inimese energeetiline mudel

        Ken Wilber: "Integraalse lähenemise varaseid teerajajaid on palju; nimetada võiks Goethet, Schellingit, Hegelit, Fechnerit ja James'i. Nende varaste pioneeride kätte sattus üha enam teaduslikke andmeid evolutsiooni kohta ja võimaldas neil mõista Suure Ahela kohta midagi, mida premodernistlikud teerajajad ei taibanud: evolutsiooniline areng ei toimu mitte ainult indiviidides, vaid ka liikides, mitte ainult ontogeneetiliselt, vaid ka fülogeneetiliselt. Kuigi käesoleval sajandil on palju teerajajaid, Steinerist Whiteheadi ja Gebserini, sooviksin ma eriti mainida James Mark Baldwini, Jürgen Habermasi, Sri Aurobindot ja Abraham Maslow'd."

________________________________________________

INIMESE ENERGEETILINE MUDEL 

1. HOLISTLIK PARADIGMA

Inimese ja maailma energeetiline käsitlus oli tuntud juba 5000 aastat tagasi nii Indias kui Hiinas. Lääne maailmas muutusid idamaised käsitlused populaarseteks XIX saj lõpul. M. Blavatskaja poolt loodi esoteerilne õpetus teosoofia. XX sajandi alguses arendas vaimuteadlane Rudolf Steiner (25.02.1861 - 30.03.1925), kes oli Austria esoteerik ja filosoof, kirjandusteadlane, õpetaja, kunstnik, kirjanik, sotsiaalne mõtleja, antroposoofia, waldorfpedagoogika, antroposoofilise ravipedagoogika, antroposoofilise meditsiini, antroposoofilise arhitektuuri ja biodünaamilise (mahe-) põllumajanduse rajaja.

Tänapäeval tegeleb energeetilise käsitlusega holistika, mis baseerub nii füüsika seadustel kui vaimsetel uurimustel. Holistlik käsitlus erineb oluliselt klassikalisest pakkudes seejuures mittetraditsioonilisi võimalusi inimese olemuse selgitamiseks.

Holistlik käsitlusviis eeldab, et maailma nähtav osa ei koosne ainult ainest, vaid tema põhielemendiks on energia. Jämemateriaalsel tasandil on esemed püsivad, kindla kujuga ja üksteisest eraldi olevad. Peenematel tasanditel, nagu näiteks aatomid ja elementaarosakesed koosneb aine järjest väiksematest ja liikuvamatest osakestest, mis lõpuks osutuvad puhtaks energiaks. Maailma peenemaks struktuuriks peetakse teatud energiavälja, millele on antud erinevaid nimetusi, nagu ühendväli, ühisväli, fundamentaalväli, ühtne energiaväli, vms. Seda oletatavat ühtset energiavälja mõistetakse erinevalt. Teda on kirjeldatud kui materiaalse ja vaimse maailma ühist alust, mis on igavene ja millega on seotud maailma kõik ülejäänud tasemed, energialiigid ja struktuuriüksused. Siia kuuluvad nii füüsikaliselt tuntud kui “peenemad” energiaväljad, mida füüsikalises mõttes ei saakski ehk energiaks nimetada. Samuti tulenevad ühtse energiavälja omadustest loodusseadused ning siin asub informatsioon kõikide universumis toimuvate sündmuste kohta. Kvantfüüsika kirjeldab ühendvälja supergravitatsiooniteooria kaudu kui supersümmeetrilist vastasmõju.

Holistlikus käsitluses on seega kõik olemasolev energia (ka aine on energia – selle tihendatud ja väheliikuv vorm). Ühtne energiaväli eksisteerib kogu ruumis, kaasa arvatud elus ja eluta aine, ning arvatavasti eksisteerib ta enamas kui kolmes ruumimõõtmes. Kui kujutada energiat võnkumisena, siis võib oletada, et ka sellel algsel energial ja tema osakestele (kui neid üldse on) on lõpmatult palju erinevaid kvaliteedi ja kvantiteedi näitajaid – sageduskõverate kujud, võnkesagedused, lainepikkused, liikumiskiirused, liikumisesuunad, esinemissagedused, polaarsus jms, mida me ette ei kujuta, mis annavad arvutult eritasemelisi energiaid. Nii tuntakse peale füüsikaliste energiate selliseid energialiike nagu eeterenergia, astraalenergia, mentaalenergia, vaimne energia, eluenergia. Energeetilisest seisukohast vaadatuna on kogu maailm elav organism. Kuna kõik energialiigid on pidevas liikumises, muutumises (looduses puudub paigalseis) ja vastastikustes seostes, siis isegi mineraalid ja tavamõistes elutud ained on elavad objektid, kes muutuvad, arenevad ja suhtlevad omavahel, salvestavad ja vahetavad informatsiooni ning reageerivad väliskeskkonna mõjutustele erinevatel energeetilistel tasanditel.

Teaduse arenedes kasutatakse üha täiuslikumaid seadmeid, aparaate ja metoodikaid, mis võimaldavad uurida üha peenemaid energialiike (“peenenergiaid”), mis on seni tundmatud. Ka mõte ja intellekt on peened energiavormid, nad muutuvad kiiresti ja kergesti. Tänapäeval suudetakse juba fotografeerida mõtte ja tundevälju.

Kõik energiavormid on omavahel seotud ja mõjutavad üksteist. Holistilises käsitluses on inimesel keerukas energeetiline struktuur, mille kohta esitatakse erinevaid kirjeldusi. Enamlevinud käsitlustes vaadeldakse inimest seitsmetasemelisena nimetades neid kas struktuuriüksusteks, tasemeteks, kehadeks, kihtideks, tasanditeks vms. Need tasandid jaotuvad kolme suurde gruppi, - keha, hing ja vaim. Öeldakse, et inimene on kolme maailma kodanik. Oma keha kaudu kuulub ta maailma, mida ta ka oma meelte kaudu tajub; oma hinge kaudu ehitab ta enesele omaenda maailma (sisemaailma); oma vaimu kaudu avaldub talle maailma see osa, mis meelte ja mõistuse eest on varjatud.

Oluline on teada, et erinevates käsitlustes kasutatakse erinevaid termineid ja sama terminit erineva taseme nimetusena. Alljärgnevalt on esitatud inimese energeetiline mudel tabelina.

INIMESE ENERGEETILINE MUDEL

TASEMED			KEHAD	ENERGIA	STRUKTUURI- ÜKSUS
1.	KEHA	Aineline tase	Füüsiline keha	Aine	FÜÜSILINE STRUKTUUR
2.		Eetertase	Eeterkeha	Eeterenergia
3.	HING	Astraaltase	Astraalkeha Emotsioonikeha	Astraalenergia	“EGO”
4.		Mentaaltase Intellekt	Mentaalkeha	Mentaalenergia	“MINA”
5.	VAIM	Vaimne mõistus  Intuitiivne mõistus	Kausaalkeha	Vaimne energia	VAIMNE MINA
6.		Eluvaimu tase	Valgustatud keha  Taevalik keha		ISIKSUSEVAIM
7.	JUMALIK TASE	Vaiminimene	Vaimkeha	Jumalik energia	INIMVAIM

2. AINELINE KEHA

Energeetiline käsitlus algab tavaliselt ainelise keha, kui madalama sagedusega energiavormi kirjeldamisest (NB! aine on tihenenud energia). Struktuuri, mis koosneks ainult füüsilisest ainest, nimetatakse paljudes käsitlustes mineraaliks. Terminit “mineraal” tuleb siiski võtta sümbolina, kuna sellega tähistatakse tavaliselt bioloogiliselt eluta ainet. Bioloogilise olendi keha koosneb keerulise ehitusega rakkudest, mida mineraalidel ei ole. Nende ühine tegevus moodustab keha füüsilise osa struktuuri. Rakkudest moodustuvad täiuslikud grupid keerukama organisatsiooniga – koed, elundid, organid. Rakulist tegevust iseloomustab ainevahetus, paljunemine, kasvamine jms, mis sellisel kujul mineraalidel puudub.

Bioloogias peetakse väiksemaks elusosakeseks rakku, kuid elutegevus algab juba DNA, geenide ja valkude tasemel. Geneetilise informatsiooniülekande ja elujõu olemuse uurimisel on selgunud, et ridastikku lükitud aminohapped ei ole veel valk - kokku pandud ahel peab peale sarnase keemilise koostise omama ka kindlat ruumilist struktuuri. Paljud katseklaasis sünteesitud ensüümimolekulid ei hakka lihtsat tööle, mis näitab, et valgu vajaliku ruumilise struktuuri tekkes on osaline veel mingi jõud, mis annab nõutava aktiivsuse. Sellele seletamatule jõule on antud erinevaid nimetusi, nagu entelehhia, elustav energia, jumalik säde vms, käesoleval juhul kasutame terminit elujõud. Seega elujõud on teatud osa informatsioonist, mis ei ole otseselt kodeeritud geenide poolt, kuid on mingil viisil nendega seotud. Bioloogilise elu protsessid ei põhine ainult geenidel, vaid on ka midagi muud, mis on sama oluline kui geenides talletatud teave. Senikaua kui ei õnnestu elusrakku katseklaasis sünteesida, ei mõista me täielikult elujõu ega ka bioloogilise elu olemust.

Seega bioloogiline elu tekib ainult elust ehk, iga rakk tekib rakust. Järglane järgneb oma esivanematele elavas reas. DNA vanuseks Maal arvatakse olevat 4 miljardit aastat. Bioloogiline elu koosneb lõpmatust liikide hulgast, kuid geeni olemus on kõikjal sama ja samasugune, kui 4 miljardit aastat tagasi. Elujõu vabanemisel kehast lakkab bioloogiline elutegevus ja rakud lagunevad neid moodustunud aineteks. Keha ilma elujõuta on laip. Surm tähendab seda, et koostöö elavate struktuuriüksuste vahel lakkab.

3. EETERKEHA

Teine struktuuriüksus on eeterkeha. See kujutab endast eluenergiaga täidetud iseseisvat reaalset olemust, mis füüsilise keha aineid ja jõude elustab. Eeterkeha on energia ja aine vahepealne olek ja koosneb peenikestest energianiitidest või- joontest, mis on nagu sädelev valguskiirte võrk. Tal on samasugune struktuur kui füüsilisel kehal, kaasaarvatud kõik anatoomilised kehaosad ja elundid. Eeterkeha on esmane, ta ei ole tekitatud füüsilise keha poolt, vaid füüsilised koed eksisteerivad nende aluseks oleva eeterkeha tõttu. Seda kinnitavad taimede kasvu vaatlused – enne lehe kasvamist loob taim lehe maatriksi energiavälja kujul ja leht kasvab sellesse kui olemasolevasse vormi. Äralõigatud leheosal säilib eeterkeha. Kui inimese füüsiline keha või organ on vigastatud või eemaldatud, jääb ka tema eeterkeha puutumatuks. Sellest on tehtud julge oletus, et tulevikus suudetakse kasvatada eemaldatud elundi asemele uus. Potentsiaal selleks on olemas. Eeterkeha võrgutaoline struktuur on pidevas liikumises ja pulseerimises, toimub energia vastuvõtmine ümbruskonnast ja kasutatud energia vabastamine.

Eeterkeha ulatub kehapinnast väljapoole moodustades 7 – 10 cm ulatuses eeteraura, mis selgeltnägijale paistab uduloorina, mille värvus muutub hallikast siniseni. Eeterkeha pinnalt lähtuvad energiakiud, mille kaudu toimub eeterenergia vastuvõtt ümbruskonnast ja väljakiirgus kehast. Eeterenergia vahetamine ümbruskonnaga toimub inimesel läbi kopsude hingamise kaudu ja läbi naha eeteraura energiakiudude kaudu. Eeteraurat saab jälgida Kirliani fotograafia abil – kõrgsagedusväljas eeteraura helendub ja jäädvustub fotoplaadile.

R. Steiner nimetab eetertaset taime tasemeks (vegetaartaseks tasemeks) – võrreldes mineraaliga lisanduvad taimele bioloogilised protsessid nagu metabolism, fotosüntees, suguline paljunemine, kasvamine, füüsiline reageerimine välismõjutustele jms, mis eeldava eeterkeha aktiivset funktsioneerimist ja energeetilise maatriksi edasiandmist seemnete kaudu järglastele. Holistlikus käsitluses on loodus ühtne terviklik energiavõrgustik, mis tõttu on loomulik, et ka inimese energiastruktuuris on taimne tase.

4. ASTRAALKEHA

Inimese energeetilise mudeli kolmas tase on astraalkeha. Seda nimetatakse ka emotsioonikehaks, tundekehaks, tundehingeks, loomahingeks vms. Astraalkeha koosneb astraalenergiast, mis on kõrgema sagedusega kui eeterenergia. Astraalkehal on analoogselt eeterkehaga kõik anatoomilistele kehaosadele ja elunditele vastavad astraalsed elundid ja kehaosad. Astraalkeha ulatub kehapinnast väljapoole moodustades nn munakujulise astraalaura, mida selgeltnägijad kirjeldavad pulseerivate, vibreerivate ja sillerdavate värviliste valguskiirte ja laikudena. Aura värvus sõltub teda tekitavatest emotsioonidest omades kõiki vikerkaarevärve ja heledust briljantsetest selgetest värvidest kuni tumedateni.

Astraaltasemel asuvad instinktid, refleksid, emotsioonid, ihad ja madalamad nn emotsioonidega seotud mõtted. Siin asub alateadvus ja instinktiivne mõistus, mis juhib organismi füsioloogilisi protsesse. Kui eeterkeha iseloomustas tajumisvõime ja füüsiline reageerimine välismõjudele, siis astraalkeha iseloomustab teadvus. Instinktid ja ihad, kui teadvuse elemendid, on käitumist motiveerivaks ja suunavaks jõuks.

Selle taseme iseloomustamiseks kasutatakse terminit “EGO”. Kõikidel inimestel on väljaarenenud oma “EGO”. Sellel tasemel sünnivad ka kõlbelised otsused, mille aluseks on püüd rahuldada oma ihasid ja suurendada naudinguid.

Astraaltase omab olulist tähtsust loomariigis – ta tagab maksimaalse jõu ja osavuse olelusvõitluses, kiiruse ja kavaluse põgenemisel, armastuse poegade eest hoolitsemisel. R. Steiner kasutab selle taseme iseloomustamiseks mõistet loomahing, millest tuleneb terminin animaalne tase. Inimesi, kes oma tegudes ja otsustes lähtuvad põhiliselt ihadest, instinktidest, omakasust, emotsioonidest, kutsutakse egoistideks või astraalikuteks. Lapse arengu käigus lisandub instinktiivsele mõistusele üha rohkem teadlikku mõistust.

Tänapäeval suudetakse aurat fotografeerida. Aura jäädvustamiseks pakuvad paljud lääne firmad seadet aura kaamera 6000. See kujutab endast elektroonilist aparaati (arvutit), mis on seotud polaroidkaameraga. Klient võtab kummasegi kätte anduri, mis väljastab teatud käepunktidest elektrilised signaalid arvutisse. Fotografeerimise momendil fikseeritakse elektrilised näidud ning arvuti konstrueerib nende põhjal aura värvilise pildi ja lisab selle fotole.

Aura-fotograafia kriitikud väidavad, et aura tegelik pilt erineb oluliselt. Peopesast saab tõepoolest suunata elektrilisi signaale kompuutrisse, kuid see, mida kompuuter välja joonistab sõltub programmeerijast.

5. MENTAALKEHA

Neljas struktuuriüksus on mentaalkeha (intellekt), mille tekitav mentaalenergia on astraalenergiast kõrgema sagedusega. Mentaalkehal on  mentaalenergia tasemel kõik füüsilises kehas olevad elundid, ning tema aura on samuti munakujuline ja värviline, kuid ulatub astraalkeha aurast väljapoole. Siin liiguvad ja pulseerivad värvid märksa aeglasemalt kui astraalauras, meenutades valgeid kohevaid pilvi. Mentaaltaset kutsutakse tavaliselt intellektiks või teadlikuks mõistuseks, kuid ta on tuntud ka termini all “MINA”.

Sellel tasemel asuvad intellektuaalne mõistus, eneseteadvus (R. Steiner – teadvushing) ja loogiline ning kujundlik mõtlemine. Mentaaltasemel siirdub tähelepanu üha rohkem väiliselt maailmalt sisemaailmale, oma mõtetele, tunnetele, lootustele, püüetele, siin sünnivad soovid ja tahe. “MINA” kujunemisel mängib olulist osa mälu, inimene mäletab oma eelmisi kogemusi ja elamusi.

Mentaaltasemel muutub käitumine kõlbelisemaks kui “EGO” tasandil. Loogiline mõistus võimaldab selgitada mis on hea, mis halb. Kuid mõistus on praktiline, pragmaatiline – hea ja halva mõiste lähtub peamiselt ikkagi omakasust ja allub “EGO” mõjutustele. Suurte teadlaste ja humanistide kõrval on olnud arvukalt suure ja avara mõistusega isikuid, kes omakasupüüdliku eesmärgi nimel on olnud aga hoopiski massimõrvarid, sadistid, röövlid. Need inimesed laastavad looduse, hävitavad majanduse ja harmoonia ühiskonnas. “Mentaalinimesel” puudub Jumal – Absoluutne Autoriteet. Ta allub suhteliselt hästi moraalinormidele, kuid mitte südametunnistusele. Ta teab, et välist maailma on alati võimalik petta, tuleb vaid tegutseda osavalt ja kavalalt. Vahele jäävad vaid rumalad. Nii sisendavad nad endasse karistamatuse tunde. Inimese arenedes hakkab mõistus üha vähem alluma “EGO” le ja R. Steineri järgi egoistist saab “Mina”-inimene.

Energeetilistes käsitlustes ühendatakse kolmas (astraal) ja neljas (mentaal) tase termini alla HING. Hing on jällegi mõiste, millel on palju erinevaid tähendusi. Lähtume siinkohal Oxfordi sõnastikust, kus Hing on elu põhiaine, mida harilikult vaadeldakse kui kehast eristatavat, täiuslikku inimese põhiolemust, füüsilisele täielikult vastanduv, vaimne osa.

“MINA” olen vaid mina iseendale. Kõigile teistele olen ma “Sina” ja kõik teised on minule “Sina”. Hinges (“EGO” + “MINA”) loob inimene oma sisemaailma, see kuulub ainult talle, ta võib oma siseelamustest ja kogemustest teistele küll rääkida, kuid oma valu, rõõmu ja muid elamusi ta üle anda ega teistega vahetada ei saa. Kuid ometi mõjutab sisemaailm välismaailma – mõtetele ja mõtteavaldustele järgnevad teod, mis käivitavad sündmustejada välismaailmas, uue põhjus-tagajärg ahela.

6. VAIMSE “MINA” TASE

Viiendat tasandit kutsutakse Vaimseks “MINAKS” ja selle aluseks on vaimne energia, mida füüsikalises mõttes energiaks nimetada ei saa. Vaimse energia olemust ei ole ilmselt kolmemõõtmelises maailmas võimalik mõista (me ei tea ju sedagi, mis on elekter). Kirjanduses võib selle taseme kohta leida mitmeid teisi nimetusi, nagu kausaalkeha, intuitiivne mõistus, vaimne mõistus, ülemeeleline taju, kõrgem Manas jms. Kõik, mis inimese mõistuses on hea, õilis, suursugune, tuleb vaimse “MINA” tasemelt. Vaimne mõistus kandub samm-sammult (projekteerub) intellektuaalsesse mõistusesse – s.o mentaaltasemele, tekitades seal religioosseid tundeid, heasüdamlikkust, halastust, altruismi, sümpaatiat, armastust. Inimese vaimse arengu käigus need tunded suurenevad, toimub liikumine maailma ühtsuse tunnetamise suunas. Intellekt on külm ja kaine mõistus, seal sellised tunded puuduvad. Intellekt võtab vastu otsuseid vaimsete tunnete üle, püüab ühendada neid süsteemi, luua neist religioone ja kultuure. Siit saavad inspiratsiooni kirjanikud, kunstnikud ja teadlased ning teatud võimeid sensitiivid. Kuid kahjuks allub ka see tase veel mingil määral EGO-le, mis annab inimestele võimaluse oma kõrgelt arenenud võimeid kasutada omakasupüüdlikult. Argiinimese mõistusel ei ole püsivat sidet intuitiivse mõistusega. Selle saavutamine eeldab tõsist vaimset arengut, millega tegelevad religioonid ja mitmesugused vaimsed õpetused. Kuid enamik inimesi on kogenud inspiratsioonihetki, saades ootamatult vastuseid oma probleemidele, leides äkki uue idee või tunnetades ette hädaohtu (kõhutunne).

Vaimse “MINA” kaudu ilmneb välismaailm inimesele kõrgemal viisil, talle avalduvad seosed, mis füüsilisel ja hingelisel tasandil ei avaldu. Inimesel, kellel viies energiakeha on nõrk, pole erilisi vaimseid kogemusi ega inspiratsiooni.

7. ELUVAIM

Kuues struktuuriüksus on eluvaim, mille kohta võib leida ka nimetusi Buddha, valgustatud keha, valgustatu, virgunu, vaimne hing, taevalik keha jms. Eluvaimu taset iseloomustab väga kõrge sagedusega ilus sädelev aura, mis helendub kõikides värvides. Selle tasandi saavutanu on vaimsetes suhetes kogu loodusega, oma ümbruskonnaga, taimedega, loomadega. Ta tunnetab oma vaimset ühendust universumiga, näeb kõigis olemasolevas valgust ja armastust. Valgustatu tunnetab, et ta on ka ise see kosmiline valgus, et ta on ühtsuses Jumalaga. See on teadvuse holistilise tase, kus inimesele on kättesaadav kogu info ühtsest energiaväljast, kus tema teadvuse jaoks ei eksisteeri aega ega ruumi.

Kuuendal tasemel olev isik on valgustatuse saavutanud isik. Ta tunnetab täpselt loodusseadusi, näeb ette oma tegude tagajärgi oluliselt kaugemale nii ajas kui ruumis, omab laialdast informatsiooni ja müstilisi (esoteerilisi) võimeid. Inimese vaimne areng toimub väga aeglaselt ja paljudel religioonidel on selleks välja arendatud erinevaid õpetusi ja tehnikaid. Valgustatus on seisund, kus inimene tajub oma vaimu ja Jumala olemasolu. See on sügav religioosne tunne. Valgustatus võib olla pidev või hetkeline. Viimasel juhul jäävad sellest jäljed kogu eluks.

Valgustatust iseloomustab kõikteadvuse tunne, veendumus surematusest, hirmu kadumine, vaimne ühtekuuluvus kogu kosmosega jms. Valgustatu on vaba ihadest, ta ei taotle võimu, kuulsust ega au. Ta on absoluutselt eetiline.

8. VAIMINIMENE

Seitsmes struktuuriüksus on vaiminimene. Vaiminimese tasemel koosneb aura püsiva kuld-hõbedase valgusega peenikestest niitides ja ta haarab endasse kõik madalamate tasemete aurakehad. See on ühtekuuluvus Jumalaga. Hinduismis iseloomustakse jumalikku maailma terminiga Brahman, mis on üldiseim omadusteta substants. Inimvaimu nimetuseks on Atman. Vaiminimese tase tekib siis, kui inimvaim Atman sulab kokku Jumalaga Brahman, see on ühinemine Jumal-Absoluudiga.

Jumaliku taseme saavutanud inimene on niivõrd erinev tavainimesest, et intellekti tasemel ei ole võimalik teda mõista. Öeldakse, et selline inimene on ilma iseloomuta – ta käitub kõikides olukordades ühesuguselt täiuslikus rahus ja armastuses, ülimas tarkuses ja headuses.