Loomisprogramm langeb meie maailma ülevalt alla, kõrgem aste sünnitab madalama, kuni meie maailmani, kus sünnitab selle meie maailma inimeses ühes tema eludega. Seejärel aga sunnib ta teda vaimselt kasvama, kuni inimene jõuab kõrgema astmeni.
Kuid vaimselt kasvav inimene peab vastavalt oma arengule loomise arenguks ja lõpule jõudmiseks ka ise pingutama. Need tegevused seisnevad vaid loominguprotsessi täielikus kordamises, kuna midagi, mida ei eksisteeri looduses - ei füüsilist ega vaimset - inimene välja mõelda ei suuda. See, mida me teeme, ei ole miski muu kui looduselt võetud ideede kordamine. Seetõttu on kogu vaimse arengu tee vaid püüe täielikult korrata seda, mida Looja on pannud oma vaimsesse loomingusse.
Kõik meie maailma olevused ja kõik neid ümbritsev on loodud täielikus vastavuses iga liigi jaoks vajalike tingimustega. Meie maailmas valmistas loodus ette kindla ja sobiva koha loote arenemiseks, vastsündinu ilmumisega aga ergutab vanemates vajadust hoolitseda tema eest. Ka vaimses maailmas toimub kõik kuni inimese vaimse sündimiseni tema teadmata ja sekkumiseta.
Kui inimene veidi kasvab, hakkab ta kohe põrkuma raskuste ja vajadustega teha eksisteerimiseks jõupingutusi. Vastavalt kasvamisele hakkavad temas järk järgult ilmnema üha negatiivsemad omadused. Nii ka vaimses maailmas, vastavalt inimese vaimsele arengule paljastuvad tema ees tema loomuse üha negatiivsemad omadused.
Mõlemas maailmas on Looja teinud kõik eesmärgiga viia inimene arengu sellise tasemeni, et too mõistaks, et vaid siis, kui hakata ligimest armastama nagu ennast, võib saavutada õnne, muutuses ülima loomuse sarnaseks.
Kõikjal, kus inimene avastab looduse eksimusi, Looja vigu, peab ta ise parandama oma suhtumist ümbritsevasse, armastades kõike ja kõiki endast väljaspool nagu iseennast. Siis muutub ta täielikult Looja sarnaseks, saavutades seeläbi loomise eesmärgi - absoluutse naudingu.
See on meile jõukohane, Looja ei tagane mingil juhul oma plaanist, kuna see on loodud eesmärgiga anda meile täielik nauding. Meie ülesanne on vaimse langemise käigus ülevalt alla laskuvaid omadusi tundma õppides mõista, kuidas käituda alt üles tõustes.
Tundub loomuvastane, et meilt nõutakse omasuguste armastamist. See kutsub meis esile meie "mina" sisemise kokkutõmbumise nagu mis tahes muu altruistlik tegugi.
Kuid kui inimene on võimeline loobuma isiklikest huvidest, siis egoismist vabanevasse vaimsesse kohta võib ta saada Ülima valguse, mis teda täidab ja täiustab.
Neid kahte tegevust koos nimetatakse elu liikumiseks või hingeks ja nende abil on võimalik egoismi koomale tõmmata ja vaimsust laiendada. Vaid sellisel kombel võib inimese vaimne anum saada endasse Looja valguse või oma hinge ning seda laiendades kõrgemale tõusta.
Egoismi kahanemine võib toimuda välisest mõjust lähtuvalt või anuma enda sisemise omaduste toimel.
Juhul, kui see toimub välise jõu piinarikka surve tõttu, sunnib anuma loomus teda sellele vastu hakkama ja oma algsesse seisundisse tagasi pöörduma.
Juhul, kui egoism kahaneb anuma enda soovil, ei ole see võimeline algsesse seisundisse tagasi pöörduma. Kuid kui Looja valgus siseneb anumasse ja täidab selle, on viimane võimeline laienema. Ja seda valgust nimetatakse eluks.
Elu on elu olemuse mõistmine ja selle võib saavutada vaid eelnevate kokkutõmbumiste abil, kuna inimene pole võimeline väljuma vaimsetest piiridest, milles ta on loodud.
Vastavalt inimese vaimsele arengule paljastuvad tema ees tema loomuse üha negatiivsemad omadused.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar
Märkus: kommentaare saab postitada vaid blogi liige.