Igas inimeses eksisteerivad üheaegselt olevik ja tulevik ehk täiuslikud seisundid. Praegu tunnetame vaid olevikku, "tulevasse" seisundisse võib ühe hetkega üle minna, kui muudame oma loomuse egoistlikust ehk materiaalsest altruistlikuks ehk vaimseks. Looja võib sellise ime korda saata igaühega meist mis tahes hetkel, kuna need kaks seisundit eksisteerivad üheaegselt, me lihtsalt tajume neist ühte, teist, täiuslikku, aga mitte, kuigi me asume selles, aga oma omaduste-soovide poolest ei vasta sellele.
Ja seetõttu on meil kõigil kaks seisundit või õigemini - kaks keha. Meie füüsilist keha, milles asume käesoleval hetkel, võib nimetada ka materiaalseks kestaks, kehaks aga nimetatakse meie soove ja omadusi, kuna just nendes asub meie hing, osa Loojast. Kui meie keha meie käesolevas seisundis kujutab endast puhtegoistlike soove ja mõtteid, võib sellesse siseneda vaid mikroskoopiliselt väike osa meie hingest, niinimetatud suure valguse säde, mis annabki meile elu.
Paralleelselt eksisteerib ka meie vaimne keha, mida me esialgu ei taju. Need on meie tulevased altruistlikud soovid ja omadused, milles asub kogu meie hing - Looja see osa, mida hakkame tulevikus, muutumise lõpus tajuma.
Nii egoistliku kui altruistliku keha omadused, nende elujõud jaguneb tunnete ja mõistuse vahel, vastavalt sellele tajume neid oma südames ja teadvuses. Vahe on vaid selles, et egoistlik keha soovib südamega saada ja mõistusega haarata, altruistlik keha aga südamega anda ja mõistusega uskuda.
Kumbagi nendest kehadest ei ole me võimelised muutma: vaimne on absoluutselt täiuslik, olevik aga absoluutselt muudetamatu, kuna Looja on ta selliselt loonud. Kuid eksisteerib veel üks, kolmas, vahepealne või keskmine keha. Selle moodustavad pidevalt meis muutuvad soovid ja mõtted, mis tulevad ülevalt ja milliseid me peame püüdma muuta. Sellisel moel ühendame oma keskmise keha vaimse kehaga.
Siis, kui me ühendame need pidevalt uuendatavad soovid ja mõtted vaimse kehaga, eemaldub egoistlik keha meist ja me saame endale vaimse keha. Seejärel aga muudab Looja ise kõik egoistliku keha omadused vastupidiseks ning kogu algne egoism muutub absoluutseks altruismiks.
Kõik, mida me tajume tuleneb Loojast ja kõik, mida me mõtleme ja tunneme, on dialoog Loojaga. Kõike seda saadetakse inimesele ühest allikast. Looja loodud tühi hing, mille osad meil tuleb valgusega täita. Kogu pimedus, mida inimene kogeb, tuleb sealt. Ületada seda hirmsat määratlematuse tunnet võib vaid usu ja tunnetusega Looja olemasolusse.
Üllatav, kui palju peab inimene üle elama enne, kui mõistab ja leiab õige tee, sest keegi ei ole võimeline talle näitama järgmist sammu. Ta valib komistades õige tegevuse. Ja mida rohkem need õnnetused ja kannatused teda tagant tõukavad, seda rutem võime vaimselt kasvada.
Ime võib juhtuda igaühega meist mis tahes hetkel.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar
Märkus: kommentaare saab postitada vaid blogi liige.