"Seltsiv Jumal"

        Teadvuse muudetud seisund on "mittenormaalne" ehk "ebatavaline" teadvuse seisund, mis hõlmab kõike, alates narkootiliste ainete poolt tekitatud seisunditest ning lõpetades surmalähedaste kogemuste ja meditatiivsete seisunditega. Süvakogemuse (ajutise muutunud seisundi) ajal võib inimene ärkveloleku seisundis lühiajaliselt kogeda kõiki psüühilise, subtiilse, kausaalse või mitteduaalse teadveloleku loomulikke seisundeid ning sageli on selle tagajärjeks otsesed vaimsed kogemused (nagu näiteks loodusmüstitsism, jumalik müstitsism ja vormitu müstitsism). Süvakogemusi võib inimene kogeda peaaegu kõigis arengustaadiumides. Seega on väide, nagu oleksid vaimsed ja transpersonaalsed seisundid kättesaadavad ainult kõrgemates arengustaadiumites, üpris väär.

Ometi, kuigi põhiseisundid (jäme, subtiilne, kausaalne ja mitteduaalne) on inimestele kättesaadavad praktiliselt kõigis kasvamise staadiumides, sõltub viis, kuidas neid seisundeid või sfääre kogetakse ja tõlgendatakse, mõnel määral ka süvakogemust läbi elava inimese arengustaadiumist. Nagu ma raamatus "Seltsiv Jumal" (A Sociable God)  http://www.kenwilber.com/professional/books/index.html  väitsin, võime koostada vaimse kogemuse tüüpidest tabeli, kust nähtub, millised kogemused on vastavas arengustaadiumis inimesele üldiselt kättesaadavad.

Näiteks, jagagem varasemad staadiumid lihtsalt arhailiseks, maagiliseks, müütiliseks ja ratsionaalseks. Igas mainitud staadiumis võib inimene kogeda ajutuse süvakosmose vormis nii psüühilist, subtiilset, kausaalset kui ka mitteduaalset. See annab meile tabeli, mis sisaldab ligikaudu kuutteist tüüpi vaimseid kogemusi!

Toogem mõned näited. Inimene, kes on maagilises arengustaadiumis (kus võime asetada end teise inimese rolli on piiratud), võib kogeda subtiilse tasandi süvakogemust (ütleme, ühendust kiirgava Jumalaga). Taolisel juhul kaldub inimene kogema ühendust Jumalaga kui midagi, mis kehtib ainult tema kohta (kuna ta ei suuda võtta teise inimese rolli ja seega mõista, et kõik inimesed - tegelikult kõik haistmisvõimelised olendid - on Jumalaga võrdses ühenduses). Seetõttu kipub teda tabama tohutu ego inflatsioon, mis võib paisuda oma mõõtmetelt koguni psühhootiliseks. Seevastu müütilise tasandi inimene (kelle egokeskne identiteet on laienenud rahvuskeskseks, kuid on siiski väga sõnade otsesest tähendusest lähtuv ja fundamentalistlik) kogev subtiilset ühendust Jumalaga kui lunastust, mis langeb osaks mitte ainult temale (see on egokeskne nägemus), vaid neile ja ainult neile, kes võtavad omaks teatava müüdi ("Kui tahad saada päästetud, siis pead sa uskuma minu Jumal(ann)asse, kes on ainus ja kelle kõrval pole ühtegi teist."); seega võib taoline inimene muutuda uuestisündinud fundamentalistiks ja seada eesmärgiks panna kogu maailm uskuma oma versiooni Jumalast, kes talle end ilmutas. Subtiilse tasandi kogemus on vägagi tegelik ja tõeline, kuid see tuleb kuhugi üle kanda ning antud juhul kantakse see üle rahvusekesksele, fundamentalistlikule, müütilis-kuuluvuslikule meelele, mis piirab järsult - ja lõpuks ka moonutab - subtiilse domääni kontuure (sama juhtus ka eelmises ehk egokeskses staadiumis, ja isegi hullemini). Formaal-reflektiivsel tasandil olev inimene kalduks kogema ühtsust subtiilse Jumalaga rohkem mõistuse baasil, võib-olla näiteks ratsionaalse deismi või demütologiseeritud Olemuse Aluse kujul jne.

Teisisõnu, antud süvakogemust (või teadvuse ajutist seisundit) tõlgendatakse harilikult vastavalt kogeva indiviidi üldisele arengustaadiumile. See annab meile tabeli, kus on ligikaudu kuusteist väga üldist spirituaalse kogemuse tüüpi: psüühiline, subtiilne, kausaalne ja mitteduaalne seisund vaadelduna läbi arhailise, maagilise, müütilise ja ratsionaalse struktuuri.

Kuid kõik need süvakogemused - ükskõik kui sügavad nad ka ei oleks - on kõigest ajutised, mööduvad ja haihtuvad seisundid. Kõrgemale tasandile arenemiseks peavad need ajutised seisundid muutuma püsivateks joonteks. Kõrgema arengu üheks osaks on muutunud seisundite transformeerimine püsivaks reaalsuseks. Teisisõnu, evolutsiooni kõrgematel tasanditel muudetakse transpersonaalsed potentsiaalid, mis olid kättesaadavad sinult teadvuseseisundite vormis, üha kindlamalt püsivateks teadvuse struktuurideks (seisund muudetakse püsivateks joonteks) -, valgustunud meele püsivateks kontuurideks.

P.S. Subtiilsed seisundid jagunevad omakorda madalamaks ehk "psüühiliseks" sfääriks ja tõeliseks "subtiilseks" sfääriks, sest madalam subtiilne ehk psüühiline, mis paikneb jämeda sfääri kõrval, pakub sageli loodusmüstitsismile omast intensiivset tunnet, nagu haarataks kogu jämedat sfääri või oldaks sellega üks; tõeline subtiilne ületab aga jämedat sfääri sedavõrd, et sisaldab tavaliselt jumaliku müstitsismi puhtalt transtsendentaalseid seisundeid. Kausaalne on muidugi mittemanifestse lakkamise sfäär ja on koduks vormitule müstitsismile. Kõigi nende integratsioon on mitteduaalne müstitsism.