Neljas etapp: vaimu
avaldumine
Olles sisenenud neljandasse etappi, oled leidnud
eneses rahu ja vaikuse. Sageli astud sa kontakti vaikusega oma südames, mida sa
tead olevat igavene. Kõik, mida sa koged, on suhteline võrreldes selle piiramatu
kõikehaarava Olemisega. Seda vaikuse ja rahu kohta sinus nimetatakse ka
vaimuks.
Esoteerilistes traditsioonides on tavaks eristada
vaimu, hinge ja keha. Keha on hinge elupaigaks piiratud aja vältel. Hing on
mitte-füüsiline, kogemuste psühholoogiline ankur. Hing kannab paljude elude
kogemusi. Hing areneb aja jooksul aeglaselt mitmetahuliseks ja ilusaks
teemandiks, mille iga tahk peegeldab erinevat kogemust ja sellest ammutatud
teadmist.
Vaim ei muutu ega kasva ajas.
Vaim on väljaspool aega ja ruumi. Vaim sinus on
igavene, ajatu osa sinust. Ta on jumalik teadvus, mis on sinu ajalise ja
ruumilise eksistentsi väljenduse aluseks. Sa sündisid puhta teadvuse väljas ja
kandsid osakest sellest teadvusest endas läbi kõigi materiaalsete
kehastuste.
Hing osaleb duaalsuses. Ta on mõjutatud ja kujundatud
duaalsuse kogemustest. Vaim on väljaspool duaalsust. Ta on taust, millel kõik
areneb ja avaldub. Ta on Alfa ja Omega, mida sa võid kutsuda lihtsalt Olemiseks,
Allikaks või Jumalaks.
Vaikus, väline, aga eriti sisemine, on parimaks
võimaluseks kogeda seda alati kohalolevat energiat, mis ongi Sina sinu
sügavaimas olemuses. Vaikuses võid sa astuda kontakti kõige imelisema ja ilmsema
asjaga, mis üldse olemas on: Hinge, Jumala, Allika, Olemisega.
Hing kannab endas paljude kehastuste mälestusi. Ta
teab palju rohkem kui sinu maine isiksus. Hing on ühenduses meelteväliste
teadmiste allikatega, nagu sinu möödunud elu isiksused, juhid ja tuttavad
astraal sfääris. Sellest ühendusest hoolimata võib hing olla segaduses,
teadmatuses oma tõelisest olemusest. Hing võib teatud kogemustest traumeeritud
olla ning seetõttu viibida ajutiselt Pimeduses. Hing on pidevas arengus ja
avaldumises omandades üha rohkem arusaamist maise elu duaalsusest.
Vaim on liikumatu punkt selles arengus. Hing võib
olla pimeduses või valgustunud. Vaim seda ei või. Vaim on puhas Olemine, puhas
teadvus. Ta eksisteerib nii Pimeduses kui Valguses. Ta ühtsus duaalsuse all. Kui
sa oled jõudnud neljandasse etappi teadvuse üleminekul, oled ühendunud Vaimuga.
Oma jumalikkusega.
Olles ühenduses Jumalaga iseenda sees, on
nagu sa oleksid astunud välja duaalsusest, olles samal ajal täielikult kahe
jalaga Maa peal. Selles seisundis on sinu teadvus täidetud sügava kuid vaikse
ekstaasiga: seguga rahust ja rõõmust. Sa mõistad, et sa ei sõltu mitte millestki
väljaspool iseennast. Sa oled vaba. Sa oled täielikult maises ilmas, kuid sa ise
ei ole see maailm.
Vaimuga ühendusse astumine ei ole midagi sellist mis
juhtuks üks kord ja igaveseks. See on aeglane järk-järguline protsess, mille
käigus sa ühendud ja katkestad ühenduse, ühendud jälle ja taaskord katkestad.
Järk-järgult liigub sinu teadvuse fookus duaalsuselt ühtsusele. Teadvus suunab
oma tähelepanu ümber, leides end lõpuks tõmmatuna pigem vaikuse kui mõtete ja
emotsioonide poole. Vaikuse all peame silmas täielikku kohalolu, täilikku
mitte-hinnangulise teadvuse seisundit.
Ei ole olemas kindlaid meetodeid või vahendeid selle
saavutamiseks. Võti oma Hingega ühendumiseks ei seisne mõne õpetuse järgimises
(nagu mediteerimine või paastumine), vaid mõistmises – mõistmises, et see on
vaikus, mis juhatab su Koju, mitte sinu mõtted ja emotsioonid.
See mõistmine kasvab aeglaselt kui sa saad üha enam
oma mõtetest ja emotsioonidest teadlikuks. Sa lased lahti oma vanadest
harjumusest ja avaned uuele südamepõhisele teadvusele. Egopõhine teadvus sinus
närbub ja sureb aeglaselt.
Suremine ei ole midagi, mida sa teed; see on miski,
millel sa lased juhtuda. Sa alistud suremise protsessile. Surm tähendab muutust,
üleminekut ühest seisundist teise. See on alati nii. Surm on alati vana
vabanemine ja uue vastuvõtmine. Selles protsessis pole üht ainsamatki hetke,
millal "sind ei ole", st hetke, mil sa oleksid päriselt surnud. Surm selles
tähenduses, nagu teie seda kasutate, on illusioon. See on ainult teie hirm
muutuse ees, mis paneb teid surma kartma.
Elu jooksul ei karda te mitte ainult füüsilist, vaid
ka mentaalset ja emotsionaalset surma. Kuid ilma surmata muutuksid asjad
staatiliseks. Sinust saaks vanade vormide vang: kulunud keha, aegunud
mõttemustrid, piiravad emotsionaalsed reaktsioonid. Lämmatav, kas pole? Surm on
vabastaja. Surm on justkui puhas vesi, mis murrab läbi vanadest roostes
väravatest ja paiskab sind uute kogemuste väljale.
Üleminek egopõhiselt südamepõhisele elule
on nii mõneski mõttes surma kogemus. Mida enam sa identifitseerid ennast oma
Vaimuga, jumalaga ise endas, seda enam vabaned sa asjadest, mille pärast varem
muretsesid ja millele kulutasid palju energiat. Sa mõistad üha sügavamalt, et
tegelikult ei ole midagi, mida teha, on vaid olla. Kui sa samastad end oma
olemisega, mitte põgusate mõtete ja emotsioonidega, mis sinust voogavad, muudab
see koheselt sinu elu. Vaim ei ole midagi abstraktset. Ta on reaalsus, mille sa
saad tuua koheselt oma ellu. Selle puhtaima allikaga ühenduses olemine muudab
lõpuks kogu sinu elu. Jumal või Allikas või Hing on oma olemuselt loov, kuid
sellisel moel, mis on sinu jaoks peaaegu hoomamatu.
Vaim on vaikne ja igavene, ometigi loov. Jumalikku
reaalsust ei saa täielikult meelega hoomata. Seda võib vaid tunnetada. Kui sa
lubad selle oma ellu ja tunned ta ära oma südame sosinates, hakkab kõik vaikselt
oma kohale liikuma. Kui sa oled häälestatud vaimu reaalsusele, vaiksele
teadlikkusele, mis on kõigi sinu kogemuste taustaks, lakkad sa reaalsusele oma
tahtmisi peale surumast. Sa lubad asjadel tagasi oma loomulikku olekusse
liikuda. Sinust saab see, kes sa päriselt oled. See kõik avaldub harmoonilisel,
tähendusrikkal viisil. Sa koged, et asjad liiguvad loomulikus rütmis. Kõik, mida
sa pead tegema on jääda häälestatuks sellele Jumalikule rütmile ja vabastama
hirmud ja vääritimõistmised, mis tekitavad sinus soovi sekkuda.
Teiste aitamine Vaimu tasandilt
Olles läbinud ülemineku egopõhiselt südamepõhisele
teadvusele, oled sa rohkem või vähem pidevalt ühenduses jumalikkuse olemise
vooga oma sisemuses. Selles olemise seisundis ei ole vajadust ega soovi teisi
aidata – see on sinu jaoks lihtsalt loomulik. Sa tõmbad abivajajaid enda poole,
kuid mitte läbi tahte. Energeetiliselt kiirgad sa nüüd teatud vibratsioone. Sinu
energiaväljas on midagi, mis tõmbab inimesi sinu poole. See ei ole miski, mida
sa teed, vaid see, kes sa oled. Sinu energiaväljas on vibratsioon, mis võib
aidata teistel nende enda jumalikkusega ühendust saada.
Sa võid olla neile peegliks, milles nad näevad
keerulist probleemi või olukorda, mille vabastamisel saab energia muutuda
lahenduseks. Nad tajuvad sinus lahenduse energiat, mis seisneb ühenduse loomises
jumalikkusega inimese enda olemuses.
Sa oled võimeline neile midagi õpetama ja
õpetamine toimub läbi selle, et sa oled sina ise. See ei seisne teadmiste
edasiandmises või teatud meetodite kasutamises, mis õpetatavad ja tervendavad.
Abi seisneb oma olemuse vabas väljendamises, milles sa tunned kõige enam rõõmu.
Ennast jagades lood sa tervendava ruumi, mida teised võivad valida kasutada või
mitte. See sõltub juba neist. Tervendaja või terapeudina pead sa tõepoolest vaid
püsima kontaktis jumalikkuse vooga iseendas, vaikse teadlikkusega, mis on Vaim.
Just see ühendus mõjutab teisi, tõstes nad kõrgemale, vabamale teadvuse
tasandile, kui nad ise seda soovivad. Kui nad soovivad, avaldub see neile
sobivas rütmis ja ajastuses.
Teiste jaoks sel moel olemas olemisega kaasnevad väga
neutraalsed tunded. See esindab loobumise tasandit, kus sul puudub vajadus teisi
"muuta" või "ravida". Taoline vajadus, mida kogevad mingil eluetapil kõik
valgustunud, ei lähtu tõelisest mõistmisest, et inimesed valivad alati
ise tee jõudmaks oma isikliku tõeni. Enamus inimesi peab enamuse probleemide
korral langema kõige sügavamasse auku, enne kui nad suudavad lahendust
näha ja ellu viia. Kui nad sinna on jõudnud, tajuvad nad selgesti, et on sinna
ise jõudnud ja see pakub neile sügavat rahuldust. Võib-olla on sinu enda elus
selliseid olukordi ette tulnud. Palun ole sellest teadlik ja ära püüa
kedagi päästa ka kõige raskemast allakäigust. Kui nad on otsustanud
sinna minna, siis nad seda ka teevad, vaatamata kõigele, mida sa võid öelda või
teha.
On parem kui sa ei ole inimestega, keda sa aitad,
emotsionaalselt seotud. Emotsionaalne seotus kutsub esile isikliku
tahte ravida ja muuta. See isiklik soov ei aita teisi; see võib
hoopiski nende paranemisprotsessi pidurdada. Millal iganes sa soovid,
et inimesed muutuksid, ei ole sa armastavas ja toetavas seisundis. Nad tajuvad
seda. Sa võid arvata, et sina oled see, kes neid jälgib ja mõistab, kuid võid
kindel olla, et ka nemad jälgivad sind!
Ülemineku neljandas etapis väljutakse hinge tasandilt
ja jõutakse Vaimu tasandile. Ma ei taha öelda, et hing on mingil moel "vähem"
kui Vaim. Mõte on selles, et sa oled võimsam ja suurem kui sinu hing. Hing on
kogemuste omandamise vahend. Samastudes Vaimuga, oma jumaliku minaga, langevad
omale kohale kõik kogemused, mida oled oma paljude elude jooksul läbinud.
Samastudes mitte ühegagi oma kogemustest, tõused sa neist kõrgemale. Sellel
protsessil on hingele tervendav mõju.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar
Märkus: kommentaare saab postitada vaid blogi liige.