult teiste nägusid. Kena mees, kaunis naine, naeratused - me ei tea nende ängistust. Võib-olla on naeratused ainult fassaad, et petta nii teisi kui iseennast. Võid-olla on naeratuste taga pisarad, hirm? Vaadates teist inimest, näeme vaid pealispinda. Armume pealispinda, aga hiljem näeme, et teise sisemised sügavused on sama tumedad kui meie endi omad. Ta on samasugune kerjus ja nüüd kerjavad kaks kerjust teineteiselt. Siis muutub elu põrguks.

 

Teil on õigus, kui ütlete, et elu on põrgu nii naisega koos kui ka ilma nendeta. Asi pole üldse naistes või meestes, asi on meditatsioonis ja armastuses. Meditatsioon on sisemine allikas, millest tõuseb ülevoolav rõõm. Ainult siis, kui teil on piisavalt rõõmu, et seda jagada, võib teie armastus pakkuda rahulolu. Kui pole piisavalt rõõmu jagamiseks, on teie armastus väsitav, kurnav ja igav. Kui olete koos naisega, hakkab teil igav ja tahate temast lahti saada. Kui olete üksi, on samuti igav ja tahate vabaneda üksindusest - otsite naise. See on nõiaring! Võite kogu elu liikuda pendlina ühest äärmusest teise.

 

Nähke tõelist probleemi! Sel pole midagi pistmist mehe või naisega. Tõeline probleem on seotud meditatsiooniga - milles õilmitsevad armastus, rõõm, õndsus.

 

Kõigepealt mediteerige ja tundke õndsust, siis tuleb hulk armastust iseenesest. Siis on nii üksi kui teisega koos olemine kaunis. Kõik on lihtne. Te ei sõltu teisest ega vii neid sõltuvusse teist; valitsevad sõprus ja sõbralikkus. Te pole mitte suhtes, vaid suhtluses. 

 

Te suhtlete ja kuni asjad laabuvad, seni jagate. Kui saabub ristmik, kus teed lähevad lahku, siis jätate hüvasti ja olete tänulik rõõmude, naudingute ja kaunite hetkede eest, mida olete jaganud. Pole kurbust ega valu, lähete lihtsalt lahku.

 

Keegi ei saa garanteerida, et kaks inimest on alati õnnelikult koos, sest inimesed muutuvad. Kohtudes olete üks ja kümne aasta pärast teine. Naine samuti. Nagu jões voolav vesi: inimesed, kes kunagi armusid, on ammu läinud. 

 

Inimene, kes tõepoolest mõistab, ei anna lubadusi homseks päevaks. Ta räägib ainult hetkest. Tõeliselt siiras inimene ei luba üldse midagi. Kuidas ta võikski? Kes teab, mis homme saab? Võib-olla see päev tuleb, võib-olla mitte. Võib-olla selgub homme, et mina ja sina pole endised. Homme võib leiduda inimene, kellega sobid harmoonilisemalt. Maailm on tohutu - miks piirduda tänasega? Hoidkem uksed avatud, alternatiivid käepärast.

Väga vähesed kasvavad suureks. Isegi kui nad saavad vanaks, ei saa nad suureks. Vanaks saamine pole sama mis suureks saamine. Tõeline küpsus tuleb meditatsiooniga.

 

Õppige olema vaikselt, rahulikult, ühe koha peal. Õppige olema vaimuta, see on algus. Enne seda ei saa midagi teha ja pärast seda tuleb kõik lihtsamini. Kui leiate end täiesti õnneliku ja õndsana, siis ei kõigutaks teid ka see, kui algaks kolmas maailmasõda, maailm kaoks ja järele jääksite üksnes teie.

 

Kui saabub see õndsuse leidmise päev, võite oma rõõmu jagada. Nüüd olete võimeline armastust andma. Enne seda on ainult viletsus, lootused ja pettumused, ihad ja läbikukkumised, unistused... seejärel tühjad pihud. Olge valvas, ärge raisake aega. Mida varem häälestute vaimuta olekule, seda parem. Siis õitsevad teis paljud asjad: armastus, loovus, spontaansus, rõõm, palve, tänutunne, jumal.