Kas on üldse mõistetud kuulsat piibli alguses olevat lugu, lugu jumala põrguhirmust teaduse ees (Piibli alguses on kaks loomislugu, mõlema aluseks on erinev pärimuskihistus; Nietzsche toetub eelkõige vanemale, jahvistlikule pärimusele, mida juba Julius Wellhausen iseloomustas kui absoluutset keeldu tunnetusele)? Seda ei ole mõistetud. See preestriraamat par excellence algab, nagu oligi oodata, preestri suure seesmise kimbatusega; teda ähvardab üksainus suur oht, järelikult ähvardab "jumalat" üksainus suur oht. - Vanajumal, tervenisti vaim, tervenisti ülempreester, tervenisti täiuslik, jalutab aias, aga tal on igav. Igavuse vastu võitlevad jumaladki asjatult. Mida ta siis teeb? Ta loob inimese - inimene on huvitav... Aga ennäe, ka inimesel on igav. Jumala halastus selle ainsama puuduse vastu, millest pole vaba ükski paradiis, on piiritu: peatselt lõi jumal ka teised loomad.
Jumala esimene eksitus: inimene ei pidanud loomi huvitavaks - ta valitses nende üle, ta ei tahtnud enam "loom" olla. - Nüüd lõi jumal naise ja see tähendas tõesti igavuse lõppu - aga veel ka millegi muu lõppu! Naine oli jumala teine eksitus. - "Naine on oma olemuselt madu, Eeva" - seda teab iga preester; "naisest tulevad kõik maailma hädad" - seda teab samuti iga preester. "Järelikult tuleb temalt ka teadus"... Alles naise kaudu õppis inimene maitsma vilju hea ja kurja tundmise puult. - Mis oli juhtunud? Vanajumalat valdas põrguhirm. Inimesest endast oli saanud tema suurim eksitus.
Jumal oli loonud endale rivaali, teadus muudab jumalasarnaseks - preestrite ja jumalatega on lõpp, kui inimene muutub teaduslikuks! - Moraal: teadus on keelatu iseeneses - tema üksi on keelatud! Teadus on esimene patt, kõigi pattude alge, pärispatt. Üksnes see ongi moraal. - "Sa ei pea tunnetama" - kõik muu tuleneb sellest. - Põrguhirm ei takistanud jumalat olemast tark. Kuidas kaitsta end teaduse vastu? Sellest sai pikaks ajaks tema põhiprobleem. Vastus: inimene paradiisist välja! Õnn ja jõudeolek sünnitavad mõtteid, kõik mõtted on halvad mõtted...
Inimene ei pea mõtlema. - Ja "preester iseeneses" leiutab häda, surma, raseduse eluohtlikkuse, igat tüüpi viletsuse, vanaduse, vaevused, eelkõige haiguse - kõik pühad vahendid võitluseks teaduse vastu! Häda ei lase inimesel mõelda... Aga hoolimata sellest - oh õudust! - tõuseb teadmiste hoone kui torn, ründab taevast, varjutab jumalad - mida teha! - Vanajumal leiutab sõja, eraldab rahvad, teeb nii, et inimesed vastastikku üksteist hävitavad ( - preestrid on alati vajanud sõda...) Sõda häirib muu hulgas suuresti teadust! - Uskumatu! Teadmine, emantsipatsioon preestritest kasvab isegi sõdade kiuste. - Ja vanajumal langetab viimase otsuse: "Inimene on muutunud teadlikuks - midagi pole parata, ta tuleb uputada!"...
Piibli alguses sisaldub kogu preestri psühholoogia. - Preester tunneb ühtainust suurt ohtu: see on teadus - põhjuse ja tagajärje terve mõiste. Aga teadus edeneb üksnes soodsates tingimustes - "tunnetuseks" on tarvis aja, vaimsuse liiasust... "Järelikult tuleb teha inimesed õnnetuks" - see on alati olnud preestri loogika. - Võib juba aimata, mis selle loogika põhjal maailma tuli - "patt"... Süü ja karistuse mõiste, kogu "kõlbeline maailmakord" on leiutatud teaduse vastu - inimese vabanemise vastu preestrist... Inimene ei pea targalt ja ettevaatlikult vaatama asju, et neist õppida, ta ei pea ülepea vaatama - ta peab kannatama... Ja kannatama peab ta nii, et tal oleks alati vaja preestrit. Tarvis on õnnistegijat.
Süü ja karistuse mõiste, kaasa arvatud õpetus "armust", "lunastusest", "andeksandmisest" - valed läbi ja läbi ja ilma igasuguse psühholoogilise tõeluseta - on leiutatud selleks, et hävitada inimese põhjus-meelt: see on rünnak põhjuse ja tagajärje mõiste vastu! - Ja mitte rünnak rusika, noa, aususega armastuses ja vihas, vaid kõige arematest, kavalamatest, madalamatest instinktidest lähtuvalt! Preestri rünnak! Parasiitide rünnak! Kahkjate maa-aluste vereimejate vampirism!...
Kui mingi teo loomulikud tagajärjed ei ole enam "loomulikud", vaid neid arvatakse olevat põhjustanud eelarvamuse kontseptuaalne kummitus, "jumal", "vaim", "hing", kui neid mõistetakse paljalt "moraalsete" tagajärgedena, tasu, karistuse, märgi, kasvatusabinõuna, siis on eeldus tunnetuseks hävitatud - siis on toime pandud suurim tegu inimkonna kallal. - Patt, olgu veel kord öeldud, see inimese eneserüvetusvorm par excellence, on välja mõeldud selleks, et välistada teadus, kultuur, igasugune inimese ülenemine ja õilsus; Preester võimutseb tänu sellele, et ta leiutas patu. -
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar
Märkus: kommentaare saab postitada vaid blogi liige.