Stress - sotsioonika valguses

Stressiteema on niivõrd populaarne, et sellest ei saa kuidagi mööda minna. Stressi määratakse kui mistahes organismi pingeseisundit vastuseks nii positiivsete kui ka negatiivsete mõjutustele selle elulistele tingimustele. Tänapäeval tabab meid stress sageli ka töökohal. Kuid see, mis kutsub esile stressi ühel inimesel, ei põhjusta jällegi stressi teisel. Stressi käsitlemisel tuleb samuti lähtuda sellel kodulehel kirjeldavast tüpoloogiast.

Erinevate tüüpide eelistused ja stress

 

Siin on mõned situatsioonide näited, mis on enam sagedasemad stressitegurid erinevate eelistustega inimestel. 

 

Ekstravert (I) – Introvert (E) 

 

Projekti iseseisev teostamine on stressiks Ekstraverdile (E), kuid virgutab Introverdi (I) tegevust.

 

Tegevuse katkestused, mis ei võimalda keskenduda ja kontsentreeruda (on stressiks Introverdile (I), kui virgutavad Ekstraverdi (E) tegevust). 

 

Sensoorne tüüp (S) – Intuitiivne tüüp (N)

 

“Ajurünnak” on stressiks Sensoorsele tüübile (S) ning virgutab Intuitiivse tüübi (N) tegevust).

 

Konkreetse informatsiooni kogumine projekti jaoks on stressiks Intuitiivsele tüübile (N) ning virgutab Sensoorse tüübi (S) tegevust. 

 

Mõtlejatüüp (T) – Tundetüüp (F)

 

Isikutevahelised kontaktid kolleegidega on stressiks Mõtlejatüübile (T), kuid virgutavad Tundetüüpi (F) tegevust.

 

Ideede või projektide kriitika, nõrkuste otsimine on stressiks Tundetüübile (F), kuid virgutavad Mõtlejatüüpi (T) tegevust. 

 

Otsustajatüüp (J) – Kohanejatüüp (P)

 

Kui tähtis projekt võetakse päevakorrast maha, siis see on stressiks Otsustajatüübile (J), kuid virgutab Kohanejatüüpi (P) tegevust.

 

Jäiga kavandiga ning rangete ajaliste tähtaegadega projekt on stressiks Kohanejatüübile (P), kuid virgutab Otsustajatüüpi (J) tegevust. 

 

Professionaalne tegevus ning tüpoloogilised eelistused

 

Nagu lugeja on juba märganud, tegevus, mis on vasturääkivuses inimese tüübi loomulikule stiilile, võib kutsuda tal esile stressi. Stressiga võitlemiseks me aegajalt peamegi looma mitmekesisust igapäevases töös. Teades ja võttes arvesse oma tüübi, mõtiskledes oma tööst ning teostatavatest ülesannetest, suudaksime me leida paindlikum lähenemine oma vajaduste rahuldamiseks? Selleks et vaadelda suhtumist töösse läbi tüpoloogia prisma, võiks pöörduda alljärgnevale toimingute loetelule, mis vastavad erinevate eelistustega inimestele. Neile mittevastavus võib osutuda stressi põhjuseks.

Ekstraverdi (E) tegevus

 

     Eelistab töötada koos teiste inimestega.

     Pühendab palju aega telefonikõnedele.

     Sageli toimib koostöös kolleegidega.

     Tegutseb kiiresti ning eelistab mitmekesisust.

     On avatud ning sageli arutleb midagi teistega.

Introverdi (I) tegevus 

 

     Tuleb iseseisvalt tööga toime.

     Suhtlemisvahendina kasutab sageli elektroonset posti.

     Katkestab aegajalt toimingut tähelepanu kontsentreerimiseks.

     Mõtiskleb enne kui asub tegutsema.

     Võib sügavalt kontsentreeruda millelegi ühele tegevusele.

     Eelistab arutleda midagi nelja silma all, võttes arvesse kõike aspekte.

Sensoorse tüübi (S) tegevus 

 

     Tähelepanu all on reaalsus.

     Millegi teostamiseks kasutab äraproovitud meetodid.

     Laskub üksikasjadesse.

     Veendub, et faktid oleksid täpsed.

     Oma toimingutes toetub oma kogemusele.

     On praktiline. 

 

Intuitiivse tüübi (N) tegevus

 

     Võtab arvesse sisetundeid.

     Otsib uusi meetodeid vanade ülesannete lahendamiseks.

     Eelistab põgusaid ülevaateid.

     Veendub, et faktide tähendus on selge.

     Toimib lähtudes võimalustest.

     Käitub kui keeruline natuur.

Mõtlejatüübi (T) tegevus

 

     Objektiivselt analüüsib situatsiooni.

     Seab kriteeriume ja standardeid.

     Märkab ja kritiseerib nõrkusi.

     Keskendub ülesannetel.

     Otsuste vastuvõtmisel lähtub loogikast.

     Esitab küsimusi situatsiooni selgitamiseks. 

 

Tundetüübi (F) tegevus

 

     Hindab situatsiooni lähtudes isiklikust kogemusest.

     Adapteerub individuaalsetele erinevustele ning nõuetele.

     Osutub tähelepanu positiivsetele aspektidele ning väärtustab neid.

     Keskendub protsessile ning protsessist osalejatele.

     Otsuse vastuvõtmisel lähtub empaatiast ning isiklikest väärtustest.

     Arvab, et küsimused vaid rõhutavad erinevusi, mitte aga soodustavad harmooniliste suhete seadmisele.

Otsustajatüüpi (J) tegevus 

 

     Organiseerib ennast ja teisi.

     Planeerib, et tulla toime ülesandega.

     Eelistab teada ajalisi parameetreid ning lõpptähtaegu.

     Kavandab protsessi, et vältida “tulekahjusid”.

     Lõpetab ühe tegevuse ning alles siis liigub edasi.

     Plaanib „musti stsenaariume“.

Kohanejatüüpi (P) tegevus 

 

     Läheb protsessist üle plaani väljatöötamisele.

     Et ülesandega toime tulla, usaldab omaenda lähenemist planeerimises.

     Eelistab paindlikku lähenemist ajaparameetrites lõplikke tähtaegade asemel.

     Kavandab toimingute teostamist viimasel hetkel.

     Valmis ümber hindama oma väärtusi.

     Loodab imele. 

 

Paljud elukutsed nõuavad erinevate kohustuslikke tegevuste täitmist, kaasa arvatud neid, mis sisalduvad eelistuste loetelus. Siiski, kui kulutada suurema osa ajast tööle, mille suhtes puudub eelistus, võib see viia stressile. Seega, tuleks veelkord suunata pilk loetelule, et selgitada, millised tegevusliigid pole seotud antud inimese psühholoogilise tüübiga. Kui sellised on olemas, kutsuvad nad esile stressi? 

 

Mida võiks teha? 

 

1. Võiks tegeleda antud tegevusega koos vastava tüüpi inimesega, kellel see ei kutsu esile stressi?

 

„Kui sa annaksid mulle aruande, siis ma selle kirjutaksin“ (räägib introvert ekstraverdile).

 

„Kui sa valmistaksid ette eelarve tervikuna, ma täidaksin kõik ise põhjalikult ära“ (räägib sensoorse tüübi esindaja intutiivsele).

 

2. Võiks asendada mitteeelistavat tegevust hingele lähedasemaga. 

 

Paljud inimesed võivad mõnda aega teostada „mitteeelistavat“ tööd, kui luua sagedasi vahepause.

 

Võiks pakkuda enesele ergutusi. „Kui ma lõpetan aruanne täna hommikul, siis kutsun sõbra endale õhtul külla“ (ergutus ekstraverdile).

 

3. Võiks teisiti formuleerida ning ümber jaotada tegevusi ning tõsta neid nende hulka, mis on antud isiksusetüübile lähedasemad. 

 

Tundetüüpi inimene: „Kui mind palutakse kritiseerida kellegi plaani, siis ma võiksin vaadelda seda kui võimalust osutada neile toetust ja abi“.

 

4. Võiks teha teist tööd või täita teist rolli kujunenud situatsioonis. 

 

Võiks antud tüüpi inimese tegevust vaheldada teiste tegevusliikidega.

 

Võiks lülituda ümber teistele rollidele, ehk minna üle peamistest rollidest episoodilistele või vastupidi.

 

Muidugi, eksisteerib veel palju teisi tegureid, mis ei sõltu antud tüüpi eelistustest, mis võivad tekitada stressi.

 

Stressi allikatel, või stressoritel, on erinev päritolu ning enamik uurijaid jaotavad neid kahte põhigruppi:

      - füüsilised;
      - sotsiaalpsühholoogilised.

 

Füüsiliste stressorite hulka loetakse järgmised:

palavus, külmus, müra, füüsiline vägivald, haigus, halvad töötingimused.

 

Sotsiaal-psühholoogiliste stressorite hulka kuuluvad:

a) perekondlikud stressorid: tüli, lähedase haigus/surm, erinevused harjumustes, probleemid lastega jne.;

b) ühiskondlikud stressorid: tööpuudus, inflatsioon, kuritegevus, keskkonnasaasatus;

c) tööga seotud stressorid: tööteostamise tähtaja ületamine, transpordihäired, konkurents, vallandamise või muude sanktsioonide oht, oma ebakompetentsuse tunnetamine, probleemid töökaaslastega jne.;

d) isiksustevahelised stressorid: erinevused väärtushinnangutes, konfliktid transpordis (teenindusasutuses, naabritega) jne.

 

Stressi tagajärjeks peetakse häireid erinevatel tasanditel:

füüsilisel, emotsionaalsel, käitumuslikul ja intellektuaalsel.

 

Füüsilisel tasandil võivad olla järgmised häired:

 

      - unetus;
      - vereringluse häired;
      - seedetrakti häired/söögiisu puudumine;
      - lihaste pingeseis;
      - peavalu;
      - kehatemperatuuri tõus/langus;
      - südametegevuse häired jne.

 

Emotsionaalsel tasandil:

      - ärrituvus;
      - depressioon;
      - afektid (emotsionaalsed vapustused);
      - vaenlikkus jne.

 

Käitumuslikul tasandil:

      - töölt puudumised;
      - kvaliteedi ja efektiivsuse langus;
      - ülimäärane suitsetamine/alkoholi tarbimine;
      - töömotivatsiooni ning professionaalse kasvupüüe langus.

 

Intellektuaalsel tasandil:

      - adekvaatse situatsiooni hinnanguvõime halvenemine;
      - hajameelsus;
      - ebatäpne ning ebaloogiline mõtlemine;
      - loomingulise potentsiaali langus jne.

 

Traditsioonilised psühholoogid (nende seas ka väga tuntud ja autoriteetsed), kes ei tunne sotsioonikat, stressiteema käsitlemisel lähtuvad inimesest kui mingist amorfsest olendist. Sageli nende nõuanded piirduvad soovitustega nagu: naeratage teineteisele, olge üksteise vastu viisakad, äge ärrituge jne. Aga kui sinu suhtepartneriks osutub näiteks partner kellega olete sotsioonilises konfliktses suhtes? Sel juhul te iseendale aru andmata tahtmatult astute teineteise "konnasilmadele" ning mingit naeratust ja viisakust ei saa siin eriti oodata. Vastastiku ärritusest kõrvalehoidmisest rääkimata.

 

Lähtudes sotsioonikast stressijuhtimisprogrammide loomine sõltub paljus inimeste individuaalsete erinevuste ning sellega seotud stressiallikate mõistmisest. Sõltuvalt sellest millisesse psühholoogilise tüübi hulka kuulub inimene, ta vastavalt sellele reageerib tema ümber tekitatavatele stressoritele. Vastavalt reageerimisiseloomule stressorile võib eristada sotsiotüüpide põhigruppe mis on omavahel ühendatud neile üldiste psühholoogiliste tunnustega. Põhitunnustena esinevad siin järgmised paarid:

 

      ekstravert (E) – introvert (I)
      otsustaja (J) – kohaneja (P)

 

Esimene tunnustepaar osutab indiviidi tendentsile kas olla aktiivsel positsioonil stressori kui objekti suhtes (E), või passiivsel, lubades tal lasta ennast mõjutada või alluda situatsioonile (I).

 

Teine paar osutab inimese püüdlustele toimida stressisituatsioonis kas teadud kindla algoritmi (täpse järjestuse) kohaselt (J), või spontaanselt, sõltuvalt objektiivsetest teguritest või sisemisest seisundist (P).

 

Seega meil on neli sotsiotüüpide gruppi:

      ekstraverdid – otsustajad (E**J) ehk stressitreenitavad;
      ekstraverdid – kohanejad (E**P) ehk stressistabiilsed;
      introverdid – otsustajad (I**J) ehk stressipidurdavad;
      introvertidid – kohanejad (I**P) ehk stressimittestabiilsed.

 

Et teha lugejale sotsiotüüpide mõistmist lihtsamaks on kasutatud, siin ja edaspidi, kõrvuti nii Myers-Briggs metoodikas, kui ka sotsioonikas (pseudonüümid sulgudes) kasutusel olevaid tähistusi.

 

Stressitreenitavate (ekstraverdid – otsustajad) gruppi kuuluvad ESFJ (Eluarmastaja), ENFJ (Kasvataja), ENTJ (Ettevõtja), ESTJ (Administraator).

 

Nimetatud sotsiotüübid toimivad kindlalt vaid stabiilsete ja ettearvavate situatsioonide tingimustes. Nad kalduvad autoritaarse juhtimisstiili poole, praktiseerivad jooksvat kontrolli ja arvestust ning püüavad maksimaalselt reglementeerida tegevusprotsessi. Neil jääb sageli puudu paindlikkusest ja diplomaatilisusest juhtimisotsuste vastuvõtmisel väärtuste ja prioriteetide vahetusel, „tulekahjude kustutamisel“.

 

Teiselt poolt, otsustajad ekstraverdid mõistavad uutmiste vajadust ning vabaturu eeliseid, et kiiresti vahetada vanu tehnoloogiaid ja teha vajalikke ümberkorraldusi inimressursside juhtimise valdkonnas. Vaatamata teatud moraalsetele ja materiaalsetele kulutustele, sotsiaalsete pingete ja konfliktide kasvu arvelt sundivad nad end adapteeruma uutele tingimustele.

 

Kõigele sellele aitavad kaasa nende sellised omadused nagu kindlus, sirgjoonelisus, head administratiivsed ja liidri võimed ning juhtiv „koleeriline temperament“, mis tagab kõrget energeetikat, impulsiivsust ja võitlejaiseloomu ning aitab ületada pikaajalisi koormusi ning raskeid takistusi. Nad ei põikle kõrvale võitlusest paljude stressiteguritega ning omandavad kogemust ja karastust, mida sageli pole suutelised teised isiksusetüübid.

 

Stressistabiilsete (ekstraverdid – kohanejad) gruppi kuuluvad ENTP (Otsija), ESTP (Marssal), ESFP (Poliitik) ja ENFP (Psühholoog).

 

Stabiilsus stressorite suhtes nimetatud sotsiotüüpidele on omane tänu selliste psühholoogilistele omadustele nagu paindlikkus, kohanemisvõime, kompromissivalmidus, „sangviinilise temperamendi“ domineerimine.

 

Sellised tüübid on efektiivsed sageli vahelduva turukonjunktuuri tingimustes, täpse seadusandluse puudumisel, poliitilise, majandusliku, sotsiaalse ebastabiilsuse puhul. Nad orienteeruvad kergesti kaoses ning situatsiooni kiires muutuses, tulevad hästi toime „tulekahjude kustutamisega“, operatiivselt reageerivad mistahes struktureerimata infovoogudele.

 

Ja vastupidi, rangetes bürokraatlikes, staatilistes orgstruktuurides tunnevad nad end väga ebamugavalt, neil kaovad ajendavad stiimulid loominguliseks tegevuseks ja ettevõtlikkuseks.

 

Stressipidurdavate (introverdid – otsustajad) gruppi kuuluvad INTJ (Õiglane), ISTJ (Inspektor), ISFJ (Hoidja) ning INFJ (Humanist).

 

Tänu juhtivale „flegmaatilisele temperamendile“ need sotsiotüübid üsna vastupidavalt taluvad stressigeensete tegurite survet, säilitades sealjuures suhtelist töövõimet ning moraalset vastupidavust.

 

Otsustaja tunnus mängib stabiliseerivat rolli aidates taluda pikaajalist koormust, distsiplineerides inimest. Introvert-otsustaja on väga aeglane ning järjekindel, tal on head täitja omadused, temale võib loota kõige raskemates situatsioonides.

 

Stressimittestabiilsete (introverdid – kohanejad) gruppi kuuluvad ISFP (Vahendaja), INFP (Lüürik), INTP (Kriitik) ning ISTP (Meister).

 

Introversioon kitsendab võimalustediapasooni suurte stressorite arvu fikseerimiseks ning nende ületamisteede väljatöötamiseks. Introvert liiga palju tähelepanu ja energiat kulutab üksikutele stressoritele ning ei jõua reageerida teistele. Stress läheb üle distressiks (negatiivne närvisüsteemi pinge, mis on enamasti seotud ebapiisava eneseusuga ja hirmuga eelseisvate raskuste ületamatuse ees, mis pikaajalise kestuse korral viib haigestumiseni) ning inimene kaotab stabiilsuse, alludes situatsiooni võimule. Sellele aitab kaasa juhtiva „melanhoolse temperamendi“ olemasolu mis on omane introverdile – kohanejale.

 

Kohaneja tunnus teeb neid sotsiotüüpe sõltuvateks jooksvast meeleolust, kus nad on võimelised kiiresti üle minema eufooria seisundist tugeva depressiooni seisundisse. Nad on liiga tundlikud ja sugereeritavad, vajavad moraalset tuge ning autoriteedi tahtejõulisemate ning dünaamilisemate partnerite poolt.

 

Seepärast nende efektiivsus sõltub väga positiivsest psühholoogilisest kliimast grupis või võimalusest saada kvalifitseeritud abi probleemide tekkimisel.

 

Stressis inimesele on sageli omased mitmesugused riskikäitumised:

 

     suitsetamine;
     liigne alkoholitarbimine;
     narkootikumide tarbimine;
     vähene liikumine ja istuv eluviis;
     ebatervislik toitumine.

     Pikaajaline stress võib tuua kaasa olulisi tagajärgi inimese käitumisele ja füüsilisele ning vaimsele tervisele.

 

Käitumises võib stress väljenduda järgnevas:

 

      unehäired;
      suitsetamine või alkoholi tarbimine;
      muudatused toitumisharjumustes;
      pere ja sõprade vältimine, häired igapäevastes tegevustes;
      seksuaalprobleemid;
      äärmuslikud reaktsioonid või vägivallapuhangud;

 

Esmased füüsilised sümptomid võivad olla: 

 

      väsimus;
      peavalu;
      lihaspinged;
      seedimisprobleemid.

 

Võimalikud vaimsed ja emotsionaalsed probleemid on näiteks:

 

      masendus, ärevus, ärrituvus või ülemäärane muretsemine;
      nõutus, tähelepanu ahenemine, tundetus ja ükskõiksus;
      mäluhäired ja keskendumisprobleemid;
      tunne, et ei suudeta olukorraga toime tulla ega tulevikuplaane teha;
      madal enesehinnang.

 

Koleerikud on püsimatud, kärsitud, enesevalitsuseta, äkilised ja kannatamatud. Neile on omane kõrgendatud erutatus ja impulsiivsus. Tööülesannetes ärrituvad väikeste ebaõnnestumiste pärast. Nende tegevuses esineb sageli tsüklilisus: kord töötavad suure õhinaga, teinekord löövad aga käega (töötavad justkui hookaupa). Alustatud tööd ei vii sageli lõpule. Kaaslastega suheldes reageerivad ägedalt üsna tühistele märkustele. Suhtlemisel püüavad teistest üle rääkida, vaieldes ägestuvad ja lähevad endast kergesti välja st on tasakaalutud ja kohati agressiivsed. Suhetes inimestega on järsud ja otsekohesed. Räägivad kiiresti ja kirglikult ning neil on ilmekas miimika. Ka nende liigutused on järsud ja hoogsad. Nad on algatusvõimelised, tegutsevad ja otsustavad kiiresti ning kalduvad riskima. On kangekaelsed ja eesmärgi saavutamisel ebajärjekindlad. Nad on leppimatud teiste puuduste suhtes kuid ei pea pikka viha. Koleeriku puuduseks on mitteküllaldane enesevalitsemine ja nende meeleolud kipuvad järsult vahelduma. Neid tuleb aeg-ajalt kutsuda enesevalitsemisele, püüda kasvatada neis rahulikku ja rütmilist tööd.

 

Sangviinikud on organiseerimis- ja teovõimelised, elavad ja aktiivsed. On lõbusad, elurõõmsad, energilised ja asjalikud ning alati reipad. Töös on iseseisvad ja sõltumatud, on suutelised ennast vaos hoidma ja keerulistes olukordades säilitavad enesevalitsemise. Nende intellekt on paindlik, nad võivad oma tähelepanu kergesti ümber lülitada ühelt tegevuselt teisele ja suudavad kergesti uut haarata. Sageli nad ei vii alustatut lõpule, haarab uuest ettevõtmisest innuga kinni, kuid jahtub kiiresti maha, kui ettevõtmine lakkab huvi pakkumast. Võivad end ülehinnata, kuid oma ebameeldivusi ja ebaõnnestumisi elavad üle kergesti ja kohanevad kiiresti uutes olukordades. Huvides ja kalduvustes on püsimatud. Peavad ühekülgset, igapäevast vaevanõudvat tööd koormavaks, kuid on vastupidavad ja töövõimelised. Nad leiavad kiiresti inimestega kontakti, on head suhtlejad ja abivalmid. Ei talu üksluist ja monotoonset tööd, sest tundmused tekivad ja vahelduvad neil kiiresti. Vahel ei suuda keskenduda ja mõnikord kipuvad asjast kõrvale kalduma. Nende kõne on kiire ja täpne. Nad uinuvad ja ärkavad kiiresti. Sangviinikutele tuleb anda mitmekesist ja vahelduvat tööd. Neid tuleb suunata oma tööd analüüsima. 

 

Flegmaatikud on rahulikud ja püsivad. Tänu oma närviprotsesside tasakaalukusele ja teatud inertsusele jäävad nad rahulikuks erinevates olukordades, on head enesevalitsusega. Oma tegemistes on järjekindlad ja põhjalikud. Võivad teha edukalt tööd, mis nõuab kestvat ja süstemaatilist pingutamist, täpsust, kannatust, püsivat tähelepanu ja hoolikust. Nad on vaiksed ega armasta lobiseda ja kõnelevad rahulikult, žestikuleerimata. Üldiselt on nad väljapeetud ja kannatlikud. Ei kuluta jõudu asjatult ja järgivad rangelt väljakujunenud elukorraldust ja töösüsteemi. Saavad kergesti jagu tundepuhangutest. On vähe altid kiitustele ja laitustele. Töösse lülituvad aeglaselt ja neil esineb raskusi ümberlülitumisega ühelt tegevuselt teisele. Ka uutes olukordades kohanevad raskesti. Suhetes inimestega on tasakaalukad, kuid ei pruugi leia kiiresti kontakti teiste kaaslastega. Tegutsevad aeglaselt, töö planeerimisel on ettevaatlikud ja kaalutlevad kaua. Nad armastavad kõiges korda.

 

Melanhoolikud on tagasihoidlikud, häbelikud ja ujedad, kuid erakordselt emotsionaalse vastuvõtlikkusega. Nende töövõime on väike ja neil on vähe initsiatiivi. Nad kahtlevad oma võimetes, ei usu oma jõusse, mistõttu nad ei püüagi sageli ettetulevaid raskusi ületada. Uutes olukordades satuvad segadusse. Melanhoolikud on mõnevõrra endasse sulgunud, taludes kergesti üksindust. Nad on kinnised ja ei jaga kellegagi oma mõtteid ning neil esineb raskusi kontaktide loomisel võõraste inimestega. Tahtmatult sobituvad vestluskaaslaste iseloomuga. Räägivad vaikselt ja mõnikord koguni sosinal. Eelistavad töötada omaette ning neile sobib üsna monotoonne tegevus, mis nõuab üksikasjade märkamist ja täpsust. Nad on kohusetundlikud ja püüdlikud. Esitavad kõrgeid nõudmisi endale ja teistele. Kalduvad kahtlustama ja umbusaldama. Ebaõnnestumised on neile rasked ja tundes ahistatust ja nõutust. Erakordselt altid kiitustele ja laitustele. Melanhoolikud on haiglaslikult tundlikud, kergesti haavuvad, erakordselt solvuvad. Alistuvad nurisematult ja on passiivsed ning arglikud, taotledes teiste osavõtlikkust. Melanhoolikud vajavad julgustamist, ergutust, taktitundelist ja lahket kohtlemist. Negatiivse tagasiside andmisel tuleb olla ettevaatlik, et nad ei kaotaks usku oma võimetesse.