eksitustest

        On kaks põhilist maist kirge, mis määrivad inimmeele puhtust. Esimene on kirg eritleda ja arutleda, mistõttu inimesed satuvad mõjutatud ning väärate arvamuste segadikku. Teine on kirg teravate elamuste järele, mistõttu inimeste väärtushinnangud lähevad sassi.

Võib arvata, et mõlemad need eksitused - põhjuste otsimise eksitus ja tegemise eksitus - ongi kõik inimlikud eksitused. Kuid tegelikult on nende aluseks kaks maist takistust. Esimeseks on rumalus ja teiseks iha.

Arutluste pettepildid tuginevad rumalusele, kogemuste pettepildid ihadele, nii et need kaks asja on tegelikult üks ning põhjustavad koos õnnetut olekut.

Kui inimesed on rumalad, et oska nad oma teadmatusest õigesti ja eksimata põhjendada. Kui nad annavad järgi elujanule, siis järgnevad sellele paratamatult klammerdumine ja kiindumine kõigesse. See pidev nälg kõige meeldiva järele, mida on nähtud ja kuuldud, viib inimesed harjumuste eksitusse, ja mõned inimesed soovivad koguni oma keha suretada.

Neist kahest algsest allikast saavad alguse ja arenevad ahnus, viha, rumalus, mõistmatus, pahameel, kadedus, kahekeelsus, valelikkus, uhkus, põlgus, joomine, isekus.

Ahnus kasvab välja rahulduse valestimõistmisest, viha sugeneb oma käekäigu ja olukorra vääritimõistmisest, rumalus tõuseb võimetusest õigesti otsustada, milline on õige käitumine.

Neid kolme - ahnust, viha ja rumalust - nimetatakse maailma kolmeks leegiks.

Siinne maailm lõõmab paljudes erinevates leekides: ahnuse, viha, rumaluse, sõgeda kire, isekuse, jõuetuse, haiguse , surma, kaeblemise, kannatuse ja eluvõitluse leekides. Need leegid mühavad kõikjal, põhjustades kannatusi mitte ainult üksikisikule, vaid ka teistele tema ümber, ja juhivad nende keha, kõne ja meele valedele tegudele.

Ahnus tekib rahuldust nähes. Viha tekib rahuldamatust nähes. Rumalus tekib valedest ja räpastest mõtetest. Ahnuse kurjuses pole ebapuhtus suur, kuid teda on raske kõrvaldada. Viha kurjuses on ebapuhtust rohkem, kuid seda on kergem kõrvaldada. Rumaluse kurjuses on väga palju ebapuhtust ja seda on väga raske kõrvaldada.

Ahnus, viha ja rumalus sarnanevad palavikule. Kes sellesse nakatub, vaevleb unetuse käes isegi kõige mugavamas toas ja voodis.

Need kolm - ahnus, viha ja rumalus - on kõikide inimlike hädade põhjuseks. Et neist kannatuste allikatest vabaneda, tuleb jälgida oma tajusid, tegeleda keskendumisega ja omada tarkust. Tajude jälgimine aitab eemaldada ahnuse ebapuhtust; õige keskendumine aitab eemaldada viha ebapuhtust ja tarkus aitab eemaldada rumaluse ebapuhtust.

Inimese soovidel aga ei ole lõppu siin maailmas. Kui janune joob soolast vett, siis janu ainult kasvab ja ta ei saa mingit rahuldust. Nii juhtub ka inimestega, kes püüavad rahuldada kõiki oma ihasid; rahulolematus aina kasvab ja hädad mitmekordistuvad.

Soovide täitumine ei rahulda kunagi, vaid jätab asemele vaibumatu rahutuse ja ärrituse tunde.

Et soove rahuldada, võitlevad inimesed üksteise vastu ja purustavad oma elu. Nad varastavad, petavad ja rikuvad abielu ning kui nad tabatakse, kannavad häbi ja karistust.

Nad patustavad omaenese ihu ja sõna vastu, omaenese meele vastu, teades väga hästi, et rahuldus toob tingimata kaasa õnnetust ja kannatust, sest soovid on nii võimukad.

Kõigist maistest kirgedest on kõige tugevam himu. Talle järgnevad kõik teised maised kired.

Himu ajab kombitsad inimese tunnetesse ja imeb meeltest välja terve meele, kuni meel kängub. Ta on nagu kurja deemoni poolt saadetud peibutis, millest rumalad inimesed kinni haaravad.

Himu on inimesele nagu kont koerale!

Ahnus, himu, hirm, viha, ebaõnn ja õnnetus kasvavad rumalusest, mis on kangeim kõigest maistest mürkidest.

Soovist kasvab tegu, teost kasvab kannatus; soov, tegu ja kannatus on nagu igavesti pöörlev ratas, mille veeremisel pole algust ega lõppu, ja nii järgneb üks elu teisele igavese liikumise kordumise tsüklis.

Inimeste rumaluses on väga palju ebapuhtust ja seda on väga raske kõrvaldada.