- kogujamees -: Sotsiooniline vastastikke suhtetüüpide tabel

Juba iidsetel aegadel püüdsid mõtlejad mõista inimestevaheliste suhete olemust ning leida suheteharmoonia saavutamisviise. Inimkonna ajaloos oli väga palju inimhingeteadlasi. Kuid siiamaani on inimestel raskusi teineteisemõistmise saavutamisega.

Carl Gustav Jungi isiksuse tüpoloogiast lähtuva mudeli käsitlemine sotsioonikas võimaldas välja arendada selle praktilise psühholoogiaharu kõige viljakamat ja paljulubavamat suunda nagu inimestevaheliste suhete analüüsimist ja prognoosimist.

Leedu sotsio- ja psühholoogi Aušra Augustinavičiute väljatöötatud „Tüüpidevaheliste suhete teooria“ mudel tegi esimese tõsise sammu inimestevaheliste erimeelsuste põhjuste seaduspärasuste mõistmiseks. Selgub, et erinevad isiksusetüübid erinevalt tajuvad, mõtestavad ja edastavad teineteisele informatsiooni. Nad on raadiovastuvõtja sarnaselt häälestatud vastuvõtvate signaalide erinevatele sagedustele, nende vormile ja sisule. Üks signaal on vastuvõetav selgelt ja positiivselt, teised aga mitte. Siit tulenevad ka mõistmatuse probleemid.

Sotsioonika meetodid võimaldavad modelleerida inimestevaheliste suhete edasist arengut ja välja tuua arusaamatuse varjatuid põhjusi. Suvalisi suhteid võib alati muuta paremateks kui teada ja järgida erinevate isiksusetüüpide vastastikutoime reegleid.

Asi seisneb selles, et iga inimese psühhotüübi niinimetatud informatsioonilise metabolismi struktuur (erinevaid psühhotüüpe on kokku 16) määrab väga kindlad piirangud tema enda ja teiste inimeste psühhotüüpide vaheliste suhete iseloomule. Kusjuures, need piirangud sõltuvad mitte ainult subjektist endast, vaid ka tema partneri psühholoogilisest tüübist. Kujundlikult öeldes, kaks informatsioonilist süsteemi, asetsedes kõrvuti, võivad kas koopereeruda või töötada vastandfaasis summutades üksteist.

Kuna erinevaid inimese psühhotüüpe on kokku 16, ning analüüsides sarnasel viisil kõik võimalikud seoste kombinatsioonid erinevate kanalite kaudu erinevate psühhotüüpide paaride vahel, saame 16 tüüpidevaheliste suhete varianti.

Järgnevalt vaatleme üksikasjalikumalt tüüpidevahelisi suhteid, mille juures tuleb meeles pidada, et kõik siin esitatud vastastiku toime mudelid on õiged sel tingimusel kui mõlemad omavahel suhtlevad indiviidid on enamvähem ühtse arengutasemega. (Tugev erinevus arengutasemes ei kuulu meie analüüsi raamidesse.)

Suhtetüübid ja lühikommentaarid:

1. Duaalsuhe. On inimesele kõige parem ja vajalikum nii abielus kui ka sõpruses ning koostöös. Nimetatakse ka täielikuks täiendamiseks, kuna partnerid vastastikult täiendavad teineteist: milles on nõrk üks, on tugev teine.

2. Poolduaalsuhe. Hea suhe. Siiski on võimalik ootamatu „siledal kohal“ vastastiku mõistmise kadumine. Kuid leppimine toimub kiiresti ja kergelt.

3. Õhupeegeldussuhe. Jääb puudu avameelsusest, suhe muutub tüütavaks. Konflikte on vähe, kuid jääb puudu emotsioonidest, rõõmust. Üritatakse teineteist mõista, kuid ei osata aimata partneri soove.

4. Täielik vastandsuhe. Täielik vastandlikkus. Omavahel suhtlevad suurepäraselt, imetledes vestluskaaslase lähenemiste iseärasusi. Kolmas inimene aga rikub nende tasakaalu.

5. Peegelsuhe. Kahekesi on raske. Mõlemad pidevalt püüavad manitseda ja muuta teineteist. Kolmanda liikme, kes on oleks ühega duaal ja teisega aktivatsioonisuhetes, liitumine teeb selle kollektiivi üsna meeldivaks.

6. Konfliktsuhe. Üks kõige ohtlikum suheteliik. Inimesed pidevalt sattuvad teineteise kõige valulikematesse kohtadesse.

7. Samasussuhe. Kaks ühte psühhotüüpi kuuluvad inimesed väga hästi mõistavad teineteist. Suurepärane suhe õpetaja ja õpilase vahel. Abielus on suhe halb. See mis on mõistetav ühele, on selge ka teisele. Mis aga pole selge ühele ei tea ka teine. Puudub vastastikune täiendamine.

8. Sugulassuhe. Jääb puudu avameelsusest. Partnerid tunduvad teineteisele egoistidena.

9. Superegosuhe. Pidevalt jälitab mõte, et partner spetsiaalselt teeb kiuste kõik sinu vastu.

10. Asjalikkussuhe. Hea teineteise mõistmine. Partnerid on avameelsed, kuid ei osata üksteist aidata.

11. Aktivatsioonisuhe. Väga hea suhe. Partnerid vastastikult aktiviseerivad teineteist. Aegajalt on vajalik puhkus. Erinevalt duaalsuhtest siin puudub armukadedus, seega aktivaatoreid võib olla palju.

12. Ebasamasussuhe. Puuduvad tülid kuid on palju vaidlusi mis pole kunagi viljakad. Pole võimalik midagi teineteisele tõestada. Räägitakse ühest ja samast, huvitutakse ühistest asjadest, kuid erinevatest vaatevinklitest.

Kui eelpool oli tegemist niinimetatud sümmeetriliste suhtetüüpidega, siis on veel kaks liiki keerulisemaid asümmeetrilisi suhteid, mille puhul partnerite omavaheliste positsioonide võrdsus on võimatu. Need suhtel panevad ühiskonnas liikuma progressi, kuid loovad, tänu kõrgendatud energo-informatsioonilisele vahetusele, üleliigset pinget isiklikus elus. Nendeks on Tellimus- ning Kontrollisuhted. Seepärast me vaatleme neid üheaegselt kahe suheteliigi kaupa, kus neid ühendab ühine nimetus kuid nad on mitte ühetähenduslikud oma olemuse poolest. Tellimussuhtes need on tellimuse edastaja (tellija) ja tellimuse vastuvõtja (täitja) ning vastupidi. Kontrollisuhtes on aga kontrollija suhe kontrollitavaga ja kontrollitava suhe kontrollijaga. Vaatleme neid kahepoolseid suhteid, kus on võimalik saavutada lühiajalist ebapüsivat tasakaalu, ainult vastastiku laveerimise puhul, põhjalikumalt.

13.-14. Tellimussuhe. Igas paaris esikohal on Tellija ja teisel kohal Täitja. Seega iga tüüp on esindatud kahel korral - nii Tellijana kui ka Täitjana. Täitja tajub igat Tellija torisemist kui signaali tegutsemiseks. Peres on rasked ja pingelised suhted. Tellijale tundub et ilma temata Täitja pole teovõimeline, kuid Täitja arvab, et pole võimalik maha jätta sellist suurepärast tugevat inimest.

15.-16. Kontrollisuhe. Igas paaris esikohal on Kontrollija ja teisel kohal Kontrollitav. Seega iga tüüp on esindatud kahel korral - nii Kontrollijana kui ka Kontrollitavana. Mõlemad kannatavad kontrollist. Kontrollitavat pidevalt rõhub Kontrollija, ise ta aga vastu seista ei suuda. Kuid Kontrollijale ei ole samuti hea olla kuna Kontrollialune teda ärritab.

VASTASTIKKE SUHTETÜÜPIDE TABEL

Mina (sirel. taust),
partner (hall taust)

ILE

SEI

ESE

LII

EIE

LSI

SLE

IEI

LIE

ESI

SEE

ILI

LSE

EII

IEE

SLI

ILE: Otsija

SEI: Vahendaja

ESE: Eluarmast.

LII: Õiglane

EIE: Kasvataja

LSI: Inspektor

SLE: Marssal

IEI: Lüürik

LIE: Ettevõtja

ESI: Hoidja

SEE: Poliitik

ILI: Kriitik

LSE: Administr.

EII: Humanist

IEE: Psühholoog

SLI: Meister

Tingmärgid:

P - Peegelsuhe

Ak - Aktivatsioonisuhe

D - Duaalsuhe

Sm - Samasussuhe

Pd - Poolduaalsuhe

Sg - Sugulassuhe

k - Kontrollisuhe: mina kontrollialune

t - Tellimussuhe: mina täitja

V - Vastandsuhe

Se - Superegosuhe

Kf - Konfliktsuhe

E - Ebasamasussuhe

Õ - Õhupeegeldussuhe

As - Asjalikkussuhe

K+ - Kontrollisuhe: mina kontrolör

T+ - Tellimussuhe: mina tellija

Peegelsuhe

Sedalaadi suhtes partnerid on mingil määral sarnased. Mõlemad on nad Eetikud või Loogikud, Sensoorikud või Intuiidid. Kuid üks on Ekstravert, teine aga Introvert. Erinevad nad ka Otsustaja – Kohaneja (ratsionaalsus – irratsionaalsus) skaalal. Sellise vastastiku toime puhul toimub aktiivne informatsiooni vahetus tugevate funktsioonide kanalite lõikes. See, millest kõneleb või arutleb üks, pikemalt kõnelemata realiseerib teine. Neil on mida teineteiselt õppida, kuigi see toob kaasa kiusatuse manitseda partnerit.

Peegelsuhetes puudub tugevate funktsioonide pääs partneri nõrkadele funktsioonidele. Seepärast konfliktid on siin vähetõenaolised.

Peegelsuhtes partnerid hindavad positiivselt teineteise loomingut, tööd, kahtlusi ning pretensioone. Sellise koostoimimise juures on hea kontrollida teineteise väljaütluste õigsust, tekib õppimissoov õppida partnerilt seda mida ise ei oska. Selles suhtes jääb puudu soojusest. Mõlemad üritavad õpetada ja muuta teineteist, peale suruda oma arvamust. Partnerid on väga sarnased ja samal ajal erinevad teineteisest ning mõlemal on soov kõrvaldada see erinevus. Tavaliselt diskussioonid toimuvad rahulikult ja ei halvenda suhet. Distantsi vähendamisel võib tekkida ärritus võimetusest parterit ümber veenda. Lisaks sellele partnerid on liiga arusaadavad teineteisele, et nad oleksid vastastikult pidevalt huvitavad. Nad on võimelised kaastundele ja abistamisele. Kuid vastastikune abi pole alati efektiivne. Neil puudub täiendus nõrkade funktsioonide lõikes. Suhted võivad olla efektiivsed nende probleemide arutelul ja lahendamisel mis on mõlemale jõukohased. Kui aga sealjuures tekkib diskussioon, jääb igaüks oma arvamuse juurde.

Peegelsuhte partnerid alustavad suhtlemist praktiliselt ima eelmänguta: nad hästi tunnetavad teineteist. Nähes esmakordselt peegelpartnerit, te kuidagi ei suuda loobuda muljest, et tema on teile ammu tuttav, seepärast „eelhääletusele“ aega peaaegu ei kulu. Muutudes lähedasemaks, te veendute, et teie „strateegilised eesmärgid“ on tema jaoks „taktikalised võtted“ ning vastupidi. Selline transpositsioon toob koosellu (aga peegelpartnerid sõlmivad abiellusid üsna kiiresti) küllalt palju ettearvamatust ning elutervet neuroosi.

See liit on tänapäeva perekonna dünaamiline variant. Kord üks, kord teine „pool“ ühtelugu üritab hõivata psühholoogilist liidrikoha, „tõusta üles“. Teil ei õnnestu alati ette aimata peegelpartneri reaktsiooni teie sõnadele või toimingutele, kuid see on parandatav. Tunduvalt halvemad on need pisisolvangud, mida ta teile tekitab ning mida ta üldsegi ei märka (või teeb nägu, et ei märka). Vastata samaga täiel määral te ei suuda, - „valuline punkt“ naistel on kaetud tunduvalt paremini. Parem astuge temaga läbirääkimistesse. Kes on kes, aga peegelpartnerid jõuaval alati kokkuleppele.

On veel üks peegelsuhte „meeldivus“, - kestvad vaidlused ja dialoogid, kui mõlemad tegelikult kaitsevad ühte ja sama seisukohta, kuid ei suuda kuidagi sellest aru saada. Tulemuseks igaüks, reeglina, jääb oma seisukoha juurde, kuid sealjuures hakkavad sügavamini mõistma omaenda probleeme. Ärritus sellest, et partner polegi sind mõistnud, läheb tavaliselt üle väga kiiresti ning suhtlemisjanu tekkib uuesti. Lõppude lõpuks need vaidlused, roostele sarnaselt, aeglaselt „söövad“ perekonna organismi. Mingi aeg suhted veel püsivad tänu heale seksile ning olmeprobleemide puudumise tõttu. Võib aidata ka koosreisimine ning loominguline töö. Aga kui tuli siiski lahutuda, siis peegelpartneritel veel pikaks ajaks on teineteisest puudus, - pole kaaslast, kellega hingeliselt suhelda... Ja kui palju aastaid ka ei mööduks, iga partner meenutab teist varjamatu lugupidamisega.

Aktivatsioonisuhe

Sedalaadi suhe on soodne, kuigi mitte sellisel määral nagu seda on duaalsuhte puhul. Suhe on sümmeetriline, kuid peab paika mõningane pingestatus täieliku kompensatsiooni puudumise tõttu. Kurnatus teineteisest võib tekkida seoses erinevate elurütmidega, kuna üks partner on Otsustajatüüp (ratsionaalne), teine aga Kohanejatüüp (irratsionaalne). Duaalsuhtes sellised probleemid tavaliselt ei teki, kuna mõlemad partnerid on selle dimensiooni poolest sarnased.

Alguses on see suhe toniseeriv, partnerid aktiviseerivad teineteist kõikides algatustes. Nad püüdlevad vastastiku abistamisele toimingutes, kuid koostöö ei laabu. Huvide kokkulangemisel ja üldise eesmärgi puhul nende saavutamise viisid ei rahulda mõlemaid. Partnerid hakkavad esitama teineteisele kõrgendatuid nõudeid. See viib asjatule vaidlusele ja vastastikusele pettumusele. Probleeme tuleb endiselt lahendada igal ühel iseseisvalt. Saabub emotsionaalne ning seejärel füüsiline kurnatus ja väsimus suhtlemisest. Vajalik perioodiline puhkus teineteisest. See suhe on hea vabaaja veetmiseks, kui on võimalik lõõgastuda, võtta maha halb tuju, stressiseisund. Kõrvaliste isikute juuresolek osutub positiivseks ja võimaldab juhtida kõrvale tähelepanu arusaamatustel. Partnerid suhteliselt kiiresti unustavad solvangud. Tähelepanu ümberlülitamine või vaheaeg suhtlemises normaliseerivad suhet.

Aktivatsioonisuhet traditsiooniliselt peetakse soodsaks. Aktivaator koheselt tõmbab enda poole tähelepanu (erinevalt duaalist, keda esimesel pilgul võib ka mitte märgata). Tema kõrval te tunnetate pidevalt mingit seletamatut vaimustust (aktiveerute, - nagu ütlevad sotsioonikud), sealjuures, tahate te seda või mitte, aga reibastuda tuleb. Teie juuresolek samuti toob partnerile ilmset rõõmu ning vastastikune huvi ei rauge, isegi kui te ei ürita seda toetada. Sündmuste edasine areng sõltub vaid teie temperamendist. Kui, näiteks, kohtumine toimub peoõhtul, siis teie ettepanekuga: „Laseme siit jalga!“ ta pigem nõustub. Peale seda julgesti pakkuge talle tegutsemiseks just seda, mida teie kõige enam sooviksite. Pole tähtis, kas on see seks, jooks rannas või sotsioonika seminari külastamine, - tema soov, kui võlukepi järgi, ühtib teie omaga.

Pole midagi rõõmsamat, kui esimesed tutvusnädalad aktivatsioonipartneriga. Üsna varsti selgub, et ta „katab“ teie probleeme vaid veidi vähem, kui duaalpartner. Te ei saa ainult naudinguid suhtlemisest, vaid märgate endas ka täiesti ootamatuid muutusi. Aktivatsioon muudab inimest äratundmatuseni, täites tema elu emotsioonidega. Paraku mitte kauaks...

Perekonnaelu prognoos on tervikuna positiivne. Abieluvormid, - traditsiooniline, abikaasade sõbralikud ning mitteformaalsed suhted võivad kesta kaua. Kõige enam nad meenutavad klassikalist barterit, ning isegi seksis on läbinähtav tendents „ma teen seda, aga sina siis juba ürita...“. Kuid midagi pole igavene taeva all... Õppides teineteist lähedamalt tundma, te vältimatult avastate ka mittemõistmise. Lisaks, nii teie, kui ka tema lihtsalt „väsite õnnest“, - annavad tunda elu erinevad rütmid. Kuid siin on situatsiooniga võimalik kergemini toime tulla, kui duaalse kontakti puhul: sest tugevat ärritust ei teki. Mõned päevad eraldi viibimist ning kõik need „arusaamatused“ on kadunud.

Duaalsuhe

See suhe kannab dualisatsiooni või teise sõnaga täieliku täiendamise nimetust.

Inimese psüühika on asümmeetriline. Pole selliseid inimesi kellel võrdsel määral oleksid arenenud kõik funktsioonid. Seega igal ühel meist kõige soodsamad suhted saavad kujuneda just nimelt selle inimesega, kelle psüühiline asümmeetria omab meie suhtes täiendavat iseloomu. Sellist „täiendavat“ partnerit sotsioonikas nimetatakse duaaliks. Informatsioon duaali kõige tugevama programmilise funktsiooni kanali poolt tuleb tema suhtlemispartneri nõrgale sugestiivsele kanalile, mis on ükskõikne survele ja kriitikale, kuid see kanal võtab meeleldi vastu abi. Informatsioon duaalilt järelikult on tajutav tema suhtlemispartneri poolt kui toetus, korrektsioon, valmidus kergendada raske ülesande lahendamist.

Duaalsuhe on kõige komfortsem ja inimestele vajalikum suhe perekonnas, sõpruses, koostöös. Milles on nõrk üks partneritest – seal on tugev teine. Partnerid näevad teineteise raskusi, ülesandeid ja probleeme. Vastastikune abi on väga efektiivne tingimusel kui õieti ära jaotada kohustusi. See toimub loomulikul teel ilma liigse vaidluseta. Selles suheliigis pole liidrit. Liidri roll igal hetkel läheb selle kätte, kes paremini mõistab antud situatsiooni aspekte. Partnerid meeleldi vastavad teineteise palvetele ja ettepanekutele, pidevalt osutades vastastikust abi keerulistes situatsioonides nii vaimses kui ka materiaalses plaanis. See on sundimatu, meeldiv suhe mis ei tüüta kunagi. Vaidlused, mis tekkivad mõtlemisstiili eripärasuse tõttu kannavad kasvatusliku iseloomu ja elavdavad suhtlemist. Aegamööda meeldiv lõtvus viib teineteise süvenenud vaatluseni ning keskendumiseni. Kerged tülid ja kiired lepitused võivad avaldada toniseerivat efekti.

Pole raske märgata, et duaalid erinevad teineteisest selliste tunnuste poolest nagu: ekstravertsus – introvertsus, sensoorika – intuitsioon, mõtleja – tundeinimene (sotsioonikas loogika – eetika). Kuid mis puutub otsustaja ja kohaneja (sotsioonikas sageli kasutatakse mõisteid ratsionaalsus – irratsionaalsus) tunnuseid, siis siin duaalid sarnanevad. Tuleb välja et vastavalt esimesele kolmele tunnustele duaalid täiendavad teineteist, aga ühine ratsionaalsus või irratsionaalsus määravad partnerite eluliste rütmide samasust.

Duaal tajub duaali kui igas asjas kindlat partnerit, on siis kõne all töö või perekonnaelu. On kindlaks määratud et kõige tugevamad abielupaarid on moodustatud just nimelt duaalidest.

Duaalsuhetele sotsioonika huvilised osutuvad kõrgendatud tähelepanu. Enamus on ikka veendunud, et need suhted on lausa ideaalsed kõikides inimelu valdkondades, aga mehe ja naise liidu puhul, - veelgi enam. Kas on see ikka nii? Et tulla lähemale vastusele, vaatleme seda küsimust veidi põhjalikumalt.

Räägitakse, et vastandid tõmbuvad ligi, kuid duaale ei saa käsitleda vastanditeks. Esiteks, - neil on sarnade „elurütm“, - kas ratsionaalne või irratsionaalne. Teiseks, neil langevad kokku väärtused. Näiteks, duaaltüüpi naises on äratunnetatav „just see õige naine“ kui mitte esimesest pilgust, siis kindlasti teisest. Võiks ette kujutada, millist sümpaatiat kutsub esile inimene, kes sind täiendab, kes on tugev seal, kus sina oled nõrk (just sellisel viisil on kõrvutatud duaalide tugevad ja nõrgad aspektid). Probleemidega, mis kutsuvad teil esile õudust, duaal tuleb toime „erakordse kergusega“. Seepärast, kui te olete koos, siis tunduvalt harvem ähvardab teid oht sattuda kimbutusse teie jaoks keerulises asjas. Mistahes ülesandega, mida pakub sulle duaal, te tulete omakorda kergusega toime, millele kaasneb teie reitingu tõus tema silmis.

Elu duaaliga vabastab teid tervest hulgast igavatest kohustustest, mida teine pool ei märkagi, kui võtab enda kanda, - sest temale on see lihtne. Lisaks tema ei solvu teie ebaõnnestunud naljadele ning kannatlikult reageerib teie mistahes intiimsetele otsingutele. Rollide jaotamisega perekonnas samuti ei tekki raskusi, - kui teile meeldib liidriroll, siis duaal on nõus olema tagaplaanil (ning, loomulikult, vastupidi). Duaalid tajuvad teineteist kui kindlaid partnereid. Sedalaadi partnereile on ettenähtud pikaajaline kooseksisteerimine. Ühe sõnaga, hajutatud idee „jaotatud poolikutest“ hakkab materialiseeruma. „Duaalide seas on sinu ideaal!“, - see lihtne kontseptsioon on meeldiv ning arusaadav rahvale. Tundub, et mis oleks nagu lihtsam, - otsi duaale sotsiooniliste kosjakontorite kaudu, aga sealt üleüldine õnn on juba käegakatsutaval kaugusel. Kuid... Kui kõik oleks niisama lihtne, siis tuleks vaid koostada miskit instruktsioonisarnast duaalide otsingu ja kasutamise kohta. Tegelikult, elu on rikkam ja keerulisem, - see pakub tervet suhetespektrit.

Samas duaalsuhted, kogu oma veetlevuse juures, omavad ka seesmisi vastuolusid. Kui kriimustused väikestest ebakõladest paranevad ise, siis tõsisem ebaklapp nõuab pideva, võõrale silmale mittenähtava koosharjutamist. Raskused tuleval sel hetkel, kui kõik probleemid nagu oleksid lahendatud. Selgub, et duaaliga ei ole võimalik küllastatud suhtlemine: küsimusi, mida mõlemad partnerid ühtlaselt sügavalt mõistavad, peaaegu ei eksisteeri. Üks ei suuda korralikult süveneda teise arutlusse, kuigi kuulab ta seda suure heameelega. Õige on ka vastupidine: see, millest meeldib kõneleda teie duaalil, pakub teile samuti huvi, kuid mõista teda lõpuni on kuidagi keerulise võitu. On tähelepanek: duaalid on niivõrd tsüklis teineteise suhtes, et suhted teiste inimestega muutuvad nende jaoks ebahuvitavateks. Neile on tähtsam mitte suhelda, vaid välja näha. Nad kulutavad tohutu energia „ideaalse paari“ imago säilitamiseks, sealjuures, selles situatsioonis mehe „energiakulu“ osutub kõrgemaks.

Mida kaugem, - seda enam: hakkavad tasapisi „endast välja minema“ ka partneri tugevad küljed, eriti, kui ta neid pidevalt demonstreerib, - aga just nii see ka juhtub. Mistahes suhted nõuavad kainet hinnangut, kainet mõistust ning vaevanõudvat tööd.

Samasussuhe

See on sarnaste sotsiooniliste tüüpide esindajate suhe. Seega näitlikustava skeemi esiletoomine pole vajalik. Nende informatsioonilistes kanalites toimivad identsed funktsioonid ning seega informatsioon kergesti kandub ühelt osapoolelt teisele. Kõik need suhted on erakordselt viljakad kontaktides õpetaja – õpilane. Keegi ei suuda õpetada kiiremini ja seletada selgemini kui samasussuhte partner. Kuid, kui aga nende teadmised võrdsustuvad, muutuvad nad teineteise jaoks ebahuvitavateks, kuna midagi uut nad teineteisele pole võimelised enam teatama. Mõlemad on ühtemoodi informeeritud. Sarnastele ärritajatele on samuti üks ja sama reaktsioon. Mõlemad on tugevad ja mõlemad nõrgad ühes ja samas valdkonnas. Seega nad ei saa loota teineteise toetusele oma nõrkade funktsioonide lõikes. Seepärast nad ei tunne eriti ka puudust teineteise järele. Isegi vestelda pole neil teineteisega huvitav. See millest mõtleb üks, ütleb välja teine. Kui nad osutuksid kahekesi olema üksikul saarel, võimalik et üldse unustaksid kõnelemise.

Kui abielupaar on duaalid ning nende laps on pärinenud oma ühe vanema psühhotüübi, siis ta osutub oma arengule eriti soodsates tingimustes. Samuti, nagu ei saa olla paremat õpetajat kui samasussuhe partner, ei saa olla ka paremat kasvatajat kui duaal. Duaali poolt on alati tunnetatav toetus, duaal armastab nõudmata midagi vastu, armastab lihtsalt seetõttu et on olemas vastava psühhotüübi esindajast partner. Paraku lapse kasvatusega paljudes peredes tegeleb vaid üks vanematest. Sel juhul lapse samasussuhe partner küll hästi õpetab kuid ei anna lapsele kaitstuse tunnet, laps ei tunneta toetust oma nõrkade funktsioonide kanalite lõikes, ta peab ise saama eneseküllaldaseks ja seega kasvab ta külmana, rangelt konstruktiivsete eluhoiakutega, taotlusega liialdatud prestiiži poole nii tööl kui ka olmes. Kui last kasvatab vaid üks duaal, siis laps oma lapsepõlves tunnetab tuge, harjub olema armastatu niisama, kuid osutub halvasti kohanenuks rasketes elulistes situatsioonides, kuna tal pole harjumust kasvõi mingil määral kompenseerima oma nõrku funktsioone, kuna seda koormat lapsepõlves kandis duaalist vanem.

Paljudele lastele varasemas koolieas kokkusobivus ainsa õpetajaga, kes õpetab teda kõikides ainetes algklassides, võib osutuda määravaks paljudeks järgnevateks õppeaastateks. Kui õpilane on õpetajaga samasussuhetes, siis ta väga hästi mõistab kõike seda mida räägib õpetaja, hästi õpib ja loomulikult osutub eeskujulikuks õpilaseks. Nendel lastel, kelle sotsiooniline psühhotüüp ei ole kooskõlas õpetaja omaga, on raske õppida. Selline laps võib kauaks osutuda mahajääjaks ja tal võib kinnistuda ebakindlus oma võimetes.

See on paljuski omavahel teineteist hästi mõistvate sarnaste inimeste suhe. Usaldusel ja kaastundel ülesehitatud on see hea sõpruses, kuid abielus võivad tekkida raskused võimetuses aidata teineteist probleemide lahendamisel. Partneritel on raske hinnata teineteise tegevust kuna neil on võrdselt arenenud nii tugevad kui ka nõrgad küljed. Need suhted on aktiivsed ühiste toimingute olemasolul, kui on midagi õppida kogenenumalt partnerilt. Partnerilt saabuva uue informatsiooni mittepiisavusel võib suhe kiiresti ennast ammendada. Vastastikune mõistmine ja sundimatus suhtlemisel silendavad arusaamatusi. Siis partnerid heatahtlikult suhtuvad teineteise puudustesse ning mõningatel juhtumitel neil õnnestub kriitiliselt vaadata mitte niivõrd teineteisele otsa kuivõrd enestele kõrvalpilguga.

Alguses samasussuhe partner on võimeline avaldama lausa vastupandamatu muljet. No jah: ta mõistab kõik poolesõnalt. Teil langevad kokku mitte ainult eluvaated ning huumorimeel, kuid ka paljud huvid ning isegi harjumused. Esimestest tutvumispäevadest te hakkate lugema teineteise mõtteid („Kas tõesti, mina mõtlesin, aga sina laususid!“), - oskus, mille üle mõned abikaasad on uhked kui paljuaastalise kooselu saavutuse üle.

Tegelikult, sageli osutub partner „suuremaks katoliiklaseks, kui rooma paavst“, ehk lihtsalt ütleb ning, mis on peamine, teeb seda, mida te küll peate õigeks, kuid mõneti enneaegseks. Siiski samasussuhe partnerid pole siiami kaksikud ja ei käitu ilmtingimata sarnaselt samastes situatsioonides. Siin avaldub erinevus meeste ja naiste käitumise stereotüüpides. Lisaks, iga partner tajub maailma läbi oma individuaalse kogemuse vaatevinkli.

Ka Piiblis on öeldud, et iga olend otsib endale sarnast, seepärast samasussuhte partnerid püüavad seadustada oma suhteid sugugi mitte harvemini, kui duaalid. Kuid juba mõne aja pärast (eetikutel kiiremini, loogikutel aeglasemalt) osutub, et harmoonia samasussuhtes on vaid näiline, nagu muusikas, kus keegi ei nimeta harmooniliseks kahe ühe ja sama noodi kooskõla. Partner hakkab järgjärgult ärrituma: kas on kerge pidevalt vahtida omaenda peegeldust, lisaks veel kõveras peeglis? Lõppude lõpuks, lähedasest inimesest ootad mitte ainult sarnasust, vaid ka konkreetset abi. Selles peitubki samasussuhte paari probleemid: nad pole suutelised hindama situatsiooni erinevatest vaatepunktidest. „Stiili“ sarnasus mõjutab ka partnerite seksuaalelu, - olemuselt head partnerid tahtmatult hakkavad otsima uusi aistinguid. Aga labane „vaadete sarnasus“ muutub kiiresti tüütavaks ning suhtlemine kitseneb päevasündmuste lühidale informeerimisele, eelnevat teadaolevate vastustega partneri poolt. Mis puudutab kokkulangevaid harjumusi, siis nende hulka võivad sattuda ka need, mida pole alati meeldiv näha kõrvalt. Suutmata vastu pidada üksluisusele, paar tavaliselt laguneb ilma olulise emotsionaalse kaotuseta. Imekombel säilinuid samasussuhte partnereid leidub, kuid need on reeglina vaikivad, teineteisele sarnased vanakesed.

Poolduaalsuhe

Siin on suhted duaalidega sarnased, kuid puudub kompensatsioon nõrkade kanalite suhtes. Nad tutvuvad, koostavad plaane, leppivad asjades kokku, kõik läheb suurepäraselt ja mitte halvemini kui duaalidel. Aga kui nad alustavad kavandatut teostama, osutub et mõlemal on üks ja sama valdkond kus nii üks kui ka teine pole tugevad, seega nad ei suuda efektiivselt teineteist abistada. Kuna täielik kompensatsioon puudub, siis piisava läheduse puhul võib tekkida mõningane vastastikune pettumus.

Poolduaalsuhtes partnerid on tähelepanelikud teineteise raskuste ning probleemide osas ja on vastutulelikud koostöökutsetele. Kuid koostöös jääb puudu kooskõlast, ilmneb individualism ning kangekaelsus. Soovitusi, kaebusi ja palveid tajutakse reeglina õigesti ja tekib mulje, et partner on valmis neid täitma, kuid see alati ei rahulda mõlemaid. Igaüks ilmutab hoolitsust kõigepealt oma huvidest ja mugavustest ja alles siis loob vajaliku komfordi partnerile. Oma vaadete erinevuse tõttu nad võivad kutsuda esile vastastiku huvi. Partner tundub olema salapärane ja ettearvamatu, teda on raske mõista. See on romantiline suhe, mille puhul igaüks jätab midagi väljaütlemata. Lähenemisel maailmavaadete erinevuse ja sagedaste vaidluste tõttu tekib väsimus suhtlemisest, kuid lepitus saabub üsna kiiresti niipea, kui partnerid saavad teineteisest puhata.

Poolduaal, nagu naljatavad sotsioonikud, on vähem, kui pool duaali. Poolduaalist naine, nagu näitab kogemus, on veelgi vähem... Pealiskaudsel testimisel avaldab ta kaksipidi muljet. Ühelt poolt, te võite mitte märgata, et paljude omaduste poolest meenutab ta kaasasündinud naisduaali, teiselt poolt, temas puudub täielikult see sama rosin, mis paneb teil duaalse kontakti puhul vere käima. Talle, vaesekesele, samuti viirastuvad duaalsed rõõmud, kuid te mõlemad kiiresti veendute nende lootuste illusoorsuses. Poolduaalid on teoreetiliselt võimelised abistama teineteist keeruliste probleemide lahendamisel, kuid praktikas eriti ei püüdle selles suunas.

Sellise jaotuse puhul võib tunduda, et poolduaalne abielu on määratud purunemisele algusest peale. See pole alati nii, - enamik poolduaalpaare elavad üsna hästi. Abikaasad, kuigi erinevad oma vaadetes (sealhulgas poliitilistes), siiski püüavad teineteist mõista. Ning teie, kui te ei kuulu parandamatute romantikute leeri, aja möödudes mõistate, et paljuaastane vastastikune lugupidamine pole halb kompensatsioon kirglike tunnete puudumiste eest, mis niikuinii varsti oleksid tuhmunud. Nende suhete iseloomulikuks jooneks on nende „keskmisus“ kõikide parameetrite järgi. Poolduaalid pidevalt püüavad parandada kontaktitaset, kuid paraku, suhted jätkuvad meenutama stseene Ladina-Ameerika „seebikatest“, - pisilahknevused, mis on viidud draama tasemeni ning igavalt mängitud. Ekstreemseid situatsioone see liit „ei pea“.

Mõnedel poolduaalidel võib tekkida pereäri, - alati leidub tegevusvaldkond, kus te saate osutada teineteisele vajalikku ja asjalikku tuge. Suuri tülitsemisi poolduaalidel peaaegu pole, kuid see nende suhetes ka kõige paeluvam. Õigemini, sellise tulemuse saavutamiseks teil tuleb pingutada ning loobuda kõnelustest „meeldival teemal“. Poliitikul, näiteks, ei tasu koormata Lüürikut kiidujuttudega oma töökarjäärisaavutustest, aga Lüürik ei pea omakorda koormama Poliitikut oma veidravõitu loogikaga; Humanistil on parem mitte jagada Poliitikule korteri ümberplaneerimise ideid, aga Ettevõtjal mitte ümber jutustada Humanistile oma lemmiktrillerite süžeesid. Olete nõus, et keelt hoida hammaste vahel on keeruline, kuid see on paratamatu ohver, mida poolduaalses perekonnas tuleb tuua rahumeelsuse altarile.

Sugulassuhe

Mõlemad partnerid mingitel aladel, mida määrab kõige tugevam programmiline funktsioon, väga sarnaselt tajuvad maailma. Seal kus kõne all on asjalik aktiivsus, need suhted võivad osutuda ka väga viljakaks kui partneritel on ühised huvid ning nad võtavad enda kanda hoolitsuse teineteise nõrkade funktsioonide üle. Aga kui nende huvid lähevad lahku, siis suhted võivad olla ebameeldivad, teravad, ärritavad. Näiteks, kui mõlemad on introvertsed eetikud, moralistid, siis kõlbelised väärtused on mõlemal esikohal.

Kuid Humanisti huvid asetsevad pidevalt väljaspool konkreetset aega ja ruumi, ning ta pidevalt mõtiskleb millegi üle, fantaseerib, prognoosib isegi jalutuskäigu ajal, kuna teljel Sensoorika – Intuitsioon asetseb ta pidevalt Intuitsiooni pooluse läheduses. Hoidja kes on „majanduslikult sensoorne“ vastupidi, on häälestatud kõigele mis on antud momendil tema ümber. Näiteks tänaval seisab korralik elamu, mööda sõitis uus automark, kellegi aias kasvavad ilusad puuviljad jne. Hoidja kommenteerib kõike nähtavat iga oma repliigiga tirides Humanisti taevastest õhulossidest sensooriku patusele maale. Viisakas Humanist mõnda aega võib lühisõnaliselt vastata Hoidjale, kuid edaspidi väsib ta sellisest tirimisest ja ärritub, solvates sellega Hoidjat. Kui nad alustavad ühist tegevust, võivad edukalt teineteist abistada. Humanist oma võimega näha ette situatsiooni, Hoidja aga oskusega organiseerida majandustegevust.

See on hea suhe ühiste teemade arutamiseks kuid keeruline lähedaste suhete puhul. Partnerid hästi mõistavad teineteise motiive ja omavad ühiseid eesmärke. Kuna aga probleemide lahendamiseks on neil erinev lähenemine siis nad konsulteerivad teineteisega, püüdes leida kompromissi. Kui seda ei toimu, võib tekkida vastastikune usaldamatus ja järelikult eriarvamused ning konfliktid. Tekib vajadus iseseisvuseks ja teineteisest vabanemiseks. Partnerite vastastike puuduste teravdatud nägemise tõttu mõlemal jääb puudu vajalikust taktitundest teise tegevuse hindamisel. Nad võivad osutada emotsionaalset survet teineteisele, nõudes sellist lahendust mis neile tundub ainuõigena olevat. Partneri toimingud tunduvad vahest ebaloogilistena või mõlemale ettearvamatud. Neile on vastunäidustatud rutiin. Uued muljed lisavad suhtesse ootamatut pingemaandamist. Seltskonnas see suhe paraneb kuna partneri käitumine kontaktis teiste inimestega on tavaliselt meeldiv.

Kõige meeldivam selle suhtetüübi puhul, - see on nende esimesed hetked. Vaevalt märgates sümpaatset „sugulast“, te otsekohe kuidagiviisi tunnete, et tutvuda temaga võib probleemideta (isegi kui kõrval keerutab paar austajat). Ning tõepoolest, juba esimene fraas teie „džentelmenikust sõnavarast“ on autasustatud kerge naeratusega, mis avab tõkkepuu aktiivsemateks toiminguteks. Elav kõnelus otsekohe puudutab üldisi huvialasid, mida osutub imekspanevalt palju. Te juba aimate ette haarava romaani algust, - kui äkki armas ning meeldiv suhtlemine saab rikutud mõne „sugulase“ fraasiga, tema jaoks loomulikuga, kuid teie jaoks, - väga solvavaga. „Te pole üldsegi asjalik inimene“, saab Vahendaja oma valulise punkti pihta „Meistri“ poolt. „Teie ju ei oska inimestega läbi saada“, ohkab „Poliitik“, kaastundlikult heites pilgu „Marssalile“. Ning teil saab olema selge, ei „ilm majas“ ei saa olla alati pilvitu...

Nii kulgebki see veider suhe, kus teineteise hästi suhtuvad inimesed lähenevad aeglaselt ning raskustega. Edukas saab olema see liit siis, kui partneritel on ühine eesmärk. Selle saavutamise tõenäosus tõuseb selle arvelt, ei iga sugulaspool kasutab oma lähenemist. Siin nad toimivad kui hea tandem: üks on firma direktor, teine on pearaamatupidaja. Tähtis on mitte mürgitada tootmisprobleemidega kodust miljööd ning intiimelu. „Sugulasabielu“ niigi, mitte vähem kui „konfliktne“, on rohkearvuliste kokkupõrgetega kõiksuguste rumalate ajendite tõttu. Huvitav, et põhjuste hulgas on harva armukadedus või truudusetus („sugulased“ isegi jagavad teineteisele oma kõrvalhüpete intiimseid üksikasju, - millised saladused saavad olema omaste vahel?). Skandaalid on siin kunstlikud, - sellisel viisil abikaasad „tõstavad suhete kraadi“, mida jääb puudu romantilisest erksusest. Kallimad tülitsevad, et edaspidi ära leppida. Kuid ka see kunstlik reibastumine vähe aitab eesmärkide mitteühtimise ning üldise läbikukkumise puhul. Peale lahutust „sugulased“ harva meenutavad üksteist, kuid juhuslikul kohtumisel suhted võivad silmpilkselt saavutada möödunud aegade pöördeid ning jätkuvad sellest samast momendist, millel katkesid.

Kontrollisuhe: mina kontrollialune

Võrreldes Konfliktsuhtega on see suhe asümmeetriline, ja see teeb olukorra veelgi raskemaks. Eriti kannatab see osapool, kes tajub survet oma kõige nõrgema vastupanu funktsiooni kanalile. Sotsioonikas nimetatakse teda Kontrollitavaks. Partner, kes tahtmatult teostab sellist survet on Kontrollija. Kõik 16 tüüpi on omavahel seotud nii, et igaüks on kellelegi jaoks Kontrollija ja üheaegselt on ta kellegi jaoks Kontrollitav.

Poleks liigne rõhutada, et sedalaadi suhete eripäraks on nende asümmeetrilisus. Kontrollija, kes ise ei tunneta survet Kontrollitava poolt võib temale ligineda distantsilt ohtlikult lähedale. Loomulikult ei oleks ta seda teinud olles temaga konfliktsuhetes, kus oht on kahepoolne.

Kuidas sellist lähedust tajub Kontrollialune?

Põhimõtteliselt igale inimesele on omane välja öelda oma arvamus küsimustes, millele on suunatud tema peatähelepanu, eriti kui nende küsimuste ring on määratud tema kõige tugevama programmilise funktsiooni poolt. Ülejäänud ümbritsevad inimesed võivad ilmutada selle suhtes huvi või ükskõiksust sõltuvalt uudishimust. Kuid Kontrollialune on sedalaadi märkustele erakordselt tundlik, võtab seda liiga südamesse kuna siin toimub surve tema kõige nõrgemale ja haavatavale väiksema vastupanu kanalile.

Mis puutub Kontrollijat, siis ka tema jaoks need suhted kujunevad lõppude lõpuks vähemeeldivateks, kuid teisel viisil. Ta ei suuda ise aru saada miks, mida ta ka ei ütleks Kontrollitavale, kindlasti kaasneb solvumine, pisarad, ärritus ja ootamatu agressioon. Kontrollijale tundub et tema partner on liiga vaoshoidmatu, ärrituv, iga pisiasja puhul sulgub endasse, et tema ees tuleb pidevalt kõndida kikivarvastel.

Kui sellised suhtlemispartnerid peaksid töötama koos, siis nende tööaeg saab olema pühendatud suhete klaarimisele. See ei tähenda üldsegi seda, et on tegemist halbade inimestega. On ju mõistetav, et iga inimene iseenesest pole ei intrigant ega skandaalitseja ning kurjategija. Igaüks reeglina püüab olla kõikidega heades suhetes. Kuid, kui on omavahel kokku saavad Kontrollija ja Kontrollitav, kellel tuleb pikemalt koos tegutseda, siis konflikt on vältimatu.

See suheteliik on üks kõige keerukamaid, mille puhul partneritevahelist võrdsust reeglina pole olemas. Alguses rohkem kannatab Kontrollitav Kontrollija kangekaelsuse ja kompromissituse tõttu, kes on veendunud oma õigsuses. Talle tundub, et partner pole temaga rahul ja püüab teda ümber kasvatada surudes talle peale oma väärtusi. Vastuseks Kontrollitav hakkab jälgima iga Kontrollija möödalaskmist tõestades talle, et ka tema pole pattudest vaba. Vastastikud pretensioonid ja järeleandmatus võivad purustada suhet.

Parimal juhul partnerid hindavad teise oskust lahendada tema jaoks rasket probleemi. Selles suhtes valitseb mõistmine kuni Kontrollija ei ilmuta liigset printsipiaalsust, millega valusalt haavab Kontrollitavat. Sellepeale Kontrollitav hakkab vältima suhet Kontrollijaga või vastusena esitama talle etteheiteid. Kontrollijale partner tundub arusaamatuna või teadlikult oma kohustustest kõrvalehoidjana. Tekib soov aidata Kontrollitavat, õpetada talle midagi. Kuid Kontrollitav ei taju Kontrollija soovitusi ja nõudeid, kutsudes esile viimase hämmelduse ja isegi ärrituse. Suhete klaarimine võib üle kasvada konfliktiks. Sealjuures mõlemapoolsed solvangud ja pretensioonid tunduvad teisele põhjendamatutena ning puudused liialdatutena.

Kui Kontrollija lõpetab Kontrollitava ümberkasvatamise ja ilmutab kalduvust kompromissile, ning Kontrollitav lõpetab tuhnimist Kontrollija puudustes, see suhe võib osutuda stimuleerivaks ning viljakaks. Tuleb vaid meeles pidada, et selles suhtes annab tooni Kontrollija, andes partnerile juhendatava rolli. Liider peab olema humaanne, kuid ka juhendatav ei tohi pretendeerida liidri rollile, et säilitada suhet.

Võib tunduda, et endal kontrollida oma kaaslast on meeldivam, kui olla ise tema kontrolli all. Aga ei, - olla kontrolör pole samuti meelakkumine. See saab juba selgeks kontrollitavaga tutvumise esimesel etapil. Te ei jõua isegi paar sõna öelda, kui ta solvub teie peale teadmata mille eest. Et siiski avaldada talle meeldivat muljet, teil tuleb kaalutleda iga oma sõna ja üleüldse lausuda võimalikult vähem fraase, mis tunduvad teile loomulikena. Tema, aga võib neid tajuda kui pealetungi tema enda väärtuste süsteemile. Suuremeelne kontrolör tunnetab teatuid kohustusi konntrollitava ees ning üritab tema eest kosta või vähemalt hoida end vaos. Sellises „säästvas“ režiimis suhted võivad areneda stabiilselt, eriti kui teil on moraalne kontrollimisõigus, - kindlustate perekonna eelarvet või sotsiaalset staatust. Siis kontrollialune ei tunne end niivõrd ilmajäetuna, isegi siis kui kõiki konflikte paratamatult ei lahendata õiglaselt, vaid kontrollija heaks. Teile on aga garanteeritud enesetähtsustunde pidev toetus.

Kuidas ka ei laabuksid suhted, teile pidevalt tundub, et kontrollialune visalt ning teadvustatult ei soovi käituda nii, nagu teie sooviksite. Kord korra järel te kannatlikult seletate talle, kuidas kõik oleks võinud olla suurepärane, - ta peaks vaid muutma oma käitumist ning mitte solvuda tühiste asjade pärast. Nii „Ettevõtja“ unistab, et „Lüürik“ oleks kokkuhoidlik ja hoolas „maja“ perenaine, mida üles ehitas „Ettevõtja“, kuid mitte keegi ei suuda välja tõrjuda tema sümpaatsest peast „seda romantilist rumalust“. Aga vana sõdur „Marssal“, vastupidi, üritab leida samasugust romantilist... otsekohesust kuivavõitu „Õiglases“. Paraku on lihtsam vahetada kaaslast kui teda muuta. Võib olla kindel, et püsivust ei jätku teil kuigi pikaks ajaks ning ka tema kannatus pole piiritu, veelgi enam, ta pole üldsegi süüdi teie ebaõnnestunud valikus. Abieluperspektiiv pole küll kõige tumedam, kuid piisavalt kahtlane. Tuleks vaid lohutada end sellega, et teie elu motiividel võidakse kirjutada näidendit või romaani. Pilvitu pereõnn on vähepaeluv kunstile.

Kontrollialusel isegi läheneda kontrolörile on juba keeruline. Ta tõkestab kõiksugused püüdlused distantsi vähendamiseks, sealjuures sellises stiilis, et jätkata seda vaevalt teil soovi jätkub. Kui aga see külm dušš pole teid kainestanud ning soov pole kadunud, pidage seda kurvaks saatuseks. Võimalik et kontrolör, järgides omaenda eesmärke, ajutiselt ilmutab oma heatahtlikkust. Talle ei maksa midagi demonstreerida vaadete sarnasust ning lähenemise originaalsust, - just seda, mis on võimeline teid paeluma ning kinni hoidma. Kui „kontrollija“ saab oma õigused, teid ei aita isegi klassikaline nõuanne „lõdvestu ning ürita saada nauding“. Asi on selles, et kontrolör hoiab tugevasti oma käes mitte ainult „präänikut“, vaid ka „piitsa“, - teie „valulist funktsiooni“.

Raske isegi ette kujutada, millise rafineerituseni võib jõuda naine, kes on saanud võimaluse karistamatult terroriseerida armastatud abikaasat. Ning kui see domineerimine piirduks vaid magamistoaga, siis pole hullu (see oleks meeldinud ehtsale masohhistile). Kuid seksist pole siin lõhnagi, - kontrolör surub mitte libiidole, vaid psüühikale. Ja kuidas te ka ei sooviks talle vastata samaga, teil lihtsalt puuduvad selleks vajalikud omadused, - teie vaid ärritate teda. Ärritust kontrolöril kutsub esile praktiliselt mistahes teie toiming. Ja olgu teie kasvõi ingel, ta leiab alati mille puhul norima hakata. Kui kurb näeb välja „Hoidja“, alandlikult oodates, kui „Psühholoog“ demonstratiivselt suhtleb oma kümne-paarikümne tuttavaga! Kaastunnet kutsub esile ka ebatavaliselt vaikiv „Poliitik“, kes on allasurutud „Inspektori“ raudbetoonist loogika raskusega. Ning päris halb on vaesele „Õiglasele“, kes võib osutuda „Marssali“ õigusteta tuhvlialuseks. Pole imestada, et olles jõuetu mõjutada naist moraalselt, mõned sootsionist (eriti ekstravertsed sensoorikud) püüavad saada revanši toore füüsilise jõu abil. Paljud sarnased suhted tunduvad niivõrd tüüpilistena, et tekkib kahtlus: aga kas pole abielud kontrolöridega kõige levinumad? Kuid kõik pole nii kurb: sotsioonikas, nagu ka looduses, toimib kompensatsiooniseadus ning alati leidub keegi, keda sugugi mitte väiksema agarusega kontrollite teie.

Tellimussuhe: mina täitja

See suhe on asümmeetriline. Üks partneritest kannab nimetust Tellija. Tema on see, kes oma programmi realiseerimise kanalilt aktiviseerib Täitja nõrga sugestiivse funktsiooni kanali. Hea tagasiside siin puudub, kuna Täitja tugevad funktsioonid ei mõjuta Tellijat. Selline mehhanism määrab ka suhete iseloomu. Kõik, mida ütleb või teeb Täitja, Tellijale ei tundu eriliselt tähtsana. Kuid Täitja vastupidi, tajub Tellijat kui väga olulist figuuri, kuna informatsioon tuleneb Tellija tugevast programmi realiseerimise funktsiooni kanalist, kust saabub ka „tellimus“. Tellimust aga pole võimalik jätta täitmata, kuna seda tajub nõrk sugestiivse funktsiooni kanal, mis ise ei suuda kriitiliselt mõista informatsiooni. Seega tellimust täidetakse vastuvaidlematult.

Nii nagu Kontrollisuhe puhul, Tellimussuhe samuti moodustab Tellija – Täitja rõngaid. Sotsioonikas neid nimetatakse „sotsiaalse progressi rõngasteks“. Iga üks 16-st psühhotüübist on ühe jaoks Tellija, teise jaoks Täitja. Kokku on neli rõngast.

Tellija reeglina ei arvesta Täitjaga, nähes Täitjas endast nõrgemat partnerit. Seepärast ta püüab olla eestkostja Täitjale, juhtida ja isegi manitseda teda. Loomulik, et Täitja võimaluse puhul üritab eemalduta Tellijast.

Tellimuse Täitja Tellija juuresolekul aktiviseerub, püüab teda mingis küsimuses abistada. Esimene neist mõistab hästi partneri vajadusi, kuid vastastikus saab olema vaid suhe alguses. Aegamööda harmoonia suhtes rikneb selle tõttu, et Tellija ei taju Täitja argumente, püüab talle peale suruda oma seisukohta ja isegi juhtida tema käitumist. Lisaks sellele Täitja tunnetab, et Tellijale on raske ära öelda ükskõik milles. Positsioonide ebavõrdlus edaspidi võib viia vaidlusteni ja Täitja soovile eralduda oma partnerist. Tootmissuhetes selline eemaldumine võimaldab tellimuse Täitjale efektiivsemalt teostada oma tööd, kuid isiklikus elus toob kaasa pingeid ja konflikte.

Tellija tajub oma partnerit kui inimest, kes vajab temapoolset eeskostet ja soovitusi. Talle imponeerib Täitja soov mõista ja abistada rasketes situatsioonides, kuid efektiivsest abist, tellija vaatevinklist, ei tule midagi välja, kuna ta tahtmatult alandab Täitja võimeid või esitab talle kõrgendatuid nõudeid. See vii selleni, et Tellija võib võtta enda peale osa Täitja kohustustest. Aegamööda see viib Tellija ülekurnatuseni ja oma partneri vastu huvi kaotamiseni. Võib tekkida ärrituse tunne võimetuse pärast mitte mõista Täitja nõudeid ja pretensioone, kes hakkab liigselt dramatiseerima toimuvat, püüdes saavutada vastastiku mõistmist. Täitjale tundub, et Tellija ei arvesta tema huvidega, ta alustab oma partnerit ümber kasvatama, kuid see osutub kasutuks, kuna teine endiselt ei mõista mida temalt tahetakse.

Kõik see võib viia suhete katkemisele kui Täitja ei lepi juhendatava rolliga ja ei lõpeta tegemast etteheiteid oma partnerile selle asemel, et lihtsalt abistada teda ning lisasõnedeta teha ühist tööd. Just see liidab selle paari ning teeb suhteid stimuleerivateks ja produktiivseteks.

Perekonnas need suhted on rahuldavad tingimusel, kui Täitja on hõivatud mingi perekonnavälise tegevusega. Siis saab ta anda rõngastmööda edasi Tellija poolt saadud energiat. Kui selline tegevus puudub, siis on konflikti tõenäosus suur, kuni lahkuminekuni.

Esineda tellimussuhtes täitja rollis on mõneti kergem ning vähem tülikam, kui ise olla tellija. Alustame sellest, et tellija ei ilmuta niivõrd suurt huvitatust kohtumisel ning mõnikord võib ka üldse teid mitte märgata. Seepärast on tähtis vajalikul hetkel kutsuda esile enda vastu tähelepanu mingi palve abil. Täitja taktika peab põhinema klassikalise kahevõitluse ala Judo põhimõttel, - „anda järgi, et võita“. Kui tellimus ennast ilmutab, kõik teie kulutused saavad igati tasutud. Töötab suhete asümmeetria: teil ei tule abistada oma kaaslast takistuste ületamisel, - vastupidi, tellija ise meeleldi hakkab otsima teie nõrku kohti ning pakkuma oma abi. Ning keelduda sellest abist saab olema erakordselt raske, nii nagu ka „pealesõitudest“ suhete vormistamise asjus. Abielutõenäosus on üsna kõrge, - tellimus on ikka tellimus...

Edaspidine prognoos on paljus määratud tellimuses kaasahaaratud sotsiotüüpidega. Valides „väiksema vastupanu“ tee, te täielikult annate end tellija kindlatesse kätesse ning, unustades olmeprobleemid, tegelete lemmikasjadega. See variant sobib pigem intuiidist tellija ning sensoorikust täitja juhtumil („Lüürik“ „Hoidja“ või „Kriitik“ „Inspektori“ puhul jne.). Võib valida ka „vabadusvõitluse“ tee, - mässata pisieeskoste ning pehme, kuid üleüldise kontrolli vastu. Nii toimib lõppudelõpuks enamik ekstravertseid sensoorikuid, - „Poliitik“ „Kasvataja“ või „Eluarmastaja“ „Administraatori“ puhul jne.).

Mõlemad variandid on ohtlikud tülitsemiste ning lõppkokkuvõttes lahutuse tõttu. Optimaalseks on aga vahepealne lahendus, - täitjal tuleb piirata probleemiringi, kuhu tellijal on sisenemine keelatud, peale seda visalt lahendada need probleemid ise, kuidas tellija ka ei püüaks suruda peale oma juhtimist. Sealjuures, ärge üritage tellija suhtes pahameelt avaldada. Pidage meeles, et ta on siiralt veendunud, et ilma temata te toime ei tule ning tegutseb kõige parematest kavatsustest lähtudes. Kui teil õnnestub oma platsdarm kätte võidelda (ülesanne on seda kergem, mida püsivam ning tähendusrikkam on teie positsioon tööl), siis perekonnastabiilsus säilib kauaks.

Sõna „tellimine“ veel paarkümmend aastat võis mõnele inimesele tähendada ihaldatavat „toidupakki“ traditsiooniliste viineritega, roheliste hernestega ning majoneesiga. Aga meie ajal see on mõnele inimesele omandanud mingi detektiiv-kriminaalse värvingu. Mõiste „tellimine“ eksisteerib ka sotsioonikas (tegelikult pole õnnestunud leida selgesti arusaadavat põhjust ja seletust just selle mõiste kasutamise kohta). Selle suhtetüübi asümmeetria ilmneb tavalises olmevormis: üks nagu armastab (tellija), aga teine võimaldab end armastada (täitja).

Romaanide ja melodraamade armastatud persoonid, - üllas kangelane ning veetlev daam, kes innustab teda kangelastegudele, - see on „täitja“ ja „tellija“ sagedane kirjanduslik interpretatsioon. Vaid üks tellija kujund tingimata kutsub teil esile teadvustamata emotsionaalset tõusu ning soovi teostada midagi ebatavalist. Loomulikult, te otsekohe võtate ette otsustavad toimingud, mida tema, „Oo õnn!“, - just nimelt teilt ootaski. Tema vastulaused ning toimingud innustavad teid edaspidistele sammudele ning need samuti ei jää vastuseta. Nii „keerates teineteist üles“, te käivitate suhete hooratast, mida peatada on võimatu.

Vaid mõned aastad hiljem abikaasa nõutult mõistab, et suurem osa energiast, millega kogu aeg toitis teda tellija, kulusid... tellija enda hoolitsuse tarbeks. Kõik tellija titaanilised jõupingutused olme seadmiseks, tulusa töö otsimisele, laste kasvatamisele olid suunatud lõppkokkuvõttes, tellija enda elu parandamiseks ning kergendamiseks. Aga täitjal oli vaid perekonna „auliikme“ roll. Oma pealikuosa illusiooniga hüvastijätmine toimub valutult. See on üleüldse tellimussuhe abielu „tõehetk“. Osutudes vajaduse ees võtta vastu otsus, tähtis on mõista, et tellija pole üldsegi parasiteerinud teie hoolitsusel ning iialgi pole kavandanud elada teie arvelt. Teie ise pole usaldanud talle tähtsaid asju, arvates, et talle pole nad jõukohased, ning te ise võtsite enda kanda pereelu kõik raskused. Te ise tegite temast kasvuhoone taime... Suhete perspektiiv, - kõik on teie kätes.

Vastandsuhe

Siin partnerid vahetavad edukalt omavahel informatsiooni kuna neil on ühised kommunikatsioonikanalid, kuid päris sarnaseid funktsioone siin üldse pole. Ühesugustes kanalites funktsioonid on küll ühesugused, kuid värvuste poolest vastandid. Seega partnerid näevad ühesuguseid probleeme nagu erinevatelt külgedelt. Kui üks partneritest mingite funktsioonide kohaselt orienteerub välisobjektile, teine aga oma isiklikule seesmisele arvamusele ja aistimisele. Kõik toimib diametraalselt vastupidi. Suhtlemine kokkuvõttes osutub pealiskaudseks, kõnelused toimuksid nagu erinevates keeltes. Väga raske on midagi koos teha, kuna erinev asjade nägemus on isegi pisiasjade puhul. Kuidagi ei suudeta kooskõlastada oma toiminguid. Selliseid partnereid tutvumise alguses paelub teineteise mõistmatus ja saladuspärasus. Seepärast paraku võib kohata palju abielupaare, kus mees ja naine asuvad täielikes vastandsuhetes. Pole imestada, et hiljem klapp selles peres puudub. Suhted on niivõrd pingul, et abielupaar pidevalt balansseerib lahutuse piirimail või sellega ka lõpetatakse.

See on suhe, kus on raske saavutada täieliku vastastiku mõistmist. Vaatamata vastastiku huvile ja vaadete ühtsusele, partnerid sageli vaidlevad pisivastuolude pärast, millele nad kalduvad osutuma liigset tähelepanu. Puuduste väljatoomine ja oskamatus toetada teise algatust kustutavad partnerite aktiivsust igas tegevuses. Sellise partneri puhul on raske saavutada käegakatsutavat toetust toimingutes, kuid alati on huvitav arvamuste, palvete või ettepanekute vahetamise suhtes. Neil on parem töötada eraldi, kuna nad pidevalt osutuvad tähelepanu teineteise pisimöödalaskmistele. See ei ole tavaliselt meeldiv kõrvaliste isikute juuresolekul. Seepärast kolmas partner veelgi süvendab juba rikutud tasakaalu. Kui on riivatud isiklik huvi, see suhe võib katkeda. Nad on rohkem sallivad teineteise suhtes kui asuvad mõningasel kaugusel. Lähema ja pikaajalise kontakti puhul tekib väsimus ja ärritus kestvate vaidluste tõttu.

Esimesel kohtumisel vastandsuhe partneriga on teda kerge pidada ebasamasussuhte partneriks. Kuid see illusioon toimib vaid kaugdistantsil, - lähenemisel kohe osutuvad nähtavaks „ideoloogilised“ vasturääkivused. Kuid kes „väga tahaks“ osutada tähelepanu sellistele pisiasjadele! Edaspidi aga selgub, et ta kiidab heaks mistahes teie algatused, on valmis kohanema teie elulaadiga, ning võimalusel ühte-teist ka soovitab... Teie peamise instinkti ilmingud samuti leiavad vastukaja ja mõistmist. Suhted arenevad rahulikult, ilma eriliste emotsioonideta (isegi „üleskeeratud“ „Eluarmastaja“ ja „Kasvataja“ osavõtul), ning paljudele tundub, et nad märkamatult saavutasidki oma vaikse õnne...

Tavaliselt see eksiarvamus haihtub juba abielu esimestel kuudel. Alguses mees avastab, et filmid ja raamatud, mille üle on vaimustatud naine, kutsuvad tal parimal juhul iroonilise naeratuse. Seejärel osutub, et väljendab end vaid banaalsustega ning ka voodis on igapäevane ja ettearvatav. Ja üleüldse, - kuidas ta võis siduda oma elu selle maailma igavama olendiga? Umbes sarnaseid tundeid, kuid mõneti hilinemisega, elab läbi ka naine. Nii kuidas armastuse alguses puudusid tulised armastuseavaldused, nii ka „lahkuminek saab olema ilma kurbuseta“. „Ettevõtja“ ning „Õiglane“ enam ei tuleta meelde grandioosseid kooseluprojekte ning veedavad aega klassikalises perekonnapositsioonis: mees lamab diivanil, aga naine seisab... pliidi juures. „Vahendaja“ kodususest on avatult tüdinenud ära „Poliitik“, - teised vaid oleksid sel puhul rõõmsad, aga tema ei pea kodust hubasust kõrgema järgu väärtuseks. Nii, olmetüdimus kasvab üle nukraks kurbuseks, aga formaalseid põhjusi lahutamiseks ei ole! See tähendab, et suhted on õigustanud oma nimetust ning vastandsuhe on toiminud. Lapse sünd, mis aitab mõningatel juhtude sulatada kokku peret, siin vaid halvendab olukorda. Abikaasad ei suuda iialgi ühtlustada oma vaateid kasvatusmeetodite suhtes.

Sellest situatsioonist on raske leida väljapääsu, kuid eksisteerib ebakindel tee tasakaalu säilitamiseks. See on ühe abikaasa täielik loobumine omaenda individuaalsusest ning teise mängureeglite omaksvõtmises. Tüütus ei kao, kuid rahumeelsus pole häiritud ning ühiskonnarakuke jätkab oma mõõdupärast eksistentsi.

Superegosuhe

Selline suhe omab samasugust ristumist nagu sugulassuhe. Kuid kuna kanalite funktsioonid on erinevad, siis on partnerite huvid ka täiesti erinevad. Suhtlemine on raskendatud, nad ei suuda teineteisele toetuda, sageli tekkivad konfliktid.

See on partnerite rivaalitsemise suhe. Igaüks püüab teisele muljet avaldada, tõestada talle oma tähtsust või prioriteeti. Vastastikumõistmise raskus viib usaldus- ja lootustunde, et sind õigesti mõistetakse kaotusele. Tuleb teineteisega kohaneda, otsida pidepunkti, kuid suhetasakaal saabub vaid lühikeseks ajaks. Partnerid väga emotsionaalselt tajuvad teineteist ja võivad tahtmatult kutsuda esile valu. Mõnikord tundub, et teine teeb kõike meelega. Vastastikune ärritus võib üle kasvada teravaks konfliktiks, eriti lähedase suhte või isiklike huvide kokkupõrge puhkudel. Vastastikune kurtus ilmneb vajaliku tähelepanu puudumises partneri huvide suhtes ja oma seisukoha pealesurumises. On vajalik puhkepaus suhtlemisest, mille järel suhe mõnikord taastub. Distantsil võib see olla üsna meeldiv sõbralik suhe huvitava mõttevahetusega. Mittepiisav vastastikune mõistmine ja toe puudumine toimingutes aegamööda viivad suhe jahenemisele.

Kuigi sotsioonikas seda suhtetüüpi nimetatakse „Superegosuhteks“, see siiski päris õnnestunud termin ei ole... Selle suhtetüübi puhul ei avalda teile muljet mitte niivõrd käitumismaneer, kuivõrd kutsuvad esile lugupidamise teie väljavalitu elupositsioon, ning temagi teie kreedosse suhtub mõistmisega (kuid mitte enamat!).

Algstaadium kulgeb loiult, partnerid kaua uurivad ning „mõõdavad“ teineteist, püüdes avastada kasvõi mingisugune ühendav idee, - kuid see pole kergem, kui leida pimedas toas kurikuulus must kass, mida seal pole. Siiski pikaajaline kokkusobitamine kannab vilja, ning te märgate, et igale ühele teist on täiesti jõukohane lahendada partneri mistahes probleeme. Selles muidugi pole midagi ebatavalist, sedasama võib täheldada ka duaalse kontakti puhul. Kuid, kui duaali puhul sarnased avastused toovad kaasa avameelset imetlust, siis siin neil on pigem merkantiilne iseloom. Teie teadvusesse tahestahtmata poevad mõtted sellest, et just selline abielu oleks mugav ja praktiline, aga armastus... mis, armastus! Jäädki seda ootama...

Selline liit, mis on ülesehitatud vastastikuabi põhimõtetel, võib välja näha piisavalt tugevana, kuigi abieluperspektiivide täpset prognoosi teha on väga raske. Peamine on rangelt järgida sümbioosi printsiipi: „organismid“, mis aitavad üksteisel eksisteerida, kuid partneri ellu ei sekku. Kui paradoksaalne see ei oleks, suhted on seda püsivamad, mida vähem omavahel suhtlevad sümbioosi osapooled. Piisab teil kasvõi kuidagi avada hinge, kui sellesse otsekohe „sisse sülitatakse“. Ja see, et seda tehakse „tõsiselt“ ning rõhutatult korrektselt, vaevalt et osutub õigustuseks. Seepärast püüdke vähem jagada oma kõige olulisemaid mõtteid, - teid garanteeritult ei mõisteta. Ja veel üks soovitus: kuidas teid ka ei ärritaks teie kaaslase mõned toimingud (aga ärritama nad hakkavad kindlasti), ärge kunagi tehke talle märkusi, et juhuslikult mitte riivata tema „valulist funktsiooni“ ja mitte provotseerida teravat vastust. Ühe sõnaga, säilitage psühholoogilist distantsi ning kõik saab olema kui mitte hästi, siis vähemalt rahulik. Mis teha, superego suhtetüüpi puhul psühholoogiline lähedus on vastunäidustatud. Proovige, - veendute ise.

Konfliktsuhe

Informatsioon, mis tuleneb ühe partneri kõige tugevemast programmilisest kanalist sattub teise partneri nõrgema vastupanu kanalile. Suhe pole meeldivate hulgast. On mõistetav, et partnerid, kes on konfliktsuhetes, võivad teineteisele sümpatiseerida vaid siis kui asetsevad olulises kauguses. Mõlemaid paelub vastaspartneri tugev funktsioon, kuna ise on ta selle funktsiooni toime sfääris kõige haavatuim ja pole enesekindel. Kuid lähenemisel tajuvad partnerid tugevat survet oma väiksema vastupanu kanalitele ja mõlemad automaatselt suurendavad suhtlemisdistantsi. Suhe on sümmeetriline. Loomulikult mingit harmooniat lähisuhetes (näiteks peresuhetes) siis ei saagi kõne all olla. Kui aga inimesed suhtlevad kaugdistantsil (näiteks on vaid ühe klubi liikmed), võivad nad üsna viljakalt kasutada teineteise soovitusi ja isegi pidada pikaajalist distantsilist sõprust, kui suhtlemine on vastastikult lugupidav. Kuid lähisuhete puhul on konflikt loomulikult vältimatu.

Kõikidest suhetest on see kõige raskem. Toimub vastastikune oma vaadete ja toimingutele lähenemisviiside pealesurumine ning soovi puudumine aktsepteerida teise elulisi väärtusi. See viib pidevale teineteise allasurumisele. Partnerid märkavad teineteise pisimaidki puudusi, sageli suurendades neid üle. Nad sageli vaidlevad, ei nõustu, ei kuula teist või ei tunnista tema argumente. Isegi naljad ja komplimendid on valesti tajutavad. Kõik see ei soodusta tundlikkuse ilminguid, vastastiku abi, tähelepanu partneri vajadustele ning huvidele. Aegamööda, iga situatsiooni teravnemise ning solvangute, ja seega pinge tõttu, tekkib eemaldamissoov. Selline suhe on raske nii isiklikus elus kui ka koostöös. Tutvuse alguses, kui konfliktöörid asuvad veel kauguses, nad sageli sümpatiseerivad teineteisele, imetlevad teineteise tugevaid külgi ja huviga vahetavad arvamusi. Kui aga toimub üleminek sagedatele ning lähedastele kontaktidele, tekkib vastastikune ärritus ning mittemõistmine. On soovitav hoida kujunenud traditsioone ning kõikidest muutustest hoiatada partnerit varakult. Vaid hoolitsev vastastikune suhtumine võib päästa seda suhet.

Pole mõtet kiirustades hinnata konfliktsuhet, lähtudes vaid selle nimetusest. Antagonism konfliktööride vahel loomulikult eksisteerib, kuid ilmneb see täiel määral vaid lähidistantsil. Kaugdistantsil konfliktpartner kutsub esile vähemalt uudishimu, aga mõnikord tõmbab isegi ligi nagu kõik, mis on mõistmatu. Partner võib sarnaselt tunnetada ka teid, sealjuures, kõige enam paeluvad teda teie need voorused, mida te isegi voorusteks ei peagi, kuna on nad teile niivõrd harjumuspärased. Vastastikune huvi tekitab lähenemispüüet, kuid see samm peaaegu alati osutub saatuslikuks.

Asi on selles, et konfliktsuhe partneri iseloomu tugevad aspektid otseselt mõjutavad teie valulisi funktsioone. Aga see tähendab, et partneri jaoks loomulikud toimingud järgjärgult osutavad teie jaoks hingelisteks traumadeks. Vähe sellest, piisab vaid tal tunnetada teie nõrkust, kui te hakkate ärritama teda oma enda eksisteerimisega, ning siis löögid „valulise punkti“ pihta osutuvad ettekavandatuteks. Teie „vastulöök“ ei lase end oodata... ja kellele siis meeldiks selline pastoraal? Olme pisiasjades konfliktööride arvamused võivad isegi ühte langeda; nende vaated lähevad lahku just „strateegilistes“ küsimustes. Otsesõnalt, - mis on ühe jaoks valge, see teise jaoks, - must. Ja igal ühel on õigus.

Peab olema tõeline „gurmaan“, et nautida suhtlemist konfliktsuhe partneriga, balansseerides noateral, mis eraldab armastust vihkamisest. Eriti on väljakannatamatu situatsioon, kus konflikt juba täies hoos, aga seksuaalne iha partneri suhtes pole veel kadunud. Kõige kurvem on aga see, et mingid „tõsised vestlused“ ei paranda enam asja. See on just see juhtum, kui mõistuse argumendid on jõuetud, - et lõpetada konflikt, teil tuleb pidevalt kanda maske või lahutada igaveseks. Teine variant on lihtsam ning eelistatum.

Kas siis selle suhtetüüpi puhul polegi midagi kasulikku? On ikka... Konfliktsuhe partner on teile Jumala poolt antud „vajalik vaenlane“. Keegi teine ei suuda märgistada teie nõrku kohti, keegi teine ei suuda stimuleerida teie „võitlusvalmidust“. Selleks elabki haug jões, ei koger ei uinuks... Ning pange tähele: leppima konfliktöörid pole võimelised, kuid salamisi austavad teineteist. See võimaldab neil efektiivselt töötada kollektiivis, konkureerides omavahel.

Ebasamasussuhe

Siin toimib ristumine nõrkade funktsioonide kanalite kohaselt. Partnereid ühendab huvide ühtsus, kuna neil on sarnased tugevad funktsioonid kuigi nad on erineva värvusega. Igale osapoolele tundub, et tema partner jääb milleski tähtsas alla, kuid millegi poolest paljud asjad õnnestuvad tal alati siiski hoopis paremini. Põhjus on selles, et pole otseseid kommunikatsioone tugevate funktsioonide lõikes. Tagajärg on aga see, et partnerid võivad omavahel arutada üldisi teemasid, kuid raskest situatsioonist iga üks tuleb välja oma teed pidi. Konfliktid selles suhtes on haruldased kuna siin ei riivata nõrku kanaleid. Vajadusel partnerid kergesti ja ilma hõõrumisteta lähevad laiali.

See on hea sõprus- ning koostöösuhe, kuid mitte eriti soodne lähedasema suhe puhul. On soov mõista partnerit, abistada teda, anda nõu. Kuid partneri vaated ja meetodid ei ole harjumuspärased ning huvitavad. See tekitab hulganisti diskussioone ja eriarvamusi, kuid on soov leida kompromiss. Lähenemisel, kui saavad riivatud isiklikud huvid, isegi väike tüli võib kiiresti purustada sellise suhte. Tekib raskus vastastikuses mõistmises ja oskamatus arvestada teise huvidega. Koostöös lähenemiste erisus kutsub esile soovi kaugeneda partnerist ning teha kõik omamoodi. Partnerid ilmutavad huvi ühtede ja samade asjade suhtes kuid vaatlevad neid erinevatest vaatevinklitest. Igaüks eelistab minna mööda oma teed tähelepanemata teise arvamust ning kogemust. Selle tõttu mõlemad tunnetavad partneri mõningat ebakindlust, võimet maha jätta raskel hetkel, kuigi need kahtlused ei ole tavaliselt põhjendatud.

See suhtetüüp mõnes mõttes meenutab samasussuhet, kuid ainult meenutab, - seepärast ongi „eba“... Kaugdistantsilt vaadates, ebasamasussuhte partner, nagu ka samasussuhte puhul, tundub, et sarnaneb teiega, kuid lähenemisel sarnasuse oreool tuhmub. Pettumus sel juhul võib olla niivõrd suur, et tutvus võib samas ka lõppeda. Aga asjatult: otsustades suhelda ebasamasussuhte partneriga edasi, te märgate teatud sarnasust mitte ainult eluvaadetes, vaid ka elulaadis eneses. Ja see aegajalt tõmbab ebasamasussuhte partnereid teineteise embusesse. Nende iseloomud, ning saatused eksisteerivad nagu paralleelselt. Nad ei takista iga partneri eneserealiseerimist ning pole kadedad teise edu üle. Pole hullu, et nad vähe suhtlevad, unustavad määratud kohtumised ning harva vaatavad teineteise suunas, - peamine, et nad mõlemad vaatavad ühes ja samas suunas. Nii äkiline ärimees „Marssal“ leebelt, kuid lugupidamisega vaatleb „Administraatori“ väikeettevõtteid (tõeliselt väikseid) . Aga kogenud naistemeelitaja „Poliitik“ sarnase leebusega vaatleb „Eluarmastaja“ pisikesi (siiski mitte niivõrd pisikesi!) patukesi.

Kuigi me koolipõlvest teame, et paralleeljooned ei ristu, ebasamasussuhte partnerid, peale rohkearvulisi kohtumisi, siiski otsustavad seadustada suhted („oleme juba ammu koos, peame pulmi!“). See abielu näeb välja mõneti formaalsena: oma olemuselt võõrad inimesed elavad koos. Elavad rahulikult, säilitades teatud sotsiaalset konventsiooni, tungimata teineteise territooriumile. Perekonnaelu aastatega nad põhjalikult õppivad ära õnnelike abikaasade rollid, - „Humanist“ meeldivalt vaimustab „Lüürikut“ hästiomandatud „loogikaga“, „Inspektor“ „Meistri“ silmis omandab „eetilisi“ jooni jne.

Kuid maskide pidev kandmine kurnab mõlemaid. Varem või hiljem ebasamasussuhte partner, olgu tal kasvõi sekspommi veetlevus, kutsub teil esile tüdimuse. Ka teie enda iseloomus pole midagi, millega te saaksite partnerit vallutada, - ebasamasussuhte partneri huvid levivad peamiselt tema enda kvaadrile. Siin tulekski suhteid lõpetada, seni kuni tüütus ei areneks vastastikuks ärrituseks (mis muuseas, iialgi ei kasva üle vihkamiseks). Lahutuvad ebasamasussuhte partnerid imekombel rahulikult: säilisid suhted, - hea, kui aga lagunesid, - ei kanna samuti keegi kahjusid.

Õhupeegeldussuhe

Antud juhul nagu ka duaalidel tänu kanalite seostele partnerid võivad väga hästi reaalselt teineteist toetada, kuid puuduvad täiendused. Seega partneritel on kergem pidada häid suhteid, kuid mitte eriti tõsisemates küsimustes, näiteks kusagil puhkusel, meelelahutuslikul koosviibimisel. Siin on täielikult piisav toetus mida osutab ühe partneri programmi realiseerimise ehk loomingulise funktsiooni kanal teise partneri nõrgale väiksema vastupanu kanalile. Kuid kõige nõrgem sugestiivne funktsioon jääb toetuseta, tugevad programmilise funktsiooni kanalid on sarnased, kuigi erineva värvusega. Seepärast partneri tugev funktsioon polegi siin eriti hinnatud („tulen ka ise toime“), aga nõrk funktsioon osutub eriti ebasoodsas valguses: sellise partneri suhtes kujuneb suhtumine kui kergemeelsele, mitte eriti tõsisele, kuigi toredale ja armsale inimesele, kellega on hea olla ühes seltskonnas, kuid pole erilist soovi ajada temaga tõsiseid asju.

Selle suhte komfortsus pole üldiselt halb kuni partnerid ilmutavad tähelepanu ja vastastikust kaastunnet teineteise suhtes. Partneri vaadete ja huvide ignoreerimine võib viia konfliktideni pisiasjade tõttu, mis reeglina kiiresti unustatakse. Suhtlemine omab lõõgastuvat ning tähelepanu kõrvalejuhtivat iseloomu. Vaidlused on haruldased ning tavaliselt lõppevad kompromisslahendustega. Partnerid püüavad moraalselt toetada ja vastastikku abistada, kuid teise motiivide, eesmärkide, tegude mittemõistmine osutab pidurdavat mõju nende koostööle ja aegajalt teeb selle võimatuks. Väga raske on valida toimingu viisi, mis rahuldaks mõlemaid. Aegajalt suhted osutuvad headeks, isegi soojadeks kui partnerid koos puhkavad või arutavad kõrvalisi teemasid. Erinevused vaadetes ja vastastiku abi ebaefektiivsus tasakaalustab emotsionaalsete suhete iseloomu, kus partner ei tundugi ideaalist kaugel olevana.

Kuid perekonnaelus kus domineerib psühholoogilise komfordi tegur, siis need suhted võivad olla piisavalt soodsad.

Selle suhtetüübi partneris on nii vastandsuhte partneri paeluvus, kui ka duaali veetlevus ning on sõnasõnalt loodud selleks, mida vanasti nimetati kurameerimiseks. Kui te olete intuiit, siis te ei leia parimat kaaslast jalutuskäikudeks sügispargi romantiliste dekoratsioonide keskel. Kui te olete sensoorik, siis keegi ei moodusta teile niivõrd meeldivat piknikuseltskonda. Ja sõltumata teie tüübist, vähe kes on võimeline niivõrd võrratult mängima teiega voodis. Te üldsegi ei väsi sellest, et õhupeegeldussuhtepartner on alati kõrval ning samal ajal on temas pidevalt nähtav miski salapärane, lõpuni mõistmatu, kuid kindlapeale mitte vaenulik. Ning sageli sellele õhupeegeldusele järgnemine lõpeb pulmapalees.

Vaevalt te jõudsite tuua oma noore naise üle „hubase pesa“ ukseläve, te väljute vaikse õnnejoovastuse seisundist ning avastate, et soovitud oaasi asemel te eksisite kõrbesügavikku. Juba esimesed üritused jaotada perekonnakohustusi purustavad idülli. Peaaegu alati teie abikaasa ettekujutused majapidamise käsitlemisel absoluutselt ei ühti teie omaga. Ta sageli pöördub teie poole nõu saamiseks, kuid harva järgib neid. Teie koduseid harjumusi taunitakse ning kuulutatakse kõrvaldamiseks, teie hobidesse ta suhtub skeptiliselt, kui tühja ajaviitmisse. Perioodiliselt te püüate harjutada teda omaenda maitsete ning vaadetega, kuid need ponnistused lõpevad kiiresti ning tulemusteta. Vastastiku mittemõistmise puhangud juhtuvad sageli, kuid nad on lühiajalised. Karjudes teineteise peale minutit viis, läbides vaheetappe, tulete tagasi eelmiste tonaalsuste juurde ning mingit setet peale tüli järgi ei jää, - ja kas oligi see tüli?

Võimatus pikalt oma partneri peale vihastuda, kõrvuti hea vastastikumõistmisega seksis, - see on õhupeegeldussuhte abielude püsivuse pant. Abikaasad võimaldavad teineteisele piisavalt suure autonoomia, ranged eeskirjad asenduvad harjumustega, aga „kiretuli“, - sooja kiindumusega. Koostööprojektid, alustades tapeedi vahetusega ning lõpetades müügileti pidamisega turul, õhupeegeldussuhte paaril eriti ei õnnestu. Kuid lahkumineku põhjuseks see ei ole, nagu ka tõsisemad ebakõlad.

Asjalikkussuhe

Sedalaadi suhe on rahulik, tasane, partnerid hästi mõistavad teineteist programmi realiseerimise funktsiooni kanali kohaselt. Kui huvid langevad kokku ,siis on võimalik ka abi nõrgale sugestiivsele kanalile partneri tugeva programmilise funktsiooni poolt.

Selline suhe on efektiivne, kui tekib vajadus korraldada uut tegevust, ületada raskusi, tulla toime ekstreemsituatsiooniga või võita konkurentsivõitluses. Kuid see suhe võib muutuda kui üldine arutelu või loominguline diskussioon hakkavad ületama reaalseid toiminguid. Sellistel juhtudel efektiivne vastastikune abi on raskendatud erinevate lähenemiste tõttu ühe ja sama probleemi suhtes. Vaatamata sellele, et partnerid võivad õieti hinnata teineteise töötulemusi ning on võimelised mõistma vestluskaaskast, nad püüavad teineteisele oma arusaamist toimuva olemusest peale suruda. Sellised vaidlused võivad edaspidi viia puuduste väljaotsimistele ja suhete jahenemisele. Siiski erinevus nende maailmavaadetes säilitab huvi teineteise suhtes. Võimalik kompromisside otsing, palvete ning ettepanekute vahetamine. Ühine eesmärk ning aktiivsed toimingud oluliselt parandavad suhet.

Kui teid mingil hetkel ka suudaks paeluda tundmatu asjalikkussuhte partner, siis vaid väliste tunnuste poolest. Vaimset lähedust selle suhtetüübi puhul on võimalik näha vaid mikroskoobi all. Teine asi, kui teil tuleb koos tööd teha, - mitte lihtsalt kaastöötajatena, vaid koos täita mingit ülesannet. Teil ilmneb sarnane lähenemine asja juurde, - see otsekohe lähendab. Teil on mitte ainult õppida teineteiselt, kuid ka õppimisprotsess toimub kiiresti ja kergelt. See loob vastastikumõistmise illusiooni. Loomulikult, see illusioon otsekohe haihtub, kui te väljute asjalikku koostöö raamidest. Kuid just sellised inimesed, kes on hõivatud tööga, mõtlevad kõige vähem. Ning tagajärg, - tekkivad suurtes kogustes niinimetatud „tootmisabielud“, kus puudub kirg ja armukadedus.

Seni, kuni peamiseks abikaasade suhteks on koostöö, asjalikud pered jäävad püsima. Eetikust abikaasat aegajalt piinab südametunnistus, et ta mitte kuidagi ei suuda armastada oma väärikat partnerit. Loogikuid sellised pisiasjad ei häiri. Veelgi enam, - elades mõnda aega koos, neil tekib ähmane huvi teineteise eluliste hoiakute suhtes. Sellisel paaril, kui veider see poleks, on elu komfortne, kui pereelus osalevad vanemad, „majasõbrad“ jne.

Igal asjalikkussuhte abielul on oma „achilleuse kand“, - üldine valupunkt, kus ükski abikaasadest ei suuda toetada teist. Näiteks, „Õiglane“ koos „Humanistiga“ kannatavad, sest ei suuda saavutada tulemust, et neile lõppudelõpuks sisse lülitataks kuum vesi. Harukordselt korralagedana näeb välja „Psühholoogi“ ja „Poliitiku“ kodu. „Meister“ ja „Kriitik“ suhtlevad mittesugulaslikult kuivalt ning kiretult („elavad kui võõrad“, nagu juhututtavad). Aga „Hoidja“ ning „Inspektor“ satuvad igakord tõsisesse paanikasse, kui seina taga märatseb purjus naaber. Ja pole midagi veidrat selles, et iga abikaasa omaette salamisi unistab täiuslikumast partnerist, kes siiski suudaks toime tulla nende „igaveste probleemidega“. Lõppudelõpuks, üks kahest ei pea vastu ning perekonnaelule saabub lõpp (järeletulijateni asjalikkussuhe jõuab harva). Paneme tähele, et koostöö kvaliteedile see kõik mõju ei avalda.

Kontrollisuhe: mina kontrolör

Sellest suheteliigist on juba peatüki alguses veidi juttu olnud. Võrreldes Konfliktsuhtega on see suhe asümmeetriline, ja see teeb olukorra veelgi raskemaks. Eriti kannatab see osapool kes tajub survet oma, kõige nõrgema vastupanu funktsiooni kanalile. Sotsioonikas nimetatakse teda Kontrollitavaks. Tema partner, kes tahtmatult teostab sellist survet on Kontrollija. Kõik 16 tüüpi on omavahel seotud nii, et igaüks on kellelegi jaoks Kontrollija ja üheaegselt on ta kellegi jaoks Kontrollitav. Seega tekkivad neli kontrollimise ringi, igas ühes on neli psühhotüüpi.

Kuidas sellist lähedust tajub Kontrollialune?

Tellimussuhe: mina tellija

- kogujamees -

teisipäev, 29. juuli 2014

Sotsiooniline vastastikke suhtetüüpide tabel

Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar