sõltuvus (üldiselt)

        Igasuguse sõltuvuse juured on igatsuses. Inimene pole enda praeguse olemisega rahul ja ta tahab enamat, otsib ideaalset mina, püüab tõusta teisele või kõrgemale teadvuse tasemele. Aga seni, kuni kestavad otsingud, ei ela ta siin ja praegu, ta ei leia rahuldust. Otsimine näitab, et ollakse sõltuvuses rahuldusest, otsitakse oma tõelist mina selle asemel, te tunnistada, et kõik paaniliselt otsitav on juba käes.

 

Sõltuvuse liik viitab igatsuse liigile. Töösõltuvus näitab, et ma pole enda arvates piisavalt saavutanud. Kui ma pole enda saavutustega rahul, siis otsin ma rahuldust edus, heas välimuses, tunnustuses.

 

Kui ma tõrjun end kehaliselt, siis leian ma kehalise (näilise) lahenduse söömissõltuvuses. Söök täidab näiliselt minu sisemist tühjust ja ainult süvendab probleemi, sest edaspidi olen ma oma kehaga veelgi vähem rahul.

 

Haiglane korraarmastus on sõltuvuses sisemise ebakindlusega. Selline inimene tahab maailmale näidata, milline tubli ja ontlik ta on. Puhtuse ja korra abil püüab seda tõestada ja tunnustust pälvida, kuid sellise inimese siseilm pole sugugi nii korralik, kui paistab.

 

Sõltuvus mõnuainetest on püüe avardada teadvuse piire. Mõnuained tõstavad mind lühikeseks ajaks pilvedesse, kuid pärast seda ma olen oma teadvuse piiratusest veelgi valulisemalt teadlik. Tore oleks jõuda sihile ilma teekonda läbimata, ilma enda kallal töötamata ja ennast arendamata.

 

Alkoholisõltuvus tõrjub probleeme või tundeid neid lahendamata. Hing on tajumisvõimetu ega näe mõnda aega oma ülesandeid, tunneb end kergelt ja vabalt, on lõõgastunud ja heatujuline, nagu poleks probleeme olemaski, kuid niipea, kui alkoholi mõju kaob, järgneb möödapääsmatu pohmell.

 

Ka reisimiskihk annab tunnistust sellest, et soovitakse olla kaugemal, kui tegelikult ollakse, ja võimalikult kiiresti edasi liikuda. Paraku toimub see valel tasandil - väliselt, mitte sisemiselt.

 

Mida teha? Lahenduse võti peitub arusaamises, et rahuldus saabub, kui ollakse mina ise. Igasugune sõltuvus ja iha on suunatud tulevikku, kuid seda, mida otsitakse, pole võimalik tulevikust leida. Püüdlemised lõpevad niipea, kui inimene leiab iseenda ja end vastu võtab. Eesmärk on saavutatud ja enam pole vaja otsida.