Kuna kõik maailmas tekib põhjuste ja tingimuste ahelast, ei saa asjade vahel olla sisulist erinevust. Nähtavad erinevused on olemas vaid inimese rumalate ja eristavate mõtete tõttu.
Taevalaotuses ei ole vahel idal ega läänel; inimesed on need erinevused oma meeles välja mõelnud ja usuvad siis nende õigsusesse.
Numbrid ühest kuni lõpmatuseni on täielikult numbrid ja ükski neist ei kanna endas erinevat hulka, kuid inimesed eristavad neid, et oleks võimalik määratleda erinevaid suurusi.
Muutumiste kõikehõlmavas kulgemises ei ole vahet ei kulgemisel ja hävimise kulgemisel; inimesed aga eristavad neid ja on nimetanud ühe sünniks ja teise surmaks. Tegudes ei ole vahet õigel ega valel, kuid inimesed teevad nende vahel vahet omaenese rumala mugavuse pärast.
Inimesed ihaldavad oma kujuteldavaks mugavuseks ja heaoluks kõiksuguseid asju; nad himustavad rikkust ja kuulsust ning klammerduvad meeleheitlikult elu külge.
Inimesed eristavad suvaliselt olemasolu ja olematust, head ja halba, õiget ja valet. Nende jaoks on elu omandamiste ja omamiste rida, ja seepärast võtavad nad endale kanda valu ja kannatuste kujutlused.
Asjad ei tule ega lähe, ei ilmu ega kao, seetõttu pole neid võimalik omandada ega kaotada.
Klammerdumine asjade külge ainult nende kuju pärast on pettekujutluste allikas. Kui klammerdumist ei esine, ei ilmuks ka totrat vaatepilti ja vale kujutlust.
Valgustus on võime näha tõde ja vältida rumalaid unelmaid.
Maailm on nagu unenägu ja tema maised varandused nagu ahvatlev viirastus. Asjad pole oma olemuselt tõelised, vaid sarnanevad pildil maalitud näitlike kaugustega.
On ränk viga uskuda, et loendamatute põhjuste poolt loodud asjad ja nähtused on igavesed, ja seda arvamust nimetatakse püsivuse õpetuseks. Sama suur viga on arvata, et asjad kaovad täielikult; seda on nimetatud mitteolemise õpetuseks.
Kõik asjad on tekkinud tingimuste ja põhjuste reast lähtuvalt, siis muutub asjade välisilme pidevalt. Muutumises pole aga püsivust, ja just nende välisilme pideva muutumise tõttu võimegi neid samastada viirastuse või unenäoga. Kuid vaatamata asjade pidevatele välistele muutustele on nad oma tegelikus olemuses püsivad ja muutumatud.
Nii võib öelda kõige kohta; asjad on nagu unelmad, mille kohta võib öelda, et nad on olemas ja ei ole olemas.
Veelgi enam, suur viga on pidada mööduvat elu tõde muutumatuks eluks. Lisaks sellele muutuste maailmas on olemas mingi teine, püsiv tõe maailm. Vale on pidada seda maailma kas ajutiseks või tõeliseks, aga inimesed oma rumaluses mõtlevad, et maailm on tõeline, ja tegutsevad selle veendumuse kohaselt. See maailm on vaid silmapete. Sellel eksimustel põhinevad teod toovad neile kahju ja kannatust.
Tark inimene, kes saab aru, et maailm on vaid pettekujutlus, ja käitub vastavalt sellele, pääseb kannatustest.
See maailm on vaid silmapete.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar
Märkus: kommentaare saab postitada vaid blogi liige.