Delfi.ee
16.08. 2012
Kalju Paldis http://www.youtube.com/watch?v=Pu7lvN5EVWw on üks omamoodi mees — näiteks oskab ta rääkida teemadel, millest kunagi varem midagi kuulnud pole. Kõige omapärasemaks teeb Kalju aga see, et mees pole juba aasta ja kolm kuud mitte kui midagi söönud.
Kalju Paldis http://www.youtube.com/watch?v=Pu7lvN5EVWw on üks omamoodi mees — näiteks oskab ta rääkida teemadel, millest kunagi varem midagi kuulnud pole. Kõige omapärasemaks teeb Kalju aga see, et mees pole juba aasta ja kolm kuud mitte kui midagi söönud.
Lugesin kunagi, et inimene vajab eluspüsimiseks
nelja liiki toitu: tahket, vedelat, gaasilist ja emotsionaalset ehk vaimlist.
Kõige kauem suudab inimene taluda tahke toidu puudumist, väga kuumas piirkonnas
vedelikke tarbimata võib keha dehüdreeruda mõne tunniga, ilma gaasilise toidu
ehk õhuta aga — eks igaüks ise teab, kaua ta hinge kinni pidada suudab. Kõige
vähem suutvat inimene aga vastu pidada ilma vaimse toidu ehk muljete ja
aistinguteta.
Maa tahab puhata
Kalju räägib, et nüüdsel ajal on ligi kolmveerand
toiduainetööstusest piltlikult öeldes „tabletitööstus“. Varem sõid inimesed
vähem, sest toit oli looduslikum. „Kurgid, tomatid, mõnel pool ka kartul
kasvatatakse vedelike sees — ükski taim ei puutu kokku looduslike
mineraalidega,“ selgitab Kalju oma juttu. „Kõige jaoks on keemilised ained, mis
looduse kiiremini tootma panevad. Iisraeli lehm, kes on 12 kuud väljas, toodab
10 000 liitrit piima aastas, Eesti lehm toodab 8000 liitrit ilma laudast
väljumata.“
Piima ja selle saaduste tootmisega on Kalju hästi
kursis. Tema perefirma on piimatoodetega tegelenud juba viimased 20 aastat.
„Ekspordime Eestisse piima ja piimatooteid Poolast ja mujalt maailmast,“ räägib
Kalju ning kirjeldab värvikalt, kuidas Poolas elavad lehmad karjamaal ning
söövad loomulikku toitu. „Selle aasta maikuus olin Poolas ja märkasin, et
karjamaal oli näha vähem lehmi. Lehmad oli lautades. Poolakad ütlesid, et me
jõuame teile järele ja hakkame ka lehmadele tablette söötma.“ See tegi Kalju
nõutuks. „Olin alguses šokeeritud,“ tunnistab ta. Oma pikaajalistele kogemustele
tuginedes on Kalju veendunud, et klassikaline põllumajandus kaob varsti täiesti
ära.
„Aga mul on hea meel, et Eestimaa on roheluses ja
et põllud ei tooda enam midagi,“ säilitab ta positiivsuse. „Tead, miks? Sest maa
tahab puhata.“ Kalju rõhutab, et pidevalt räägitakse: meie tahame kasvatada
rapsi, meie tahame kasvatada seda ja teist, küsimata, kas ka maa tahab midagi
luua. Inimene on veendumusel, et maa peab talle kogu aeg midagi andma. Praegu
aga saavad maa ja loodus ise valida, kus tahab kasvada kullerkupp ja kus hoopis
sõnajalg.
Menüüs vesi ja kakao
Seitse aastat tagasi hakkas Kalju taimetoitlaseks.
„Liha tundus liiga raske toiduna,“ põhjendab ta oma valikut. „Proovisin
metsloomaliha — see ei olnud nii raske. Aga jäin taimede juurde. Alguses sõin ka
natuke kala, kuid kolm aastat tagasi 2. detsembril läksin üle toortoidule.“ Seda
jälle põhjusel, et tihe, kuumutatud toit tundus liiga raske. „Möödunud aastal 2.
mail läksin üle piltlikult öeldes vedeltoidule — toitusin tol ajal ka mahladest,
et keha rahulikult uuele režiimile üle läheks. Talvel jõin tihedama
konsistentsiga mahlu, nagu ploomi- ja virsikumahl, aga nüüd on möödunud juba
kaks kuud, mil ma ei tarvita enam ka mahlu. Võib-olla võtan nädalas ühe
punnsuutäie.“ Vedelikest tarbib Kalju vett ja piparmündikakaod.
Kanget alkoholi pole Kalju tarbinud juba väga pikka
aega. Õllejoomise lõpetas ta 22 aastat tagasi selle pärast, et kadus ära
loomulik elav õlu. „Ma olen alati öelnud, et alkohol, tubakas ja narkootikumid
on maailma parimad asjad, aga need mõeldi omal ajal välja hoopis teistel
eesmärkidel ning neid tarbiti väga väikestes kogustes — ükski aine ei tohi
inimese üle domineerida,“ ütleb Kalju ning lisab, et raskes alkoholijoobes
inimese sõnavara kahaneb 50–60 sõnani.
Kuidas aga organism omale vajalikud ained paljast vedelikust ikkagi kätte saab?
Kalju selgitab, et meid hirmutatakse pidevalt, et
kui sa ei söö, siis sa sured. „Mina sain aga aru, et inimene suudab energiat ka
teistmoodi vastu võtta. Minu põhimõte on, et kõigepealt muudan ma iseennast,
töötan asjad enda jaoks loogiliselt ja mõistuslikult läbi. Ma püüan endale ära
põhjendada, kust mina saan selle energia, kust ma saan selle mõtte. Ma teen
kõigepealt asjad oma teadvusele selgeks. Siis võin öelda, et võite käia nii minu
sõnade kui ka tegude järgi.“
Energia teistmoodi vastuvõtmist selgitab Kalju järgmiselt: enne kui õun tekib, on olemas info, info annab õunale kuju ja maitse ja värvi. „Kõigepealt me saame aru infost, et see on õun. Vanad rahvad ütlesid, et meil on aura ja erinevad kehad. Kui ma sellesama õuna toon oma kehale lähemale, siis puutub õuna energia minu energiaga kokku ning sealt kandub üle energoinformatsioon — süsivesikud, C-vitamiin ja muu selline — ning need hakkavad minu keha toitma. Füüsiliselt toitudes me kinnitame mateeria olemasolu, sest muidu me inimlikus mõttes ei usu, et on võimalik toituda ilma füüsiliselt söömata. Inimene vajab kinnitust, aga minul pole seda enam vaja — ma tean, et vajalikud energiad on minu ümber olemas ja ma saan nad endasse kutsuda ilma mateeriasse viimata.“
Aga füüsiline keha vajab ju ka füüsilist
ainet?
„Selleks on vesi — igas aines on vesi ja vesi
kannab kõike edasi.“
Järele teha ei soovita
Mulle ei anna ikka rahu küsimus, et kui vanasti inimesed väga looduslikult toitusid, siis miks nende eluiga lühem oli.
„Igal ajastul on inimkehal oma bioloogiline vanus,“ on Kaljul ka sellele küsimusele vastus olemas. „Omal ajal lahendas inimene oma ülesanded lühema ajaga.“
„Ajakirjas Medical Science — vist oli see väljaanne — kirjutati uurimusest, mille käigus võeti 200–500 aastat tagasi surnud inimeste luud ning uuriti, milliseid haigusi inimesed põdesid. Selgus, et haiguste jäljed praktiliselt puudusid. Olid epideemialained, aga üldiselt oli inimene terve. Lääne meditsiin räägib aga ikka, et inimesed surid haigustesse ja meie oleme nüüd tervendajad. Jaa, kindlasti hoitakse inimesi rohkem elus, aga inimese bioloogiline vanus suureneb.“
Kalju selgitab, et toidupalvel oli vanasti tähtis osa: sellega ühendati toidu energia oma energiaga ning toidu väärtus oli palju suurem.
Nii nagu Kalju ise praegu toitub — ainult veest —
ta siiski teistele ei soovita. Küll aga soovitab ta enne söömist käed ära pesta,
need toidu kohale asetada ning öelda oma sõnadega lihtne toidupalve, et keha
omastaks sellest toidust energia, mida organism hetkel vajab, ning ülejäänud
ained väljuksid kehast energiavälja salvestumata. „Seda peab ütlema häälega,“
täpsustab Kalju. „Hääl on vibratsioon. Samamoodi saab ka tablettidega teha —
palute eemaldada ained, mis on organismile kahjulikud, käega minut-poolteist
tableti kohal vastupäeva liigutades.“
Kalju perearst öelnud kord Kalju elukaaslasele, et ta usub tema asjadesse nii kaua, kui ta läheb tööle ja paneb valge kitli selga. „Ma väga austan oma doktorit, tal on kaks aspekti: üks on see, kes ta on vabal ajal, ja teine see, kes ta on tööl. Siis on talle õpetatud, et nii, nagu mina elan, elada ei saa.“
Kalju austab ka lääne meditsiini ja käib
perioodiliselt arsti juures proove andmas. Viimati käis ta siis, kui oli juba
veetoidule üle läinud. „Arstid olid šokeeritud: kõik proovid olid väga head,
keegi ei saanud aru, kust ma saan kätte kogu oma vormi,“ räägib Kalju ja toob
näite, et võib näiteks kaheksa tundi väsimatult puid lõhkuda, ilma et ka
järgmisel päeval lihastes midagi tunda oleks. „Muutus teadvuses muudab ka keha.
Mulle öeldi, et nahk hakkab kaduma, keha hakkab kuivetuma. Näidake, kus see on?
Küüned on kõik korras, nahk on puhas.“
Vesi on kasulik
„Jooge teadlikult vett,“ soovitab Kalju. „Üle
50-aastased inimesed unustavad veetarbimise. Vesi aga juhib energiat. Vett juues
soovitan juua toasooja või soojemat, et mitte keha hirmutada, ja paluda, et see
vedelik kiiresti väljutaks kehast vanad energiad. Ja kindlasti jooge klaas või
poolteist vett päevas selleks, et uut energoinfomatsiooni oma teadvusse tuua. 30
grammi vedelikku ühe kehakaalu kilogrammi kohta. Vedelike hulka käivad ka piimad
ja mahlad. Julgege juua kohalikku kraanivett.“ Kalju räägib, kuidas ta on joonud
kohalikku vett Indias ja Hispaanias ning kõik olid šokeeritud, et midagi ei
juhtunud.
Kui on vaja võtta ravimeid, siis soovitab Kalju
anda veele ülesande, et see puhastaks haiguskolde vanast energiast. Pool tundi
pärast veejoomist tuleb võtta tablett. „Siis on vana energia eest ära puhastatud
— kui viia vana energia peale uut energiat, siis ei jõua ravi asja
tuumani.“
„Käige värske õhu käes ja puhastage kätega oma energiavälja,“ soovitab Kalju veel. „Visake minema kõik mõttetud ja ebavajalikud asjad, sest need tõmbavad tähelepanu ja väsitavad teadvust. Kustutage vana info oma ajust nagu arvutist.“
Õhutoidulised
Toitumiskontseptsioon breathariaanlus, mis on
tuletatud inglisekeelsest sõnast „hingama“, väidab, et inimene on võimeline
elama ilma füüsilise ja vedela toiduta, toitudes kõike ümbritsevast niinimetatud
eluenergiast. Teaduslikust aspektist lähtudes pole see võimalik, sest see viib
organismi alatalitluse, dehüdratsiooni ning lõpuks surmani.
Üks kuulsamaid mittesööjaid on austraallane Ellen
Green http://en.wikipedia.org/wiki/Jasmuheen alias Jasmuheen. Ta on kirjutanud oma õpetusest mitmeid raamatuid.
On teada ka, et mõned inimesed on tema õpetusi järgides kurvalt lõpetanud,
kuivanult, kui täpsem olla.
Maailmas on tuntuks saanud veel mitmeid
mittesööjaid. Üks märkimisväärsemaid on aga 83-aastane indialane Prahlad Jani,
kes väidetavalt pole tarvitanud tahket toitu ja vett juba viimased 70 aastat.
2003. ja 2010. aastal on meedikud tema mittesöömise oskust uurinud. Katsealune
viibis mitme turvakaamera pideva jälgimise all. Tõdeti, et kahenädalase
katseperioodi vältel ta tõesti ei söönud ega joonud midagi, ei käinud tualetis
ega vajanud ka dialüüsi. Kuid kas ta on tõesti võimeline ka 70 aastat järgemööda
mitte sööma, seda kommenteerida ei osatud. India ajakirjanikud on kritiseerinud
eksperimentide korraldust ning seadnud kahtluse alla nende õigsuse.
___________________________________________________
NAINE NÄLGIS SURNUKS JÄLGIDES
"PÄEVAVALGUSE" DIEETI
Õhtuleht
25.04.2012
Šveitsis nälgis surnuks naine, kes uskus, et suudab
jääda ellu vaid päevavalgust saades.
Naine alustas dieediga, kui nägi 2010. aastal
valminud dokumentaalfilmi "In the beginning there was light" (Algul oli valgus),
vahendas Tages Anzeiger. Film jutustas 62aastasest Šveitsi keemiaprofessorist ja
83aastasest India jooga harrastajast Prahlad Janist, kes väitsid, et on võimalik
jääda ellu ilma toitu tarbimata. Keemiaprofessori sõnul oli tema elanud ilma
toiduta 2001. aastast saadik, Jani aga olevat olnud toidu ja joogita viimased 70
aastat.
Šveitsi idaosas elav 50ndates aastates naine nägi
filmi ja otsustas katsetada sama. Enne seda luges ta raamatuid
inediast (ladina keeles paastumine, tühi kõht), ehk
õhutoitlusest.
Ta kinnitas oma muretsevatele lastele, et kõik on
kontrolli all ja kui asi läheb üle käte, lõpetab ta selle dieedi. Ometi leidsid
lapsed ta õige pea oma kodust surnuna.
See šveitslanna on neljas inimene, kes on 1990ndate
algusest on surnud, püüdes jälgida inediat.
___________________________________________________
TÄIELIK MÜSTIKA: 68 AASTAT ILMA JOOMATA JA
SÖÖMATA
Õhtuleht 28.11.2003
Õhtuleht 28.11.2003
INDIA IME: Prahlad
Jani (76) http://en.wikipedia.org/wiki/Prahlad_Jani väidab, et ta on elanud viimased 68 aastat ilma söömata ja joomata.
http://www.youtube.com/watch?v=i7YNkjiHNxY
Pühak või šarlatan? Indias elav 76aastane Prahlad Jani väidab, et ta ei ole
viimased 68 aastat mitte midagi söönud ega joonud. Arstid otsustasid BBC teatel
mehe juttu kontrollida.
Tavaelus Lääne-Indias Gujarati osariigis Ambaji templi lähedal koopas elav Prahlad Jani veetis Ahmedabadis Sterlingi haiglas arstide range järelevalve all kümme päeva. Tema iga samm jäädvustati valvekaamera videolindile.
Arstid suhtusid enne katse algust Jani juttu skeptiliselt. Väide, et ta
pole 68 aastat midagi söönud ega joonud tundus kõigile labase luiskamisena.
Pärast kümmet haiglapäeva on arstid hämmingus ja ei suuda nähtut uskuda.
Vett suu loputamiseks
Prahlad Jani ei saanud haiglas oleku ajal grammigi süüa ega juua. Tõsi, iga
päev anti talle umbes pool klaasi (100 milliliitrit) vett suu loputamiseks.
Pärast loputusprotseduuri koguti see vesi taas kokku ja mõõdeti üle veendumaks,
et Jani seda tõepoolest ei joonud.
Mees loobus haiglas koguni pesemisest, et keegi ei saaks teda süüdistada
pesuvee allaneelamises.
Ahmedabadi haigla asedirektor Dinesh Desai kinnitas ajalehele Hindustan
Times, et Prahlad Jani ei söönud ega joonud kümne päeva jooksul tõepoolest mitte
midagi. Samuti ei kasutanud mees kordagi tualettruumi, mis oli igaks juhuks
kinni pitseeritud.
Kõik analüüsid kinnitasid, et tema füüsilise ja vaimse tervisega on kõik
kõige paremas korras. Jani lähedaste sõnul pole mees elu jooksul kordagi haige
olnud. Tõsi, haiglaeksperimendi ajal kaotas niigi ülikõhn mees pisut
kehakaalust.
Arstid ei oska nähtud fenomeni seletada. «Võib-olla on tegu jumalast
antuga,» arvas üks neist.
Jumala kingitus
Ka Prahlad Jani ise väidab, et tegu on jumala kingitusega. Ta viitab
kaheksa-aastaselt suulakke tekkinud augule, mille olevat saatnud jumalanna Amba.
Just selle ava kaudu saatvat jumalanna talle eluks vajalikku eliksiiri. «Maise
toidu ja vee järele ei tunne ma mingit vajadust,» kinnitab Prahlad Jani, kes
kannab jumalanna Amba kummardajana punaseid rõivaid, ninarõngast ja
käevõrusid.
Janit uurinud arstid kinnitavad tema suulaes oleva avause olemasolu. Samuti
fikseerisid nad, et sealt nõrgub vedelikku. Mingit loogilist seletust arstid
sellele aga ei leidnud.
Haigla asedirektori Dinesh Desai sõnul kujutab Prahlad Jani paastumisega
seonduv tõsist väljakutset teadusele ja vajab täiendavat
uurimist.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar
Märkus: kommentaare saab postitada vaid blogi liige.