Jungi isiksusekontseptsioon

        Šveitsi psühhiaater Carl Gustav Jung tugines oma isiksuseteoorias kogemustele haigetega. Kinnitust neile kogemustele otsis ta oma teoreetilistest uurimustest.

 

C.G. Jung kombineeris teleoloogiat (õpetus eesmärgipärasusest) kausaalsusega (põhjuslikkusega) mille tulemusel jõudis järeldusele, et inimese käitumise ja mõtlemise tingib nii tema individuaalsus kui ka rassiline ajalugu, samuti pürgimused eesmärkide poole. Inimene on oma esivanemate ajaloo produkt ja hoidja. Isiksuse aluspõhi on alati arhailine, primitiivne, kaasasündinud ning tõenäoliselt ka universaalne.

 

Ta toob isiksuses ehk psühhos välja alasüsteemid:

1. Ego on kogu meie vaimne eksistents, mis koosneb tajust, mälust, mõtetest, tunnetest.

2. Isiklik alateadvus (koos oma kompleksidega) on egoga külgnev piirkond, milles peituvad juba teadvustatud kogemused. Ego suhtleb isikliku alateadvusega info vahendusel.

3. Kollektiivne alateadvus (oma arhetüüpidega) on psühho kõige mõjuvõimsam süsteem. Selle patoloogia võib varjutada kõik, mis toimub egos ja isiklikus alateadvuses. Kollektiivne alateadvus on justkui latentsete mäluradade ladu, mis on pärit esivanemlikust minevikust (kuni loomadeni välja). See on sade inimevolutsiooni arengust.

 

Selline mälu pole niisama lihtsalt päritav. Pigem on see võimalus taaselustada möödunud põlvkondade kogemusi. Need on eelsoodumused, mis panevad meid reageerima maailmale valikuliselt. Inimesel on võime projitseerida neid eelsoodumusi endast välja. Näiteks: et kõigil lastel on ema, siis on vastsündinul eelsoodumus otsida maailmast midagi, mis sellele vastaks. C.G. Jungi järgi tähendaks meie ürgsete mälustruktuuride eitamine kogu evolutsiooni eitamist.

 

Kollektiivne alateadvus on isiksuse aluspõhi, ta mõjutab kõike õpitavat. C.G. Jung: “Maailma vorm, millesse see sünnib, on temasse juba kaasa sündinud kui tegelik kujutus.” See identifitseerib end tegelikus maailmas konkreetseks aistinguks või ideeks.

 

Kollektiivse alateadvuse elemendid on arhetüübid (ürgsed mütoloogilised kujutised, käitumismustrid jm). Arhetüüp on mõtte universaalne vorm (idee), mis sisaldab suure hulga erinevaid emotsioone. Näiteks on lugematud põlvkonnad näinud päikest tõusmas ja loojumas. See korduv kogemus on kinnistunud kollektiivses alateadvuses kui päikesejumala arhetüüp. C.G. Jung nimetab veel sünni, surma, võimu, maagia, deemoni, looma jm arhetüüpe. Need avalduvad igapäevases elus, unistustes, nägemustes, rituaalides.

 

Mõni arhetüüp on muutunud omaette süsteemiks.

1. Persona (mask), mis on sild maailma (minateadvuse ja välismaailma objektide vaheline kiht). C.G. Jung: ”Persona ... on individuaalne kohanemissüsteem või viis, mille abil me maailmaga suhtleme. Näiteks on igal kutsumusel või elukutsel oma iseloomulik persona ... Ohtlik on vaid see, kui inimene samastub oma personaga: professor oma raamatu või tenor oma häälega ... Veidi liialdades võiks öelda, et persona on see, mida inimene tegelikult ei ole, aga kelleks ta iseennast ja teised teda peavad.”

2. Anima ja animus on mehe alateadvuses esinev naiselik ja naise alateadvuses ilmnev mehelik personifikatsioon. Nende ülesanne on ühendada individuaalset teadvust ja kollektiivset alateadvust. C.G. Jung: ”Iga mees kannab endas igavesti naise kuju, mis pole selle ega teise kindla naise kuju, vaid on teatud naisekuju. See kuju on loomult alateadlik, väga kauge päritoluga, elavasse süsteemi juurdunud pärilik faktor, tüüp või arhetüüp, mis lähtub kõigi esivanemate kogemusest. See on kõigist naistest saadud kogemuste ladu, päritud psühholoogiline kohanemissüsteem ... Sama käib ka naise kohta, sest ka temal on sünnipärane mehe kuju. Kogemus näitab, et tuleks öelda “meeste”, kuna mehel on pigem ühe naise kuju. Et see kuju on alateadlik, siis projitseeritakse ta alateadlikult armastatule ja ta moodustab kirgliku kiindumuse või selle vastandi olulise aluse.”

 

3. Vari (loomalikud instinktid) on isiksuse alam osa, mis kuulub nii isiklikku kui ka kollektiivsesse alateadvusse. C.G. Jung: ”Vari on see peidetud, tõrjutud, tihti alavääristatud ja süüd tundev isiksus, kelle äärmised harud ulatuvad meie loomadest esivanemate riiki. Temas sisaldub alateadvuse kogu ajalooline aspekt ... Siiani on arvatud, et Vari on kõige kurja allikas, aga nüüd lähemalt uurides võib tõdeda, et alateadvuslik inimene, Vari, ei koosne ainult moraalselt põlastatavatest tendentsidest, vaid selles leidub ka häid kvaliteete, normaalseid instinkte, eesmärgipäraseid reaktsioone, realistlikke tähelepanekuid, loomingulisi impulsse jne.”

 

Mõlemad alateadvused on tohutud tarkusesalved, mida pidevalt kasutatakse.

 

Ise ühendab kõiki neid alasüsteeme, on isiksuse arengu lõppeesmärk, keskne arhetüüp, korra arhetüüp, inimese terviklikkus (sümbolid on ring, ruut, mandala jm). C.G. Jung: ”Ise on laiem mõiste kui teadlik Mina. Ta ei sisalda ainult teadlikku, vaid ka alateadlikku psüühikat ja on niisiis see laiem isiksus, mis me ka oleme. On vähe lootust, et me kunagi Isest midagi lähemalt teada saaksime, sest mida me temast ka ei teadvustaks, jääb alati eksisteerima ebamäärane hulk alateadlikke asju, mis kuuluvad Ise tervikusse.”

Carl Gustav Jungi põhiteosed:

”Psühholoogilised tüübid” (1921);
“Aion” (1951);
“Moodne müüt” (1958);
”Mälestused, unenäod, mõtted” (1961);
“Inimene ja tema sümbolid” (1968).