haigus pole paratamatus

        Enamik inimesi peab enesestmõistetavaks, et nende kehal oli kindel algus ning nad liiguvad vältimatult kindla lõpu poole. "... ja põrmuks pead sa saama ...". Need aga on kultuuriga seotud uskumused, mitte faktid. 

Inimkehal ei ole kindlat algust ja lõppu. Iga päev loob ta end ikka uuesti ja uuesti. See tähendab, et iga minut on omamoodi millegi sünd ja samas millegi lõpp, kus osa põrmust saab jälle põrmuks. Kui me kogu aja end loome, siis ei ole kunagi liiga hilja hakata selle keha asemel, millega me end eksikombel arvame seotud olevat, looma niisugust keha, mida me soovime.

Iga meie hingamine on loov tegu. Molekulide liikumine õhus on juhuslik ja kaootiline. Kehasse sattunult omandavad nad nagu nõiaväel eesmärgi ja seose. Kas võib olla midagi veel loovamat? Vaadakem, mis juhtub üheainsa sissehingatud hapnikuaatomiga. Sekundi mõne tuhandikosa vältel läbib ta kopsu märja, peaaegu läbipaistva kelme. Otsekohe kinnitub ta vere punalibledes oleva hemoglobiini külge. Hetke jooksul leiab aset midagi tähelepanuväärset. Muutub vereliblede värv - hapnikuvaese hemoglobiini tumeda sinakasmusta asemel on hapnikurikka hemoglobiini värv erepunane, juhuslikust õhuaatomist on aga äkitselt saanud osa teist. Ta on ületanud nähtamatu piiri elutu ja elava vahel.

Järgneva 60 sekundiga teeb seesama hapnikuaatom vereringe abil kehas täieliku ringi (sportides kestab teekond ainult 15 sekundit). Selle aja jooksul läheb umbes pool keha hapnikuvarust verest välja ja muutub neeruks, käsivarrelihaseks, neoroniks või ükskõik milliseks koeks. Koes püsib aatom mõnest minutist kuni aastani ja täidab nii paljusid funktsioone, kui teil vaja. Hapnikuaatomist võib saada õnneliku mõtte osa, kui ta seob end närvilõpmetega. Aga ta võib ühineda ka adrenaliinimolekuliga ja saata teisse hirmujudina. Ta võib ajurakku toita glükoosiga või end lahinguliinil ohvriks tuua ja muuta sissetungivad bakterid ründava valge verelible osaks.

Nii voolabki elujõgi - keha jõgi - äärmiselt vajadustele vastavalt, intelligentselt ja loovalt. Kui me neid põhimõtteid mõistame, siis peaksime aru saama, et meie vastutus enese ees on samuti loov. Me oleme siin maailmas, et juhtida tööd, mis on võrdväärne universumi loomisega iga päev uuesti. Iseenda loomiseks ei piisa täistööpäeva tundidest, see töö on midagi täiesti vapustavat. Iga hingetõmme varustab õhuga 5 miljardit vereliblet. Iga verelible sisaldab 280 miljonit hemoglobiinimolekuli. Iga hemoglobiinimolekul võib enesega ühes võtta ja edasi kanda 8 hapnikuaatomit.

Kui vaadata iga hapnikuaatomit kui uut ehitusplokki, siis üks hingetõmme lisab 11 000 000 000 000 000 000 000 uut "telliskivi", mis lähevad igale poole üle kogu keha. Need sobivad kõik ülitäpselt ühte, ükski uus kivi ei aja segi olemasolevate paigutust. Vana annab uuele teed niisama pidevalt ja loomulikult, nagu voolav jõgi.

Ainus põhjus, miks me pole täiesti terved, on see, et võtame kogu aeg uusi kive ja asetame need ikka samasse vanasse kohta. Miks me nii teeme? See, millisena me end näeme, oleneb kokkuvõtteks meie teadlikkusest. Kui vaatlete oma elu, mõistate, et te saadate oma kehale signaale, mis üha kordavad vanu uskumusi, vanu hirme ja soove, eilseid ja üleeilseid harjumusi. Sellepärast oletegi ikka kinni oma vanas kehas.

ELADA TÄIUSLIKKU ELU

Uued "kivid", mis kehasse sisenevad, ei lähe oma kohale iseenesest, neid paneb paika seesmine intelligentsus, mis oskab ehitada südant, neerusid, nahka, ensüüme, hormoone, DNA-d ja kõike muud. Intelligentsus on sõna tõsises mõttes piiritu ja ta on täielikult meie kontrolli all. Aga enamasti ei pane me kvantvälja piiritut loovust peaaegu tähelegi. Iga mõte on kvantolemusest lähtunud fokuseeritud tähelepanukiir. On vaja ainult mõnd sellist kiirt või mõtet, et elu veidi pikemaks või paremaks muuta. 

Kui te otsustate suitsetamisest loobuda, võite oma elule juurde lisada keskmiselt viis aastat. Liigsest kehakaalust lahtisaamine või õige toitumine või korrapärane liikumine võib veel lisada mitmeid aastaid. Aga nende ahtate fokuseeritud tähelepanukiirte mõju on piiratud. Nad ei tee teid täiesti terveks. Nad ei pikenda elu kaks või kümme korda - isegi kui see oleks võimalikega parandada elu kvaliteeti küllalt palju.

On vaja läbimurret mõtlemises, nagu algul tähendasime. Kuidas kasutada oma kvantkeha täisvõimsust? Vastus on üllatavalt lihtne. Kogu see iseenese loomise keeruline hiigeltöö koosneb üksikutest protsessidest, mis seisavad iga päev meie kontrolli all.

Söömine. Söömine on loov toiming, mille eesmärk on maailmast välja valida õige tooraine, mis saab teiks endiks. Et see protsess kulgeks õigesti, on vaja teada oma kehatüüpi ja järgida sellele vastavalt dieeti. 

Seedimine ja omastamine. Seedimine ja omastamine on loovad toimingud, mis muudavad mateeria "ehituskivid" elavateks kudedeks. Nende protsesside eest kannab hoolt ja neid kooskõlastab keha seedetuli - agni.

Vabanemine jääkainetest. Soolestiku tühjendamine on loov toiming, mis puhastab keha, kõrvaldab seedimata jäänud toidu ja vabastab rakud toksilistest ainetest ning muudest "vanadest kividest". Väljaheiteprotsessi soodustab päevakavast kinnipidamine, samuti ajurveeda puhastusravi kasutamine, mis viib organismi ebapuhtuse absoluutse miinimumini.

Hingamine. Hingamine on kõikide teiste rütmide aluseks olev elu põhirütm ja seepärast võib seda pidada keha kõige loovamaks toiminguks. Õige hingamine viib rakud kooskõlla looduse rütmidega ning mida loomulikum ja täiuslikum on hingamine, seda paremini oleme kooskõlas. Seda aitab pranayama ehk tasakaalustav hingamine, mida tuleks teha mõni minut iga päev.

Kõiki neid protsesse ühendab üks mõte - tuleb elada kooskõlas oma kvantkehaga. Niisugune elu on täiuslik loomeakt. Kui elate kvantkehaga kooskõlas, kulgeb ka kogu päevategevus niisama sujuvalt nagu kõik tegevuse osad - hingamine, söömine, seedimine, omastamine ja jääkainete väljaheitmine. Kõige tähtsam on transtsendeeruda (evolveeruda), see viib teid kokkupuutesse oma kvantkehaga.

Sel viisil on võimalik tõsta eksistentsi tavalisest kõrgemale tasandile. Kui me jälgime, et osa protsesse toimuksid õigesti, siis ülejäänu eest hoolitseb keha enese püüe püsida tasakaalus. Kvanttasandil oleme meisterlikud ehitajad; tuleb ainult jälgida oma loomust juhtivat intelligentsust - siis on keha tohutult keerukate protsesside kulg niisama täiuslik kui aasta aegade, tõusude-mõõnade ning meid ümbritsevate tähtede kulg.

Kvanttasandil ei ole teravat piiri inimese ja ülejäänud maailmakõiksuse vahel. Kõik me paigutume lõpmatult suure ja kaduvväikse vahemikku. Tähtede sisimas avastatud prootonid, mille eluiga on vähemalt 5 miljardit aastat, on ka meie sisemuses. Sekundi miljondikosade vältel maad läbivad neutriinod on üürikeseks hetkeks ka osakesed meist. Meist hoovavad läbi igalt poolt kosmosest pärit aatomid ja molekulid. Inimene on energiailming, mille lained ulatuvad ühendvälja piirideni. Inimene on intelligentsuse varamu, mis kunagi ei saa ammenduda, sest loodus ise on ammendamatu.

Nüüdisaja inimese jaoks pole haigus paratamatus, vaid valiku tulemus - loodus ei ole loonud baktereid ega viirusi, mis põhjustaksid südameatakki, suhkruhaigust, vähki, liigesepõletikku või osteoporoosi. See on kõik suurel määral inimese enda kahtlase väärtusega looming. Aga kõike, mida inimene on ehitanud, võib ka lammutada. 

Kui te suudate oma vaimu suunata enesetundmise teedele, ei kammitse teid kunagi enam endised piiratud arusaamad. Kui ka tõrges ja jäiga olemisega keha kaasa tuleb, saavutate juba hoopis rohkemat. Haigustest vabanemine ei jää siis ainult unistuseks, vaid me vabaneme neist tõepoolest ja saame endale keha, mis on niisama täiuslik kui meie ideaalid.

Postimees.ee

23. 09. 2011

Füüsikute revolutsiooniline avastus: neutriinod liiguvad valgusest kiiremini.

Valguse kiirust uuriv rahvusvaheline teadlasterühm teatas pöördelistest tulemustest, mis saadi elementaarosakesi neutriinosid uurides. Füüsikute tehtud katsed näitavad, et aatomist väiksemad neutriinod suudavad liikuda kiirusega 300 006 kilomeetrit sekundis ehk valguskiirusest veelgi nobedamalt. Kui uurimistulemus saab kinnitust, siis võib see raputada füüsika alustalasid ja Albert Einsteini 1905. aastast pärit relatiivsusteooriat. Füüsika üheks nurgakiviks on seni olnud teadmine, et valgusest kiiremini ei suuda mitte miski liikuda.

Katsete käigus saadeti neutriinod Šveitsis Genfi lähedal asuvast Euroopa Tuumauuringute Keskuse (CERN) laboratooriumist 730 kilomeetri kaugusele Itaalias Gran Sassos asuvasse laboratooriumi. Kolme aasta jooksul saadeti ühest uurimiskeskusest teise 15 000 kiirt, vahendas Reuters. «Tunne, mis enamikke inimese valdab, on selline, et see ei saa olla õige, ei saa olla tõeline,» tõdes CERNi pressiesindaja AP vahendusel. Ka teadlased ise on saadud uurimistulemuste tõttu hämmingus ja nad on neid kontrollinud pool aastat. Nüüd soovivad nad oma tulemused anda teadusringkondade valdusesse võimalike vigade leidmiseks.

«Kui see kinnitust saab, siis on tegemist revolutsioonilise avastusega,» nentis Indiana Ülikooli teoreetiline füüsik Alan Kostelecky ajalehe San Francisco Chronicle vahendusel.